August Balder: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P →‎top: link par (+ masintoim) using AWB
19. rida: 19. rida:
'''August Balder''' [[Vabadusrist|VR II/3]] ([[25. oktoober]] [[1891]] [[Ridaküla]] lähedal Puusepa talus [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vallas]] [[Virumaa]]l<ref name="klpr">[http://www.kaitseliit.ee/et/kolonel-balder120-naitus Kolonel August Balder 120]. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011.</ref> – [[26. september]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Peastaabi ülem ([[kolonel]]).
'''August Balder''' [[Vabadusrist|VR II/3]] ([[25. oktoober]] [[1891]] [[Ridaküla]] lähedal Puusepa talus [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vallas]] [[Virumaa]]l<ref name="klpr">[http://www.kaitseliit.ee/et/kolonel-balder120-naitus Kolonel August Balder 120]. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011.</ref> – [[26. september]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Peastaabi ülem ([[kolonel]]).


August Balder õppis [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] [[vallakool]]is, [[Rakvere]] linnakoolis ja seejärel [[Gustav Adolfi gümnaasium|Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis]] Tallinnas.<ref name="klpr"/>
August Balder õppis [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] [[vallakool]]is, [[Rakvere]] linnakoolis ja seejärel [[Gustav Adolfi gümnaasium|Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis]] Tallinnas.<ref name="klpr"/>


[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal lõpetas [[Petrogradi 2. lipnikekool]]i 1915. aastal ja oli [[rood]]uülemana rindel, sai haavata.<ref name="klpr"/>
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal lõpetas [[Petrogradi 2. lipnikekool]]i 1915. aastal ja oli [[rood]]uülemana rindel, sai haavata.<ref name="klpr"/>


Eestis sai [[kapten]] August Balder 11. novembrist 1918 [[Kadrina]] ([[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla]] ja [[Vohjna vald|Vohnja valla]]) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina [[komandant|komandandiks]]. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos [[Nikolai Reek|Nikolai Reegi]] [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepolguga]] ja Kadrina kaitseliitlastega [[Rägavere lahing]]us.
Eestis sai [[kapten]] August Balder 11. novembrist 1918 [[Kadrina]] ([[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla]] ja [[Vohnja vald|Vohnja valla]]) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina [[komandant|komandandiks]]. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos [[Nikolai Reek|Nikolai Reegi]] [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepolguga]] ja Kadrina kaitseliitlastega [[Rägavere lahing]]us.


[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis [[1. Jalaväepolk|1. Jalaväepolgus]] ja kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene [[sõjaväemäärustik]]e eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten [[Voldemar Koch]] ja liikmed: leitnant [[Joosep Mühlbach|J. Mühlbach]], leitnant [[Hans Tuksam|H. Tuksam]] ja alamkapten [[Hermann Rossländer|H. Rossländer]]. Teenistuse eest Vabadussõjas vääristati A. Balderit [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järgu ordeniga<ref name="klpr"/>
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis [[1. Jalaväepolk|1. Jalaväepolgus]] ja kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene [[sõjaväemäärustik]]e eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten [[Voldemar Koch]] ja liikmed: leitnant [[Joosep Mühlbach|J. Mühlbach]], leitnant [[Hans Tuksam|H. Tuksam]] ja alamkapten [[Hermann Rossländer|H. Rossländer]]. Teenistuse eest Vabadussõjas vääristati A. Balderit [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järgu ordeniga<ref name="klpr"/>


1. oktoobril [[1925]] asus [[major]] August Balder õppima [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]]. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".<ref name="klpr"/>
1. oktoobril [[1925]] asus [[major]] August Balder õppima [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]]. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".<ref name="klpr"/>


[[1927]]. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail [[1928]]–[[1939]] oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail [[1934]]-[[1939]] [[Tallinna malev]]a [[Põhja malevkond|Põhja malevkonna]] pealik ja korduvalt ka [[Kaitseliidu ülem]]a ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.<ref name="klpr"/>
[[1927]]. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail [[1928]]–[[1939]] oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail [[1934]]-[[1939]] [[Tallinna malev]]a [[Põhja malevkond|Põhja malevkonna]] pealik ja korduvalt ka [[Kaitseliidu ülem]]a ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.<ref name="klpr"/>


In november 1931 visiting in [[Łódź|Lodz]] (Poland)<ref>Portreit photo [in:] "Łódź w Ilustracji", 1 XI 1931, no. 44, p. 5 ([http://bcul.lib.uni.lodz.pl/Content/104/%C5%81%C3%B3d%C5%BA+w+ilustracji+1931+Nr+1+-+53.djvu]).</ref>.
In november 1931 visiting in [[Łódź|Lodz]] (Poland)<ref>Portreit photo [in:] "Łódź w Ilustracji", 1 XI 1931, no. 44, p. 5 ([http://bcul.lib.uni.lodz.pl/Content/104/%C5%81%C3%B3d%C5%BA+w+ilustracji+1931+Nr+1+-+53.djvu]).</ref>.


[[1937]]. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades [[Kaitse Kodu!]] ja [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".<ref name="klpr"/>
[[1937]]. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades [[Kaitse Kodu!]] ja [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".<ref name="klpr"/>


Aastail [[1939]]–[[1940]] oli [[1. Diviis]]i [[staabiülem]], veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.<ref name="klpr"/>
Aastail [[1939]]–[[1940]] oli [[1. Diviis]]i [[staabiülem]], veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.<ref name="klpr"/>


Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail [[1961]]–[[1968]] töötas Balder [[Eesti Põllumajandusprojekt]]is [[maamõõtja]]na. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973.
Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail [[1961]]–[[1968]] töötas Balder [[Eesti Põllumajandusprojekt]]is [[maamõõtja]]na. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973.


August Balder on maetud [[Kadrina kalmistu]]le.<ref name="klpr"/>
August Balder on maetud [[Kadrina kalmistu]]le.<ref name="klpr"/>


== Teenetemärgid ==
== Teenetemärgid ==

Redaktsioon: 25. veebruar 2018, kell 17:03

August Balder
Sünniaeg 25. oktoober 1891
Undla vald Kadrina kihelkond Virumaa
Surmaaeg 26. september 1973 (81-aastaselt)
Tallinn
Auaste kolonel
Juhtinud Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja malevkond
1. Diviisi staabiülem
Kaitseliidu Peastaabi ülem
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3
Kotkaristi teenetemärgi III klass (1934)
Valgetähe teenetemärgi III klass (1938)

August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Ridaküla lähedal Puusepa talus Kadrina kihelkonna Undla vallas Virumaal[1] – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).

August Balder õppis Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas.[1]

Esimese maailmasõja ajal lõpetas Petrogradi 2. lipnikekooli 1915. aastal ja oli rooduülemana rindel, sai haavata.[1]

Eestis sai kapten August Balder 11. novembrist 1918 Kadrina (Undla ja Vohnja valla) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina komandandiks. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos Nikolai Reegi 5. Jalaväepolguga ja Kadrina kaitseliitlastega Rägavere lahingus.

Vabadussõjas teenis 1. Jalaväepolgus ja kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene sõjaväemäärustike eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten Voldemar Koch ja liikmed: leitnant J. Mühlbach, leitnant H. Tuksam ja alamkapten H. Rossländer. Teenistuse eest Vabadussõjas vääristati A. Balderit Vabadusristi II liigi 3. järgu ordeniga[1]

1. oktoobril 1925 asus major August Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".[1]

1927. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail 1928–1939 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail 1934-1939 Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik ja korduvalt ka Kaitseliidu ülema ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.[1]

In november 1931 visiting in Lodz (Poland)[2].

1937. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades Kaitse Kodu! ja Sõdur ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".[1]

Aastail 1939–1940 oli 1. Diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.[1]

Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail 1961–1968 töötas Balder Eesti Põllumajandusprojektis maamõõtjana. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973.

August Balder on maetud Kadrina kalmistule.[1]

Teenetemärgid

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Kolonel August Balder 120. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011.
  2. ↑ Portreit photo [in:] "Łódź w Ilustracji", 1 XI 1931, no. 44, p. 5 ([1]).

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=August_Balder&oldid=4921385"