Raua tänava lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Raua tänava lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni|21.]]–[[22. juuni]]l [[1940]] (1940. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] ajal) Tallinnas [[Tallinna 21. Algkool|21. Algkooli]] juures toimunud relvakonflikti Eesti [[Sidepataljon]]i ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] okupatsioonivõimu poolt loodud nn töölisomakaitse vahel.
'''Raua tänava lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni|21.]]–[[22. juuni]]l [[1940]] (1940. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] ajal) Tallinnas [[Tallinna 21. Kool|21. Algkooli]] juures toimunud relvakonflikti Eesti [[Sidepataljon]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] okupatsioonivõimu loodud nn töölisomakaitse vahel.


Pärast Eesti okupeerimist 17. juunil sundloovutati Eesti sõjaväe [[kasarmu]]d [[Punaarmee]]le, seetõttu paigutati Sidepataljon ümber [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajja. 21. juuni õhtul kella 19:30 paiku saabusid koolimaja juurde end töölisomakaitse esindajateks nimetanud relvastatud ja punaste käelintidega isikud, kes nõudsid pataljoni sõduritelt relvade loovutamist. Sõdurid keeldusid esialgu keeldusid sellest, ent seejärel, kui kooli juurde saabus ka Punaarmee soomuk, andsid nad siiski relvad ära, sest Eesti sõjaväele oli antud käsk vältida konflikte NSV Liidu sõjaväega. Seejärel jäeti koolimajja mõnemeheline relvastatud riigipöörde toetajate salk. Kella 22 paiku saadi aga teada, et ametisse on astunud okupatsioonivõimude moodustatud [[Johannes Varese valitsus]], misjärel riigipöörde pooldajate salk lahkus ning sõduritele lubati edaspidi relvad tagasi anda.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-ja-raua-tanava-lahing-4-osa?id=80131924 Katkend raamatust: Tallinn Teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa], Delfi, 11. november 2017.</ref>
Pärast Eesti okupeerimist 17. juunil sundloovutati Eesti sõjaväe [[kasarmu]]d [[Punaarmee]]le, seetõttu paigutati Sidepataljon ümber [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajja. 21. juuni õhtul kella 19:30 paiku saabusid koolimaja juurde end töölisomakaitse esindajateks nimetanud relvastatud ja punaste käelintidega isikud, kes nõudsid pataljoni sõduritelt relvade loovutamist. Sõdurid keeldusid esialgu sellest, ent seejärel, kui kooli juurde saabus ka Punaarmee soomuk, andsid nad siiski relvad ära, sest Eesti sõjaväele oli antud käsk vältida konflikte NSV Liidu sõjaväega. Seejärel jäeti koolimajja mõnemeheline relvastatud riigipöörde toetajate salk. Kella 22 paiku saadi aga teada, et ametisse on astunud okupatsioonivõimude moodustatud [[Johannes Varese valitsus]], misjärel riigipöörde pooldajate salk lahkus ning sõduritele lubati edaspidi relvad tagasi anda.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-ja-raua-tanava-lahing-4-osa?id=80131924 Katkend raamatust: Tallinn Teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa], Delfi, 11. november 2017.</ref>


Siiski ei olnud töölisomakaitse konfiskeerimise käigus avastanud kõiki sõdurite käes olnud relvi ning lisaks sellele avastasid Eesti sõdurid koolimaja õuest mobilisatsiooni tarbeks varutud relvad, milledega nad endid taas relvastasid. Enne keskööd tuli uus riigipöörajate salk valvet üle võtma, mis ei olnud teadlik eelmise salga lahkumisest. Sõdurid keeldusid neid sisse laskmast ning tõenäoliselt avasid okupatsioonivõimude pooldajad seepeale esimesena tule, mistõttu langes reamees [[Johannes Mandre]]. Seepeale taandusid Sidepataljoni sõdurid koolimajja ning avasid akendest vastutule. Vastupanu tekkis spontaanselt ning lahing peeti väidetavalt ilma ohvitseride poolse juhtimiseta, kuna enamik neist oli major [[Rudolf Veidebach]]i matusel. On ka võimalik, et hiljem eitasid sõdurid ohvitseride ja allohvitseride osaluse puudumist seetõttu, et säästa neid vastuhakus osalemise juhtimise süüst ning mahalaskmisest.<ref>[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref>
Siiski ei olnud töölisomakaitse konfiskeerimise käigus avastanud kõiki sõdurite käes olnud relvi ning lisaks sellele avastasid Eesti sõdurid koolimaja õuest mobilisatsiooni tarbeks varutud relvad, milledega nad endid taas relvastasid. Enne keskööd tuli uus riigipöörajate salk valvet üle võtma, mis ei olnud teadlik eelmise salga lahkumisest. Sõdurid keeldusid neid sisse laskmast ning tõenäoliselt avasid okupatsioonivõimude pooldajad seepeale esimesena tule, mistõttu langes reamees [[Johannes Mandre]]. Seepeale taandusid Sidepataljoni sõdurid koolimajja ning avasid akendest vastutule. Vastupanu tekkis spontaanselt ning lahing peeti väidetavalt ilma ohvitseride poolse juhtimiseta, kuna enamik neist oli major [[Rudolf Veidebach]]i matusel. On ka võimalik, et hiljem eitasid sõdurid ohvitseride ja allohvitseride osaluse puudumist seetõttu, et säästa neid vastuhakus osalemise juhtimise süüst ning mahalaskmisest.<ref name="ainus-vastupanu">[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref>


Vahelduva intensiivsusega lahing kestis koolimaja ümber mitu tundi, kuni kohale jõudis Varese valitsuse [[sõjaminister]] [[Tõnis Rotberg]] ning kuus Punaarmee [[soomusauto]]t. Seejärel otsustasid Sidepataljoni sõdurid alistuda, relvad korjati taas kokku ning koolimaja rüüstati põhjalikult. Punaväelastel ei õnnestunud selgeks teha, kes andis Sidepataljonile käsu tule avamiseks ning tõenäoliselt keegi seda ka teha ei käskinud. Nii sõdurid kui ka töölisomakaitse tegelased süüdistasid esimesena tule avamises vastaspoolt. Sidepataljonlased jäeti kuni hommikuni töölisomakaitse valve alla ning seejärel kästi neil ümber kolida [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]isse.
Vahelduva intensiivsusega lahing kestis koolimaja ümber mitu tundi, kuni kohale jõudis Varese valitsuse [[sõjaminister]] [[Tõnis Rotberg]] ning kuus Punaarmee [[soomusauto]]t. Seejärel otsustasid Sidepataljoni sõdurid alistuda, relvad korjati taas kokku ning koolimaja rüüstati põhjalikult. Punaväelastel ei õnnestunud selgeks teha, kes andis Sidepataljonile käsu tule avamiseks ning tõenäoliselt keegi seda ka teha ei käskinud. Nii sõdurid kui ka töölisomakaitse tegelased süüdistasid esimesena tule avamises vastaspoolt. Sidepataljonlased jäeti kuni hommikuni töölisomakaitse valve alla ning seejärel kästi neil ümber kolida [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]isse.


Raua tänava lahingus langes Sidepataljoni poolelt lisaks reamees Mandrele ka allohvitser [[Aleksei Männikus]], keda sai okupantide poolt lastud kuulist surmavalt haavata siis, kui ta viis haavatud sõdureid haiglasse.<ref>[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref> Mandre ja Männikus olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kes langesid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref>. Sidepataljoni rünnanud töölisomakaitsjatest langes vähemalt üks, kuid on räägitud ka enam kui kümnest langenust.<ref>[https://mehele.ohtuleht.ee/836751/ainus-vastupanu-punaarmeele-sidepataljoni-lahing-raua-tanaval-21-juunil-1940 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940], 29. oktoober 2017.</ref><ref>[http://www.postimees.ee/78358/raua-tanava-lahingus-kaitsti-eesti-riigi-au Raua tänava lahingus kaitsti Eesti riigi au], Postimees, 5. veebruar 2009</ref>
Raua tänava lahingus langes Sidepataljoni poolelt lisaks reamees Mandrele ka allohvitser [[Aleksei Männikus]], keda sai okupantide lastud kuulist surmavalt haavata siis, kui ta viis haavatud sõdureid haiglasse.<ref name="ainus-vastupanu" /> Mandre ja Männikus olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kes langesid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref>. Sidepataljoni rünnanud töölisomakaitsjatest langes vähemalt üks, kuid on räägitud ka enam kui kümnest langenust.<ref name="ainus-vastupanu" /><ref>[http://www.postimees.ee/78358/raua-tanava-lahingus-kaitsti-eesti-riigi-au Raua tänava lahingus kaitsti Eesti riigi au], Postimees, 5. veebruar 2009</ref>


Lahingus langenute matused korraldas 23. juunil 1940 [[Oskar Veldeman]]<ref>[http://www.veldemani.ee/et/kes-oli-veldeman Oskar Veldeman ]</ref>.
Lahingus langenute matused korraldas 23. juunil 1940 [[Oskar Veldeman]]<ref>[http://www.veldemani.ee/et/kes-oli-veldeman Oskar Veldeman]</ref>.


Kuna Raua tänava lahing oli ainus relvastatud vastupanu ilming Nõukogude okupatsiooni kehtestamise ajal, on Eesti Vabariik seda hiljem väärtustanud ning mitmele lahingus osalenule on antud Kotkaristi IV klassi teenetemärk: [[2002]]. aastal sai selle [[Eduard Kuuskor]],<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2379/eduard-kuuskor</ref> [[2009]]. aastal [[Endel Kirs]],<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17595/endel-kirs</ref> Heino Laansalu<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17596/heino-laansalu</ref> ja Lembit Põldre<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17597/lembit-poldre</ref> ning [[2017]]. aastal [[Eduard Meemann]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19544/eduard-meemann</ref>. 2015. ja 2016. aastal said Meemann ja Kuuskor ka [[Staabi- ja sidepataljon]]i kõrgeima autasu: pataljoni rinnamärgi.<ref>[http://www.mil.ee/et/arhiiv/9005/staabi-ja-sidepataljoni-%C3%BClem-tunnustas-raua-t%C3%A4nava-lahingus-v%C3%B5idelnuid Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas Raua tänava lahingus võidelnuid], 5. jaanuar 2016</ref>
Kuna Raua tänava lahing oli ainus relvastatud vastupanu ilming Nõukogude okupatsiooni kehtestamise ajal, on Eesti Vabariik seda hiljem väärtustanud ning mitmele lahingus osalenule on antud [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]: [[2002]]. aastal sai selle [[Eduard Kuuskor]],<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2379/eduard-kuuskor</ref> [[2009]]. aastal [[Endel Kirs]],<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17595/endel-kirs</ref> Heino Laansalu<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17596/heino-laansalu</ref> ja Lembit Põldre<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17597/lembit-poldre</ref> ning [[2017]]. aastal [[Eduard Meemann]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19544/eduard-meemann</ref>. 2015. ja 2016. aastal said Meemann ja Kuuskor ka [[Staabi- ja sidepataljon]]i kõrgeima autasu: pataljoni rinnamärgi.<ref>[http://www.mil.ee/et/arhiiv/9005/staabi-ja-sidepataljoni-%C3%BClem-tunnustas-raua-t%C3%A4nava-lahingus-v%C3%B5idelnuid Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas Raua tänava lahingus võidelnuid], 5. jaanuar 2016</ref>


==Viited==
==Viited==
{{Viited}}
{{Viited|2}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 26. veebruar 2018, kell 02:06

Raua tänava lahinguks nimetatakse 21.–22. juunil 1940 (1940. aasta juunipöörde ajal) Tallinnas 21. Algkooli juures toimunud relvakonflikti Eesti Sidepataljoni ja NSV Liidu okupatsioonivõimu loodud nn töölisomakaitse vahel.

Pärast Eesti okupeerimist 17. juunil sundloovutati Eesti sõjaväe kasarmud Punaarmeele, seetõttu paigutati Sidepataljon ümber Raua tänava koolimajja. 21. juuni õhtul kella 19:30 paiku saabusid koolimaja juurde end töölisomakaitse esindajateks nimetanud relvastatud ja punaste käelintidega isikud, kes nõudsid pataljoni sõduritelt relvade loovutamist. Sõdurid keeldusid esialgu sellest, ent seejärel, kui kooli juurde saabus ka Punaarmee soomuk, andsid nad siiski relvad ära, sest Eesti sõjaväele oli antud käsk vältida konflikte NSV Liidu sõjaväega. Seejärel jäeti koolimajja mõnemeheline relvastatud riigipöörde toetajate salk. Kella 22 paiku saadi aga teada, et ametisse on astunud okupatsioonivõimude moodustatud Johannes Varese valitsus, misjärel riigipöörde pooldajate salk lahkus ning sõduritele lubati edaspidi relvad tagasi anda.[1]

Siiski ei olnud töölisomakaitse konfiskeerimise käigus avastanud kõiki sõdurite käes olnud relvi ning lisaks sellele avastasid Eesti sõdurid koolimaja õuest mobilisatsiooni tarbeks varutud relvad, milledega nad endid taas relvastasid. Enne keskööd tuli uus riigipöörajate salk valvet üle võtma, mis ei olnud teadlik eelmise salga lahkumisest. Sõdurid keeldusid neid sisse laskmast ning tõenäoliselt avasid okupatsioonivõimude pooldajad seepeale esimesena tule, mistõttu langes reamees Johannes Mandre. Seepeale taandusid Sidepataljoni sõdurid koolimajja ning avasid akendest vastutule. Vastupanu tekkis spontaanselt ning lahing peeti väidetavalt ilma ohvitseride poolse juhtimiseta, kuna enamik neist oli major Rudolf Veidebachi matusel. On ka võimalik, et hiljem eitasid sõdurid ohvitseride ja allohvitseride osaluse puudumist seetõttu, et säästa neid vastuhakus osalemise juhtimise süüst ning mahalaskmisest.[2]

Vahelduva intensiivsusega lahing kestis koolimaja ümber mitu tundi, kuni kohale jõudis Varese valitsuse sõjaminister Tõnis Rotberg ning kuus Punaarmee soomusautot. Seejärel otsustasid Sidepataljoni sõdurid alistuda, relvad korjati taas kokku ning koolimaja rüüstati põhjalikult. Punaväelastel ei õnnestunud selgeks teha, kes andis Sidepataljonile käsu tule avamiseks ning tõenäoliselt keegi seda ka teha ei käskinud. Nii sõdurid kui ka töölisomakaitse tegelased süüdistasid esimesena tule avamises vastaspoolt. Sidepataljonlased jäeti kuni hommikuni töölisomakaitse valve alla ning seejärel kästi neil ümber kolida Gustav Adolfi Gümnaasiumisse.

Raua tänava lahingus langes Sidepataljoni poolelt lisaks reamees Mandrele ka allohvitser Aleksei Männikus, keda sai okupantide lastud kuulist surmavalt haavata siis, kui ta viis haavatud sõdureid haiglasse.[2] Mandre ja Männikus olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kes langesid Teise maailmasõja ajal Eesti vormis ja Eesti lipu all.[3]. Sidepataljoni rünnanud töölisomakaitsjatest langes vähemalt üks, kuid on räägitud ka enam kui kümnest langenust.[2][4]

Lahingus langenute matused korraldas 23. juunil 1940 Oskar Veldeman[5].

Kuna Raua tänava lahing oli ainus relvastatud vastupanu ilming Nõukogude okupatsiooni kehtestamise ajal, on Eesti Vabariik seda hiljem väärtustanud ning mitmele lahingus osalenule on antud Kotkaristi IV klassi teenetemärk: 2002. aastal sai selle Eduard Kuuskor,[6] 2009. aastal Endel Kirs,[7] Heino Laansalu[8] ja Lembit Põldre[9] ning 2017. aastal Eduard Meemann[10]. 2015. ja 2016. aastal said Meemann ja Kuuskor ka Staabi- ja sidepataljoni kõrgeima autasu: pataljoni rinnamärgi.[11]

Viited

  1. ↑ Katkend raamatust: Tallinn Teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa, Delfi, 11. november 2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Ainus vastupanu Punaarmeele: Sidepataljoni lahing Raua tänaval 21. juunil 1940, 29. oktoober 2017.
  3. ↑ Kaitseväelastest said korpusepoisid
  4. ↑ Raua tänava lahingus kaitsti Eesti riigi au, Postimees, 5. veebruar 2009
  5. ↑ Oskar Veldeman
  6. ↑ https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2379/eduard-kuuskor
  7. ↑ https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17595/endel-kirs
  8. ↑ https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17596/heino-laansalu
  9. ↑ https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17597/lembit-poldre
  10. ↑ https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19544/eduard-meemann
  11. ↑ Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas Raua tänava lahingus võidelnuid, 5. jaanuar 2016

Kirjandus

  • Hanno Ojalo. Raua tänava lahing. Tallinn, Sentinel 2010.

Välislingid

Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raua_tänava_lahing&oldid=4922126"