20. sajand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. veebruar 2018, kell 00:28

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

Aatomipomm oli külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele.

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk

Tammsaaret kujutav Eesti Vabariigi 25-kroonine kupüür

20. sajand ehk XX sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kahekümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1901 ja lõppes 31. detsembril 2000.

See sajand mängis algset rolli industrialiseerimisele ning militariseerimisele järgnenud informatsiooni ja kommunikatsiooni ajastul, mil 1950.–1070. aastatel algas pärast tuumarelvastumiste, reaktiivmootorite ja kosmosevallutuste ajajärkusid digitaalne revolutsioon. 1980. aastate lõpus hakkas Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislabori juhtimisel välja kujunema hüpertekstikeelel HTML põhinev internet.

Sajandi esimeses pooles toimusid mitmekümne miljoni hukkunuga natsionalismist kantud ülemaailmsed sõjalised konfliktid: Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 – 11. november 1918) ja Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945). Nõukogude Liidu militaarne okupatsioon Balti riikides kestis 1991. aastani, taasisesesvunud Eesti Vabariigist viidi väed lõplikult välja alles aastaks 1994.

Sündmused

1908 – Austria-Ungari annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina.
1908 – Bulgaaria kuulutas välja iseseisvuse Ottomani impeeriumist 22. septembril.
1912 – uppumatuks peetud ookeaniaurik RMS Titanic vajus merepõhja pärast kokkupõrget jäämäega 14. aprillil kell 02.20 laeva aja järgi.
1912 – Albaania kuulutas välja iseseisvuse Ottomani impeeriumist 28. novembril.
1913 – šveitslased Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy tõusid 2. augustil koos kohaliku jahimehe Christos Kakalosega esimeste teadaolevate inimestena Hellase kultuurist tuntud Kreeka kõrgeimale mäeharjale (2918 m) Olümpose mäemassiivil Balkani poolsaarel.
1914–1918 – Esimene maailmasõda – üle 17 miljoni surnu, mis oli umbes 1% kogu tollasest maailma rahvaarvust.
1916 – Iirimaa kuulutas 24. aprillil pärast lihavõtteülestõusu välja vabariigi ja sõltumatuse Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi impeeriumist.
1917 – veebruarirevolutsioon ja bolševike võimuhaaramine Venemaal, Romanovite keiserliku dünastia kukutamine ja kommunistliku diktatuuri loomine.
1917 – Soome Vabariik kuulutas välja sõltumatuse Venemaa impeeriumist 6. detsembril.
1918 – Leedu Vabariigi (16. veebruar), Eesti Vabariigi (24. veebruar), Poola Vabariigi (11. november) ja Läti Vabariigi (18. november) sõltumatuste väljakuulutamised Nõukogude Venemaast.
1918 – iseseisvuse kuulutasid Nõukogude Venemaast lisaks välja Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia.
1918 – Tšehhia kuulutas välja sõltumatuse Austria-Ungari impeeriumist 28. oktoobril.
1918–1944 – eksisteeris Islandi Kuningriik paarisliidus Taaniga.
1919 – Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ja Ukraina Rahvavabariigi ühendamise seadus võeti vastu 22. jaanuaril.
1925–1939 – džässmuusika ja art déco kunstiaegkonna hiilgeaeg.
1929–1933 – ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon.
1933 – Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimuhaaramine Saksamaal.
1938 – anšluss ehk Austria de facto annekteerimine märtsis Natsi-Saksamaa poolt.
1939 – 14. märtsil kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki Vabariik.
1939 – Adolf Hitler kuulutas Praha linnakindluses 16. märtsil välja Tšehhia alade Böömi- ja Määrimaa protektoraadi ehk anneksiooni.
1939–1945 – Teine maailmasõda – üle 60 miljoni surnut, mis oli 3% kogu tollasest maailma rahvastiku arvust.
1939 – Nõukogude Liit surus sõjaga ähvardades Balti riikidele peale baaside lepingu ning sisuliselt okupeeris need.
1940–1945 – natsid pidasid Poola linna Oświęcim lähedal Auschwitzi koonduslaagrit ja massihukkamiste krematooriumeid, kus suri kokku umbes 1,1 miljonit vangistatud holokausti ohvrit, kellest suurema osa moodustasid aškenazi juudid.
1944 – Island kuulutas 17. juunil välja vabariigi.
1945 – USA heitis Jaapani linnadele Hiroshima ja Nagasaki augustis enne Teise maailmasõja lõppemist aatomipommid.
1947–1991 – kestis niinimetatud külm sõda ehk Moskva ja Lääne poliitiline ja majanduslik konflikt, mis vältis otsest sõjalist vastasseisu.
1948 – loodi Iisraeli riik.
1949 – Hiina Rahvavabariigi, Saksa LV ja Saksa DV rajamine.
1950–1953 – Korea sõda.
1952 – Ühendkuningriigi peaks tõusis 6. veebruaril pärast oma isa kuningas George VI surma tulevane kuninganna Elizabeth II.
1953 – Džomolungma ehk Mount Everesti mäe tippu (kõrgeim Maal) jõudsid 29. mail esimeste inimestena Uus-Meremaa alpinist ja maadeuurija Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay.
1954 – New Yorgis suleti miljoneid emigrante näinud Hudsoni jõesuudmel asuv USA immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam Ellis Island saar.
1955. aasta 15. mail sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel Riigileping, millega taastati Austria täielik iseseisvus ning edasine neutraalsus.
1955–1975 – Vietnami sõda
1956 – Ungari ülestõus: rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale, mis kestis 23. oktoobrist 10. novembrini.
1961 – Juri Gagarin viibis esimese inimesena kosmoses.
1968 – NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega tungisid Tšehhoslovakkiasse ja surusid maha Praha kevade.
1968 – New Yorgis lammutati moderniseerimise eesmärgil üks esmaseid ja ilusamaid täiskõrguses beaux-artsi stiilis kõrghooneid Singer Building (187 m).
1969 – Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale.
1989 – 23. augustil korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus ehk Balti kett, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidele
1990 – Saksamaa taasühendamine
1990 – 11. märtsil kuulutas Leedu Vabariik välja taasiseseisvumise NSV Liidust
1990–1991 – Lahesõda
1991 – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ning Eesti (20. august) ja Läti (21. august) vabariikide taasiseseisvumine; lisaks iseseisvusid: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.
1991 – 17. septembril võeti Eesti, Leedu ja Läti vastu ÜRO-sse.
1991–2001 – Jugoslaavia sõjad: Kümnepäevane sõda (1991), Horvaatia iseseisvussõda (1991–1995), Bosnia sõda (1992–1995), Kosovo sõda (1998–1999), Preševo oru ülestõus (1999–2001) ning Makedoonia ülestõus (2001).
1992–2001 – Lennart Meri teenis presidendina kaks ametiaega Eesti Vabariiki.
1994 – 31. augustil viis end NSV Liidu õiglusjärglaseks kuulutanud Venemaa Föderatsioon viimased väed Eestist välja.
1994 – 28. septembri öösel uppus vööriõnnetuse tõttu M/S Estonia parvlaev Tallinnast teel Stockholmi, hukkunuid oli 852.
1994–1996 – Esimene Tšetšeenia sõda ehk Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline relvakonflikt.
1997 – 31. augustil hukkus 36-aastane Walesi printsess Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetuses Pont de l'Alma tunnelis Pariisis.
1997 – Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse.
1999 – Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa Föderatsiooni alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi Tšetšeenia.

Inimesed

Avastused, leiutised ja uuendused

Kümnendid ja aastad

1900. aastad: (1900), 1901, 1902, 1903, 1904, 1905, 1906, 1907, 1908, 1909

1910. aastad: 1910, 1911, 1912, 1913, 1914, 1915, 1916, 1917, 1918, 1919

1920. aastad: 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929

1930. aastad: 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939

1940. aastad: 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1946, 1947, 1948, 1949

1950. aastad: 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959

1960. aastad: 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969

1970. aastad: 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1979

1980. aastad: 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989

1990. aastad: 1990, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999

2000

@@ 40. rida: / 40. rida: @@
 *[[1929]]–[[1933]] – [[ülemaailmne majanduskriis]] ehk suur depressioon.
 *[[1933]] – [[Adolf Hitler]]i ja natsionaalsotsialistide võimuhaaramine [[Saksa Riik|Saksamaal]].
-*[[1938]] – [[Anšluss]] ehk [[Austria]] ''de facto'' annekteerimine märtsis Natsi-Saksamaa poolt.
+*[[1938]] – [[anšluss]] ehk [[Austria]] ''de facto'' annekteerimine märtsis Natsi-Saksamaa poolt.
 *[[1939]] – 14. märtsil kuulutati Bratislavas välja iseseisev [[Slovaki Vabariik]].
 *[[1939]] – [[Adolf Hitler]] kuulutas [[Praha]] linnakindluses 16. märtsil välja [[Tšehhia]] alade [[Böömimaa|Böömi]]- ja [[Määrimaa]] protektoraadi ehk anneksiooni.
@@ 52. rida: / 52. rida: @@
 *[[1949]] – [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]], [[Saksa LV]] ja [[Saksa DV]] rajamine.
 *[[1950]]–[[1953]] – [[Korea sõda]].
-*[[1952]] – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] peaks tõusis 6. veebruaril pärast oma isa kuningas [[George VI]] surma, tulevane kuninganna [[Elizabeth II]].
+*[[1952]] – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] peaks tõusis 6. veebruaril pärast oma isa kuningas [[George VI]] surma tulevane kuninganna [[Elizabeth II]].
-*[[1953]] – [[Džomolungma]] ehk Mount Everest mäe tippu (kõrgeim [[Maa (planeet)|Maal]]) jõudsid 29. mail esimeste inimestena [[Uus-Meremaa]] alpinist ja maadeuurija [[Edmund Hillary]] ja [[šerpa]] [[Tenzing Norgay]].
+*[[1953]] – [[Džomolungma]] ehk Mount Everesti mäe tippu (kõrgeim [[Maa (planeet)|Maal]]) jõudsid 29. mail esimeste inimestena [[Uus-Meremaa]] alpinist ja maadeuurija [[Edmund Hillary]] ja [[šerpa]] [[Tenzing Norgay]].
 *[[1954]] – [[New York|New Yorgis]] suleti miljoneid emigrante näinud [[Hudson|Hudsoni]] jõesuudmel asuv [[Ameerika Ühendriigid|USA]] immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam [[Ellis Island]] saar.
 *[[1955]]. aasta 15. mail sõlmiti [[Austria|Austria valitsuse]] ja [[Liitlasriik|liitlaste]] vahel Riigileping, millega taastati [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|Austria]] täielik [[iseseisvus]] ning edasine [[neutraalsus]].