Arutelu:Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid astub presidendi ametisse 10. oktobril!

Viimane link ei lähe õigesse kohta. Andres (arutelu) 8. august 2015, kell 21:26 (EEST)

Asendasin töötava lingiga, aga see ei vii ajakirja lehele.--Morel (arutelu) 8. august 2015, kell 22:47 (EEST)

---

"Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969) on Euroopa Kontrollikoja liige." Mingi üldisem määratlus tuleks esimesse lausesse kirjutada. Velirand (arutelu) 28. september 2016, kell 10:08 (EEST)

panin praegu "ametnik ja ärijuht", sest otseselt poliitik pole ta olnud, kuna erakonna lihtliiget on minu meelest liiast poliitikuks nimetada. n-ö poliitilise ametnikuna peaministri nõunikuna ja poolpoliitiliselt määratava kontrollikoja liikmena on ta olnud kõige lähemal poliitikustaatusele, aga kumbki pole päris poliitiku ametikoht; mõlemale kohale määratakse ka lihtsalt tehnokraate-erialainimesi. -- Ohpuu (arutelu) 28. september 2016, kell 10:23 (EEST)

Praeguseks on ta juba poliitik. Inimene, kes kirjutab kogu Eestimaa rahvale avaliku kirja, milles kirjeldab, mida ta presidendina tegema hakkab, on poliitik. Politeia, eks ole.

Palun kirjuta alla.

Jah, küllap vist. Aga ma kirjutan kõigepealt, et ta on praegu presidendikandidaat. Andres (arutelu) 30. september 2016, kell 17:38 (EEST)

Panin "poliitiku" sisse. Andres (arutelu) 30. september 2016, kell 18:00 (EEST)

---

Seda, et Kaljulaid oli kontrollikoja liige kuni septembrini 2016, ei kinnita ei 9. ega 10. viiteallikas. Selle kohta on viide artiklis Euroopa Kontrollikoda.

Jääb arusaamatuks, kuidas Kaljulaid ei saanud hakata Praxise juhiks, aga saab hakata presidendiks. Ta ise ütleb, et vakantset kohta täidab kontrollikoja esimees. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 16:22 (EEST)

Ma lugesin nüüd seda ka, mida Kaljulaid kevadel ütleb. Kõige järgi kokku saan ma nii aru, et Kaljulaidi mandaat kontrollikojas ei ole lõppenud, vaid peatatud. Põhimõtteliselt on ta siis ikkagi veel Kontrollikoja liige? See asi vajab uurimist. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 18:55 (EEST)

Viimased kolm linki on üks ja seesama video. Pakun, et võiks panna TV3 video põhilingiks ja teised sinna juurde. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 20:29 (EEST)

Palun aidake see korda teha. Andres (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 21:41 (EEST)

Mina olen ka kooliekskursioonil käinud.

Võtsin selle lause artiklist välja. Aga näha on, et Maemehe laamendamine taas kord kedagi ei huvita.--2001:7D0:87C9:9580:E499:6E08:B96F:479E 1. oktoober 2016, kell 22:33 (EEST)

Vabandust. Sa jõudsid ette. Mind huvitab küll, aga ma ei ole veel jõudnud kõike vaadata, sest ma vaatan teisi artikleid ka.

Tegu ei olnud kooliekskursioonidega. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 23:03 (EEST)

No kuulge, ta ju pole veel president.

Täiendasin: valitud. Või oleks parem: Vabariigi President electus?2001:7D0:87FF:6480:C1A9:A36E:EE0C:9831 3. oktoober 2016, kell 15:21 (EEST)

Täiendasin. Ühtlasi kaitsesin artiklit. Vandalism läheb järjest hullemaks ja parem on kiirelt seda takistama hakata. Ivo (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 15:32 (EEST)

Mis vandalism. Puuduvad igasugused andmed Kaljulaidi kohta. Kus töötas 1992-1996? See et Kersti seda varjab, ei tähenda et me sellest kirjutama ei pea ! Aitab siin nendest vandalismijuttudest ja "saladustest". Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 19:59 (EEST)

Kus töötas 1992-1996?

TERASE PILGUGA ÜLIÕPILANE, KES ÕIENDAS VASTU, UT, 10. mai 2010: «Kui ma 1994. aastal soovisin pärast pojaga kodus olemist tagasi tööle minna, ..." 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 5. oktoober 2016, kell 14:32 (EEST)

Kus töötas 1992-1996? See et Kersti seda varjab, ... Viiendas viites on ju kogu töökäik kirjas (Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011). 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 7. oktoober 2016, kell 13:19 (EEST)

Marbella112, kuskohast need viimati lisatud andmed pärit on? Miks viidatud teksti seest kadus ära info, et Kaljulaidil on praeguse abikaasaga kaks poega? Allikas ütleb: "Kersti Kaljulaid on seni Eesti Päevalehe Laupäevalehele jaanuaris antud intervjuus napilt nimetanud, et tal on täiskasvanud tütar (doktorant ehituse valdkonnas) ja poeg (IT-spetsialist) esimesest abielust ning kaks väiksemat poega (11- ja kuueaastane) praegusest." Cumbril 3. oktoober 2016, kell 20:40 (EEST)

Kuna see teave on viitamata, siis võtan selle välja. Tagasi panemisel palun lisada viited.

Isa Jaak Kaljulaid (1946-1998), ema Lindu Kaljulaid. Vanaisa oli Theodor Kaljulaid (1903-1983), kes enne Kaljulaidi nime võtmist kandis perekonnanime Look. Theodor Kaljulaidi (Look) isa oli Jaak Klook (1867-1935) ja ema Leena Klook. Esimesest abielust on Kersti Kaljulaidil tütar ja poeg, esimeses abielus kandis Kersti Kaljulaid perekonnanime Talvik. 27 aastane tütar on doktorant ehituse valdkonnas ja 22 aastane vanem poeg tegutseb IT-valdkonnas. Kaks nooremat poega, üks 11 aastane ja teine 7 aastane, on teistest suhetest.

Cumbril 3. oktoober 2016, kell 21:28 (EEST)

See soov jõledalt toimetada, ise midagi teadmata, on ikka päris veider. Kust te võtate , et Kaljulaidil on nooremad pojad Makismovskiga. Fraas : "neil on kaks poega", tähendab et nende peres on kaks poega, mitte seda et Maksimovski on nende mõlema isa. Vikipeedia ei ole kollane leht, saage ometi aru. Pole mõtet lehtede pläma siia riputada. Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 21.47 (EEST)

Vikipeedia saab avaldada vaid avalikes allikates olevat infot. Kui allikas ütleb, et tal on tütar ja poeg esimesest abielust ja kaks poega teisest abielust, siis nii saabki artiklisse kirja panna. Selleks, et öelda, et kaks poega on teistest suhetest, on vaja usldusväärset allikat, mis seda kinnitab. Geni.com näiteks ei ole usaldusväärne allikas (kuigi võib olla abistav allikas). Ükski Vikipeedia toimetaja ei peagi konkreetselt midagi teadma, kuid igaühel on õigus küsida, kust allikast mingi info pärit on. Kui usaldusväärset allikat pole, siis on teave kahtluse all ja selle võib eemaldada. Vt Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine. Cumbril 3. oktoober 2016, kell 22:03 (EEST)

Seda ma vaatan jah, et meie kobrulehed on teile väga autoriteetsed allikad. Pole nad mingid usaldusväärsed allikad. Vikipeedia kasutab erinevaid kättesaadavaid avalike allikaid. See on normaalne, tegemist on rahvaentsüklopeedia. Eksimusi saab alati parandada, sealhulgas ka elusolev isik ise. Kõik minu poolt esitatud andmed Kersti Kaljulaidi kohta on faktilised. Teie omad EI OLE. Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 22.12 (EEST)

Mina polegi mingeid andmeid Kersti Kaljulaidi kohta esitanud. Küsisin, kust on pärit teie teave, mille lisasite ja palusin lisada viited. Viited on vajalikud, et teised saaks allikatest teavet kontrollida. Õhtuleht ja Päevaleht võivad ju olla mitte väga usaldusväärsed allikad, kuid Geni.com on veel vähem usaldusväärsem allikas, sest seal saab vaid üks isik lisada kontrollimata-toimetamata infot. Cumbril 3. oktoober 2016, kell 22:23 (EEST)

Minu meelest ei ole põlvnemisinfo ja laste andmed (äärmisel juhul ehk ainult nimed) siin üldse vajalikud.--2001:7D0:87C9:9580:2416:4514:6A2D:DB10 3. oktoober 2016, kell 22:18 (EEST)

Minu meelest ka mitte. Laste vanus on üks asi, mida vaja pole. 1) Seda on raske täpselt kindlaks teha (allikas ütleb ainult kui mitme aastane laps on, mitte ei anna sünnikuupäeva). 2) See muutub pidevalt, mistõttu artiklis on see ühel hetkel vale, isegi kui kunagi oli õige. Cumbril 3. oktoober 2016, kell 22:31 (EEST)

See lihtsab näitab kui naeruväärne te olete, ah et isa ka viime välja? :) Ajaloolased on täna ilusasti avalikes allikates kõike kajastanud. Rahuldu nüüd mingi muu artikliga, kus sa oma ebakompetentsust võid demonstreerida.Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 12.15 (EEST)

Laste sünniaastad võiks küll olla (aga vähemalt noorematel lastel võiks jätta eesnimi avaldamata (nende privaatsuse huvides)). Tütre nimi võiks küll avalik olla (ta ju TTÜ ehitusgeodeesia õppejõud).--Juhan121 (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 19:52 (EEST)

Kui allikad leiab, siis minu poolest nii võib panna nagu Juhan121 ütleb. Cumbril 4. oktoober 2016, kell 20:20 (EEST)

Tütar 2.12.1988 - ETIS 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 6. oktoober 2016, kell 15:59 (EEST)

Vaja on ka seda allikat, mis ütleb, et mainitud nimega isik on Kersti Kaljulaidi tütar. Cumbril 6. oktoober 2016, kell 16:07 (EEST)

Delfi 06. oktoober 2016 06:44 lühikokkuvõte Õhtulehe artiklist. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 6. oktoober 2016, kell 16:25 (EEST)

Resümeest: Kas ei peaks mainima, et Kersti Talvik oli Uninet Andmeside (nüüd Elisa Eesti) asutajaliige? https://infopank.ee/ettevote/163963/elisa-eesti vt ajalugu Andres (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 01:04 (EEST)

Peaks küll. Ja ka seda, millal (mis aastatel) ta oli Kersti Talvik.--Juhan121 (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 19:46 (EEST)

Mul paraku ei ole viidatavaid andmeid, aga tundub, et ta oli Talvik 1988–1998. Ilma viitamata ma siiski ei paneks neid aastaid sisse. --Morel (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 02:10 (EEST)

Ettevõtetel ei ole liikmeid. On omanikud ja töötajad. Kumb Talvik oli?

Pilti...

... on vaja. Välismaalased juba küsivad. Adeliine 4. oktoober 2016, kell 19:50 (EEST)

1) üks on flickr-is avalikult üleval, seda kasutas mumeelest ka üks Hong-Kongi ajaleht https://www.flickr.com/photos/stocknewsusa/29478609934/

2) ametissenimetamise päeval võiks kohale minna ja siis paar plõksu ka teha

3) loodetavasti ilmub ka predident.ee peale, kas sellelt tohib võtta?

4) kas EL veebis olevaid fotosid tohib kasutada? vt LK 6 http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/JOURNAL14_0708/QJ-AD-14-007-2A-N.pdf

5) sama EL-i foto on ka praxise kodukal http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/07/Kersti-Kaljulaid3.jpg

6) millise kasutusõigusega on TÜ veebi riputatud fotod? http://vilistlaselu.ut.ee/wp-content/uploads/2014/04/Kersti-Kaljulaid.jpg

suwa 4. oktoober 2016, kell 19:58 (EEST)

Teisipäevaks peaksin pildi kätte saama. Praegu on natuke halb aeg. Ivo (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 23:17 (EEST)

Kersti Kaljulaidist on nüüd olemas ametlik foto, mis on allalaaditav presidendi kantselei leheküljelt. Ametlik foto võiks Wikipedias olemas olla? --82.131.124.196 14. oktoober 2016, kell 19:30 (EEST)

Selguse huvides, kui kellelgi veel küsimus tekib: Vikipeedias ei saa kasutada pilte, mille litsents ei ole vaba. Eesti presidendi ametlik foto ei ole vaba, seda pole lubatud kasutada igaks otstarbeks või muuta. Sama kehtib enamiku Eestis kättesaadavate ametlike fotode kohta. Foto staatus "ametlikuna" ei tähenda Eestis juriidiliselt midagi ning erinevalt näiteks USAst on Eestis riigiasutustele kuuluvad loometeosed autoriõigustega kaitstud ja Vikipeedias kasutamiseks ei sobi.

---

Siin on veel fakte. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:03 (EEST)

Ekspressi saade. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:18 (EEST)

---

Võtsin Raimondi ametikoha välja, sest see muutub ja uuendada ei pruugi meelde tulla. Paren juba kirjutada tema kohta artikkel. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:03 (EEST)

---

"Vabariigi President" artikli alguses ja kordused on minu meelest liiast. Vabariigi President on pigem institutsioon, mitte ametikoht. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:05 (EEST)

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)#VABARIIGI PRESIDENT. 2001:7D0:87FF:6480:8DD0:E835:D9C6:780A 6. oktoober 2016, kell 15:23 (EEST)

---

Minu meelest tema poeg ei ole IT-spetsialist. Ta on küll seda ala õppinud, aga ei tööta sellel alal. Tütre (Silja Märdla) ja poja (Siim Talvik) kohta on tänases Õhtulehes artikkel, aga ma ei pääse sinna ligi. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:26 (EEST)'

http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:38 (EEST)

Viitamiskultuurist

ais.ra.ee sessioonlingid on viitamiseks halvad, sest kui sessioon aegub, siis on link kasutuskõlbmatu, st ei vii mitte kuhugi, parem on kasutada konkreetse säiliku (arhivaali) viitekoodi (antud juhul EAA.V-958.2k.14 (endine Eesti Ajalooarhiiv, fond V-958, nimistu 2k, säilitusühik 14)). Teiseks, on mul sügav kahtlus, et konkreetse arhivaali sisu pole Marbella112 oma silmaga näinud, sest teisal juhul oleks ta ilmselt ka leheküljenumbri (neid on konkreetses isikutoimikus üheksa) ära märkinud. Rääkimata siis sellest, et kui seal tõesti on perekonnaliikmed kirjas, siis kehtib sellele juurdepääsupiirang. Kolmandaks, pelgalt asjaolu, et arhiivis hoitakse kellegi Kaljulaiu kohta miskit toimikut, ei tõesta mitte midagi. Eestis on näiteks päris mitu Andrus Ansipit. --kanakukk (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 13:03 (EEST).

Kas saad sellekohase selgituse lisada ka juhendisse Vikipeedia:Viitamine ? suwa 7. detsember 2016, kell 22:20 (EET)

?

Pietade, mul küll see Päevalehe lugu tasuline pole, mille sa viitemallis tasuliseks märkisid (http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097). Cumbril 6. oktoober 2016, kell 14:16 (EEST)

Vox populi, märkuse panemise ajal oli tasuline, nüüd enam ei ole.—Pietadè (arutelu)
Mnjah, proovi nt Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss või sama asja ilma "digileht." lisanduseta aadressis: Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss (Artikkel jätkub ... Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.).—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 14:40 (EEST)

"Eriklass"

"...inglise keele eriklassi" — mis see tähendab? Võõrkeelte õpetamise kallakuga koolis ei olnud "eriklasse", kool oli, "eri-", aga, implitsiitselt, mitte eksplitsiitselt... (nt, kui prantsuse keele õpetajanna "dekreeti jäi", tuli asemele soome keele õpetajanna, jne)—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 15:33 (EEST)

Mis mõttes ei olnud eriklasse? Ametlik termin oli "inglise keele süvaõppega ...". Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 15:38 (EEST)

Mis mõttes "ametlik termin", selle aja kohta; siis võinuks olla nt ka selline (või muu) moodustis, mille päälkirjaks nt "Napoleoni vastaste komnoorte võitlussalk", mille tegevuse sisuks võis olla u 10 tundi prantsuse keelt nädalas, +mõned muud keeled (minu koolis oli selle pealkirjaks u "sõjaväetõlkide (sõjaline) ettevalmistus", vojennaja podgotovka) ja mille kirjapandud eesmärgiks nt kogu maailma kapitalismi hävitamine, kommunismi võidu nimel, mille sisuks siiski keelte(+kultuuri) õpe, kirjapandult või mitte.—Pietadè (arutelu)

Kas Sa pead silmas, et "eriklass" ei ole üheselt mõistetav. Siis võib öelda "süvaõppega klass" või "süvaklass". Mulle tundub siiski, et ka "eriklassi" ei saa selles kontekstis mitmeti mõista. Aga võib ju panna ka siselingi. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 22:58 (EEST)

Jah, aga see käis pigem kooli kohta, ja "eriklass" oleks sel puhul olnud selline, kus inglise keelt (hiljem lisandusid teised keeled; või siis oli inglise asemel mõni teine) oleks õpetatud üldtasemel; jah, võeti küll vastu "teeninduspiirkonnas" olevaid lapsi, lisaks ensv muudest piirkondadest tulnuile, aga "eriklasse" (kontekstis: tavapärase üleliidulise õppekava järgi nt inglise keelt mingist klassist alates 2 tundi) neile polnud; mõned õppeained olid alates 1. klassist võõrkeeles.
Või siis, à la, kas Prantsuse Lütseumis olid anni 1945–1990 pr keele eriklassid?Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 15:57 (EEST)

EKSS-i järgi on "eriklass" süvaklassi kõnekeelne nimetus. Seal on öeldud, et süvaklass on tavakoolis. Aga näiteks see kool, kus mina õppisin, oli süvaõppega, aga kuni 8. klassini oli kolmest paralleelklassist üks tavaklass ja kaks süvaklassi. Naaberkoolis olid nii inglise keele kui ka muusika süvaklassid, ja tavaklasse vist polnudki. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 18:25 (EEST)

Eeldan et Sa kasutad tänase päeva EKSS-i; arutelu selle üle, mida kasutati "sula"-järgselt (u 1968+, arvan) süsteemi osade sildistamiseks ei ole ehk selle art teema; mina lõpetasin ensv keskkooli, mingil ajal, ja ei mäleta, et selles keskkoolis (üks kahest ENSV eliit(kesk)koolist) oleks peale "eri"klasside muid olnud); mäletan ka seda, et u 1970 ja enne seda, nihverdati miskit süsteemis (muidugi, pea-kulaku heakskiidul-nõusolekul), et nt Tartu MHG jm sarnased, saanux mingil tasemel jätkuda...—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 19:10 (EEST)

Ma ei tea, kas sõna "süvaklass" tollal kasutati, (ma ei mäleta, et oleksin seda sõna varem kuulnud), aga minu meelest võib kasutada ka tänapäevast terminit.

Mina käisin saksa keele eriklassis, ja ma tean, et minu koolis olid ka teistsugused klassid, aga mõnes teises koolis ei olnud. Kuidas 44. keskkoolis oli, seda ma ei tea. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 22:58 (EEST)

Sisu ilmselt/ehk siiski selles, et inimesehakatis ise tahab nii varases nooruses õppida ja tal aidatakse seda teha, mille näitajateks nt nõuka ajal kõrged kohad ülevabariigilistel ja üleliidulistel olümpiaadidel, tavaliselt reaalteaduste alal; õpilased ei olnud esmajoones "lingvistid", pigem kasutasid nad saadud teadmisi, keelteoskusi suurema kvaliteedi-kvantiteediga teadmiste saamisel/saamiseks. Sestap on "inglise keele eriklass" mu meelest kummaline, ehk veelgi enam nt 50 aasta pärast, jne.—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 00:23 (EEST)

Tallinna 44. Keskkoolis oli lisaks inglise keele eriklassile ka keemia eriklass, või keemia-bioloogia eriklass. Tallinna 44. Keskkooli õpilased olid omal ajal väga tugevad keemia olümpiaadidel, samuti läksid paljud sellest koolist TRÜ-sse bioloogiat õppima.--Juhan121 (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)

Mina mäletan, et meil Trt II kk-s eriklasse polnud, olid pelgalt vahvad pedagoogid, ja paljutki tulenes sellest...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 01:03 (EEST)

Ingliskeelne versioon

Hetkel, ikka veel, on enwi-s jupp "Although Kaljulaid had trained as a biologist, she soon realised that..." — see tuleks inimkeelde panna...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 00:37 (EEST)
+kas "pesitsusbioloogia" on ikka "ornitoloogia" alla käiv, nagu hetkel enwi-s on?Pietadè (arutelu)

Ma ei tea, kas keegi veel peale lindude pesitseb, igatahes Kaljulaid tegeles lindudega. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 01:28 (EEST)

Mnjah, mina pesitsen ka, kui ilm lubab... ja soov kaasa tuleb
Hetkel on osa enwi artiklist kirjutatud vaimus, et "kuna ta, siis ta", mis eeldab...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 01:45 (EEST)

Sinu pesitsemine bioloogiat ei huvita. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

---

Hetkel on enwi 1. viide "total copyright violation", kaheldava allika najal.— Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 02:10 (EEST)

Tehniline küsimus

Milline on hetkel pr presidendi töösuhe? Tööluus, eelmisest kohast? või praegune "red tape", lihtsalt küsin?—Pietadè (arutelu)

Seda on sissejuhatuses mainitud, aga põhitekstis peaks võib-olla täpsustama. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

---

Ei saa aru, kust see maha kirjutatud on? Cumbril 7. oktoober 2016, kell 03:24 (EEST)

Ilus küsimus, just otsisin, ja ei leidnud; üldiselt, see on olemas mu brawseri historys, kui pääks vaja olema. Ei viitsi hetkel otsima hakata (loe: mõnes maakera punktis on mõnel hetkel öö); nii palju kui mäletan: üks-ühele mahakirjutatud tekst, mitmete lausete ulatuses, tähtegi muutmata, so... (ah ja, see on see imelik lausealustus, milles yx naine loeb teise naise mõtteid ja postitab need...)—Pietadè (arutelu)

Lisan siis ka selle hetkelausetuse, mis on/oli teisest kohast 1/1-le maha kirjutatud:
Olles saanud bioloogi hariduse, mõistis Kaljulaid, et hea sissetulekuga erialast tööd leida on keeruline: sissetulek poleks katnud tema kahe lapse lasteaiatasu. Seetõttu tegi ta otsuse liikuda edasi ärivaldkonda...

Allikas, mille põhjal selle lause kirjutasin, on viites antud. Kui sa süüdistad mind mingi mulje (või brauseri history) põhjal mahakirjutamises, siis palun anna link, kust see on maha kirjutatud. Muidu loen seda lihtsalt trollimiseks. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 03:39 (EEST)

No, usaldus peab olema; lingi andmisest poleks kasu, sest hetkel on selle sisu kaotatud; üldiselt, meie ei saa kirjutada, mida keegi tundis, arvas jne, saame tõdeda, et keegi arvas neid nii- v naamoodi arvavat/mõtlevat; võin sulle lisada ka isikliku allkirja/templi: Inimene, kes kunagi ei valeta...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 03:48 (EEST)

Lingi andmisest oleks see kasu, et selle abil oleks sul võimalik tõestada oma väidet mitme lause pikkuses sõna-sõnalt maha kirjutamise kohta. Äkki mõtled teinekord järgi, kui mulje või unenäo põhjal hakkad kedagi süüdistama. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 04:05 (EEST)

See "mulje/unenäo" jutt on kena, nt enwi-sse kirjutades olen lahendanud asja kaldkriipsudega (iseäranis BBC-l ja Reutersil on kombeks muuta sama aadressi all olevaid üllitisi päeva jooksul kordi), mõnes "võrgukultuuris" on lugejale antud võimalus: "märgi vale koht ära ja teavita". Huvitav, kui teha nt BBC/Reutersi apsudest ("allpool olijatest" rääkimata) kuvatõmmised, kuidas siis nende avaldamisega lugu oleks... Ja, põhimõtteliselt, ei viitsi hakata otsima tmp failidest kinnitust sellele, mida olen näinud. Ehk siis, "brežnevistlikult": "kui mõtled, ära ütle, kui ütled, ära kirjuta, kui kirjutad, ära alla kirjuta, kui alla kirjutad, ära imesta!", mina kirjutan alla, eelnevalt üteledes, et kogu selle jama peaks siit ehk üldse ära kustutama...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 10:03 (EEST)

Selle udujama ja asjasse mittepuutuvad unenäod peaks ehk siit arutelust kustutama.

See koht, millest juttu on, tuleks asjalikumaks ümber teha. Asjast on ka eestikeelsetes allikates põhjalikumalt räägitud, nii et viidata saab otsesemalt. Näiteks sõna "mõistis" ei ole tarvis kasutada. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

Vaatasin nüüd, et ongi viidatud eestikeelsele allikale. Ma katsun selle ümber teha. Sellest on mujal ka kuidagi teistmoodi räägitud. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:15 (EEST)

Tegin ümber, võite redigeerida. Arvan, et teise lause võiks ära jätta. Või siis täiendada hariduse osa. 7. oktoober 2016, kell 08:21 (EEST)~

---

Ma ei ole nõus kahe välislingi äravõtmisega sellepärast, et need on viidetes olemas. Need ei ole sellised asjad, mida pole sellepärast mõtet lugeda, et nende sisu sisaldub juba artiklis. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

Mina ei ole nõus sellega, et välislinkide alla kuhjatakse igasugust suvalist ja väheseotud kraami, mistõttu loend kasvab nii pikaks, et seal pole võimalik orienteeruda. Seal peaks olema vaid kõige olulisemad ja ülevaatlikumad artiklid. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 13:13 (EEST)

Mõtlen seda, et kui välislinkide all ongi midagi väärtuslikku, mida tasub lugeda, siis kaob see väheoluliste linkide vahele ära. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 13:17 (EEST)

Seda küll, aga praegu Sa võtsid just olulised artiklid ära. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:09 (EEST)

No pane siis tagasi, mis sinu meelest olulised olid. Aga osa välislinkidest tuleb välja visata. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 17:39 (EEST)

---

Minu meelest korporatsiooni kuulumine ei sobi hariduse alla. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:21 (EEST)

Pane siis mujale. Mina ei oska kuhugi panna. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 13:13 (EEST)

Aga kuhu siis. Pärast Lõpetas x aastal y kõrgkooli z teaduskonna. Akadeemiliselt kuulub (s) w korporatsiooni/u seltsi. --Juhan121 (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:18 (EEST)

Panin eraldi alajaotusesse. Mina küll ei oleks osanud seda hariduse alt otsida. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 16:32 (EEST)

Valik tingis ka

Come on: "Et bioloogina töötamine poleks taganud perele piisavat sissetulekut, asus Kaljulaid tööle ärivaldkonnas. Valik tingis ka astumise Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kutsemagistriõppesse..." kas see on pärit mingist "perepsühholoogi"/ihuarsti mälestusraamatust...—Pietadè (arutelu)

Õppejõud Pärl (Loogika): "Juhanil oli kombeks purjus peaga oma naist, Mallet, peksta. Palgapäeva järgsel teisipäeval läks sinikates Malle traumapunkti. Mis järelduse te teete?" Õige vastus oli: kuna perel ei olnud puid kütmiseks, siis oli pesuköögi põrand libedaks jäätunud ja Malle libastus..."—Pietadè (arutelu)

On Sul ettepanek? Minu ettepanek on teine lause ära jätta. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:12 (EEST)

Peab mõtlema, "tarkuseterad" à la üks tingis teise, ehk siiski ei sobi.—Pietadè (arutelu)

Keeleoskus

Tema keeleoskus tuleks kirja panna kuhugi, kuid ma ei tea kuhu. "Ma räägin eesti ja inglise keelt võrdlemisi võrdselt, liiga kiiresti mõlemat. Prantsuse keelt räägin suhtluskeelena, loen vabalt. Saksa keeles on mul B1, millega saab restoranis toidu tellitud. Soome keelt ma ei ole õppinud." http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene Cumbril 7. oktoober 2016, kell 16:44 (EEST)

"Isiklikku" alla eraldi alajaotusse. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Soome keelt ma ei ole õppinud

Seda ei tule kindlasti mõista nii, et ta soome keelt ei oska. Presidendiks valimise järel Riigikogu valges saalis antud pressikonverentsil vastas ta Soome YLE korrespondendi Marjo Näkki eestikeelsele küsimusele ladusas soome keeles. Oma vene keele oskuse kohta on ta kusagil öelnud, et on nõus kõnelema ka vene keeles, kuid esialgu üksnes neljasilmavestluses. 2001:7D0:87FF:6480:60DB:F261:8EB3:84EA 7. oktoober 2016, kell 17:43 (EEST)

Kas A on pikem kui I

Võhiklik küsimus ehk, aga, enwi-s on pandud perenime mõlema "a" hääldus pikaks (ɑː), kas see on õige?—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:59 (EEST)

Ei ole, miks peaks olema? Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 18:48 (EEST)

Võtsin "koolonid" tagant ära.—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 18:54 (EEST)

---

Palun pange kiri eesti rahvale ja ülikooli ajakirja artikkel tagasi. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 16:48 (EEST)

Veeb vs paber

Andres, Leian, et kui link on artikli veebiversioonile (ja mitte ületähendus kirjanduse sektsioonis selle kohta, et otsige raamatukogust vastava päeva ajaleheartiklit), siis kasutaja ongi suunatud veebiversiooni juurde ning paberlehes kirjutatu on ebaoluline, sest kasutaja sellele tõenäoliselt niikuinii ligi ei pääse. See on vastusena Sinu kommentaarile "kui artikkel on mingil kuupäeval veebiväljaandes avaldatud, siis ta ei pruugi olla sama kuupäeva paberlehes". Kui veebilehe nö kaubamärk on Postimees, siis selle esitamine kujul postimees.ee on mittekorrektne. Ehk siis ma olen küll sinu märkusega nõus, kuid leian, et paberlehte puudutav ei ole veebiartikli seisukohalt relevantne. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Mina arvaksin lugejana, et tegu on paberlehe artikliga, millele lihtsalt on lisatud link, et see oleks hõlpsamini kättesaadav.

Paberlehele on tülikam juurde pääseda, samas aga veebiartiklid on sageli tasulised. Anonüümne kasutaja on linke veebiversioonile koos sisuga isegi kustutanud põhjendusega, et need on tasulised ja ta ei saa neid lugeda, ning nimetanud sellise sisu esitamist laamendamiseks. Ja primaarne on ikkagi paberleht, kas pole? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:37 (EEST)

Mina leian, et kui on lingitud veebiartiklile, siis sellest tulenevalt peaks seda tõlgendama viisil, et veebiartikkel ongi sihteesmärk, sest lugeja on suunatud sinna. Samuti puudub lugejal tõenäoliselt võimalus seda paberlehega võrrelda, mispärast ei ole oluline, mis paberil on. Kättesaadav materjal on ju veebi oma.

Olen nõus, et tasulistele artiklitele võiks vähem linkida, kuid mitte sellega, et neile üldse linkida ei tohiks (st tasuks olla kriitilisem, kas nimetatud artiklit on mõtet välja tuua, kui sellel on ligipääsupiirang).

Tänasel päeval on ajalehtede lugemine juba ammu paljuski veebi kolinud ja see tendents ainult süveneb. Seega ei pea ma korrektseks eeldust, et paberleht on primaarne. Lisaks on Vikipeedia ju veebis, mis tähendab, et artiklite lugejad on juba veebikeskkonnas ja seda enam on neile oluline/kättesaadav veebis olev. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 18:08 (EEST)

Minul on küll kodus posu ajalehti, olen nende järgi viiteid pannud. Näiteks anonüümne kasutaja põlgas Eesti Ekspressi veebiväljaande lingid need ära, sest tema neid lugeda ei saanud. Minu oli kodus leht olemas ja märkisin ka leheküljenumbri.

Ja kuidas trükitud raamatutega on? Trükitud ajalehti ei ole raamatukogust raskem kätte saada kui raamatuid. Kas raamatuviiteid ka ei tohi kirjanduse all anda, sest on vähetõenäoline, et keegi neid loeb?

Minu meelest link veebiväljaandele on kahemõtteline, kui kasutatakse lihtsalt ajalehe nime. Ma ei usu, et ma olen ainuke, kelle jaoks see nii on.

Kui on tarvis viidata, siis minu meelest ligipääsupiirangul pole tähtsust. Võimaluse korral on minu meelest alati mõistlik tuua ära ka viide trükiväljaandele. Ma ei oska öelda, kumb on raskemini kättesaadav. (Kas me peaks need viited ära jätma, mille kontrollimiseks tuleb raamatukokku või poodi minna?) Aga ligipääsupiirangud ei kehti kõigile ja need on vist enamasti ajutised.

Sel juhul, kui artikkel ilmub ainult veebikeskkonnas, ei ole trükiväljaanne primaarne. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:21 (EEST)

Ükskõik, mida mingi anonüümne kasutaja tegi või arvas.

Kui on vaja faktile viidata, siis sobib sama hästi ligipääsupiiranguga lehekülg või paberväljaanne. Muidugi võiks eelistada vabalt ligipääsetavat materjali, aga sageli pole see võimalik.

Juhul kui viidet luues vaatas autor veebiväljaannet ja suunab lugeja samuti edasi veebiväljaande peale, siis kuidas saad sa väita, et paberleht omab siin üldse mingit tähtust? Ma pole sellega mitte kuidagi nõus.

On eraldi asi, kui artiklit koostades vaadati paberväljannet, kuid siis võiks ka viite hoopis teistpidi moodustada. Nt kujul "Autor: "Artiklinimi" Väljanne, kuupäev, lk ([link veebiartiklile artikkel veebis])". Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 20:23 (EEST)

Kui öeldakse lihtsalt "Postimees", siis mina (ja ma arvan, et teised ka) saan nii aru, et jutt on paberväljaandest (või vähemalt on niisugune kahtlus). Sellepärast see ongi tähtis.

No kui paberväljaannet vaadati, siis linki pole, siis on minu meelest asi selge, ükskõik kuidas vormistada.

Miks siis anonüümne kasutaja tähtis pole, kui ta siin tegutseb? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:27 (EEST)

Pigem pidasin silmas seda, et ühe kasutaja arvamus pole asi, mida peaks tingimata kõigile laiendama. S.t. see, et keegi on nii teinud, et tähenda, et peamegi nii tegema.

Siin peangi oluliseks seda, et asja vaatamisel paberil on viide ilma lingita (ja kui keegi veebist selle kohta hiljem midagi leiab, siis lisagu see link sinna viitesse nii, et vastav hilisem lisandus oleks selgelt eristatav). Sellest tulenevalt pean loomulikuks, et peaksime vaikimisi eeldama, et kõigi lingiga viidete puhul on kasutanud lähteallikana vastavat veebilehekülge (mis ühtlasi tähendab, et kogu viiteinfo lähtugu sellest allikast ja detailid, nagu kas üldse ja kui, siis millal avaldati asi paberil, ei oma mingit tähtsust).

Ma ei pea põhjendatuks eeldust, et Postimees viitab paberväljaandele, sest see pole eksklusiivselt paberväljaandega seotud. Tegemist on AS Postimees Grupp kaubamärgiga, mida kasutatakse nii paberlehtede kui ka veebiportaalide juures. Miks peaksime meie hakkama siin mingit eristamist tegema? Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:02 (EEST)

Loe arutelu lõpuosa. Eesti Meedia nõuab, et veebist refereerimisel kasutataks nime Postimees.ee. Järelikult neil pole selle vastu midagi ja nad peavad ise ka vajalikuks vahet teha.

Minu meelest kui me ütleme veebiväljaande kohta "Postimees", siis me anname segase, vastuolulise signaali. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:10 (EEST)

Eesti Meedia nõuab seda, et tagataks Postimehe väljaande leitavus. Kui meil on link artikli juurde, siis see nüüd küll probleem pole. Lisaks on ajakirjanduses see refereerimise mõiste natuke teine ning nad ka ise ei kasuta teistele väljaannetele viitamisel minu arust sageli tippdomeenide väljatoomist.

Konkreetselt veebilehe kui sellise tekstis mainimisel on jah mõistlik domeeniosa välja tuua (nt "artikkel asub postimees.ee veebilehel"), aga viites kajastame me ikka väljaande nime ja mitte veebiaadressi.

Jah, Postimees võib viidata nii paber- kui ka veebiväljaandele. Aga leiab, et kui antud nimetus sobib mõlema kohta, siis ei saa selle kasutamist veebiväljaandega seoses sobimatuks kuulutada. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:29 (EEST)

Asi pole sobimatuses, vaid selguses. Miks Sa oled "Postimees.ee" vastu, kui see aitab selgusele kaasa? Inimesed mõtlevad erinevalt, mitte tingimata nii nagu Sina. Inimene võib mõelda nii, et see on ju ajalehe nimi, järelikult on antud kuupäev, millal see ajalehes ilmus.

Tundub, et see argument, et tegemist on kaubamärgiga, langeb ära. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:50 (EEST)

Mulle on jäänud mulje, et Postimees nimetab ise oma võrguväljaannet (seda, mis asub lehel www.postimees.ee) Postimees.ee-ks. See ei ole domeeni nimi ega kirjeldav nimi, vaid väljaande nimi. Domeeniosa väljatoomine pole minu meelest eelistatav mitte eelneval põhjusel, vaid täpsuse pärast. Aga see on muidugi täiuse tagaajamine – olukorras, kus suur hulk inimesi ei viitsi panna viiteks midagi muud kui palja lingi. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 22:56 (EEST)

Minu meelest täpsuse mõte ongi selgus. Muide, kui pannakse ainult link, siis sellist segadust ei teki. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 23:15 (EEST)

Ainult link on väga-väga halb lahendus ja mingist selgusest on selle puhul rääkida on kohatu. See kategooria oli algul poole suurem, aga seal on endiselt tohutu arv vigaseid linke. Nende parandamine, kui on olemas ainult link ja ei midagi muud, on suht keeruline ülesanne.

Mulle ei meeldi see, kuna siin näib olevat vastolu viitamise reeglitega. Nimelt toome ära väljaande nime ja nagu varem ütlesin, siis minu arust ei klassifitseeru postimees.ee väljaande nimeks vaid hoopis aadressiks. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 00:15 (EEST)

Mina ka ei poolda paljast linki. Tahtsin lihtsalt (naljapärast) öelda, et palja lingi puhul ei teki probleemi, et lingi kommentaarist võidakse valesti aru saada.

Postimehe silmis ongi Postimees.ee veebiväljaande nimi. Aadress see sellisena ei ole.

Võimalik oleks öelda ka "Postimehe veebiväljaanne" või "Postimees online", nagu Morel ütles. Andres (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 00:44 (EEST)

Kuidas seda eelnevat siis kokku võtta? Nt mida peaksime hakkama Eesti Päevalehe veebiartiklite juurde linkides väljaande nimeks kirjutama (epl.delfi.ee vms)? Ja välismaised leheküljed? Nt MIT Technology Review või technologyreview.com, The New York Times või nytimes.com, jne? Milline peaks olema üldine reegel?

Ma olen seni lähtunud sellest, et püüan esitada väljaande nime ja eeldanud, et kuna niigi on link veebilehele, siis ei tohiks siin mingit kaksipidi mõistmist olla. Paistab, et nii lihtsalt ikka ei saa. Kui Postimees ja postimees.ee on üsna üks ja sama, siis sageli nii lihtne ei ole. Milline peaks olema üldine reegel ja mis oleksid selle piirid? Ivo (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 23:25 (EEST)

Mina olen alati just nii teinud, nagu Sa siin näitasid, välja arvatud siis, kui tegu on portaaliga, millel on teistsugune nimi. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 00:08 (EEST)

Mulle tundub see lähenemine isegi veel probleemsem, kuna sellised aadressid on veel vähem püsivamad kui nimed (epl.ee → epl.delfi.ee jne) ja sageli ka vähem teatud (nt teatakse nimesid Vikipeedia ja Wikipedia, aga sageli mitte selle veebiaadressi ning epl.delfi.ee stiilis nimi võib olla veel vähem selge).

Anna äkki mõni konkreetne näide, et millisel kujul sa tahaksid, et miski artiklilink oleks edasi antud. Ivo (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 00:20 (EEST)

Olgu see aadress milline tahes, selle järgi saab lugeja aru, et ei viidata paberväljaandele.

Sa tõid ju näited, nii tahaksingi. Kui on tegu portaaliga, millel on nimi, näiteks Delfi või Huffington Post või BBC World News, siis nimi, ja selle võib ka lingistada.

Muidu nagu tavaliselt: autori nimi, punkt, link aadressi ja pealkirjaga, koma, väljaanne, koma, avaldamise kuupäev. Neid stiile on ka teisi. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 00:52 (EEST)

Näiteid, kus on raske väljaande nime üle otsustada, leiab palju. Vt ntx seda http://televeeb.ohtuleht.ee/763561/anna-teada-ja-haaleta-kes-oli-sinu-lemmik-teises-naosaates – kas väljaandja on Televeeb nagu päises ülal vasakul on kirjas? Tavaliselt on väljaande nimi just seal. Või on Õhtuleht? Või Televeeb.ee nagu loo autoriks on märgitud? Teine näide: http://arileht.delfi.ee/. Kas väljaandja on Ärileht.ee nagu päises kirjas? Või Ärileht? (Brauseri tiitli väli ütleb Ärileht.) Kui kasutada domeeninime, siis vähemalt pole vaja pikalt mõelda. Mulle tundub sobivaim kasutada väljaande nime nagu see ülal vasemal päises on, esimesel juhul võibolla Õhtulehe Televeeb? (Televeebi uudised ilmselt paberväljandesse sel kujul ei jõua.) Teisel juhul Ärileht.ee. Kui on teada, kuidas väljaanne enda veebiportaali ise nimetab, kasutada seda nime. (Postimees.ee > Postimees.) Ja kui ei oska otsustada, siis kasutada domeeni nime koos tippdomeeniga. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 04:31 (EEST)

Muide, ERR-i asemel tuleks ülal toodust lähtudes kirjutada ERR.ee, sest see on see, mis päises seisab. Minu arust on lihtsalt ERR ebaselge, sest ERR on ju nii ETV kui Vikerraadio kui tont teab mis. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST)

Mis mõttes "postimees.ee" on ebakorrektne? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:39 (EEST)

Kaubamärk on Postimees. See, et sellele on lisatud tippdomeen tuleneb lihtsalt interneti ülesehituse loogikast. Sama hästi võiks juurde lisada Maakri 23a, Tallinn 10145 (st Postimehe peakontori aadressi). Ehk siis see ebakorrektne ei märgi seda, et see väljendusviis otseselt vale oleks, kuid seda, et see see ei ole parim võimalik. Mittemõistlik oleks vast siinkohal parem olnud. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 18:08 (EEST)

Aga ma ju selgitasin, miks "postimees.ee" on minu meelest mõistlikum.

Mina olen alati ajalehe veebiväljaande teistmoodi märkinud (portaalide puhul on teine lugu, seal võib portaali nime kasutada) ja ka parandanud, kui on teisiti. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:21 (EEST)

Minu meelest Postimehe koondleheküljele ei tohiks linkida, sest see on müra. Lugeja võiks sama hästi siis juba guugeldada. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:43 (EEST)

Leian, et seesugune koondartikkel on igati väärtuslik ja koondades kokku asjakohast infot teeb see teavet otsiva lugeja elu lihtsamaks. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 18:08 (EEST)

Ma ei vaidle väärtuslikkuse vastu, lihtsalt leian, et Vikipeediast ei ole mõtet niisugustesse kohtadesse linkida, muidu poleks Vikipeedia linke üldse tarvis. Süstematiseeritud lingivalik teeb ju veel lihtsamaks. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:21 (EEST)

Kas räägime ikka samast asjast? See artikkel sisaldab valitud tsitaate valitud artiklitest. Jutt käib ikka sellest?

Leian, et Vikipeedia just nimelt võiks välja tuua linke teiste andmebaaside jms juurde (kui neid esineb), kust lugeja saaks nii ligipääsu paljude materjalide juurde. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 20:23 (EEST)

Vabandust, ma võtan oma sõnad tagasi. See on asjalik materjal, millele tasub linkida. Ma ei rääkinud samast asjast. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:33 (EEST)

Mina sain nii aru, et Andres mõtles, et kui viites on öeldud "Postimees, 16. veebruar 2012" ja link läheb veebiartiklile, siis tegelikult võib nimetatud artikkel olla paberlehes avaldatud teisel kuupäeval. Postimees.ee on sel juhul täpsem, sest see viitab artikli veebiversioonile. "Postimees" viitab paberlehele. Ma eelistan alati veebilehele viitamisel panna näiteks sport.err.ee ja mitte ERR, sest nii on täpsem. (On the second thought, ma vist alati ikka ei tee nii, aga idee poolest võiks teha.) Cumbril 8. oktoober 2016, kell 18:33 (EEST)

Nii peent vahet ma pole teinud, selle mõttest ma ei saa aru. Esiteks, ERR-il trükiväljaannet ei ole, ja teiseks, sport.err.ee on ainult teistsugune aadress, väljaanne on sama (vähemalt nii ma olen aru saanud, võib-olla ma eksin). Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:25 (EEST)

Mina arvan ka, et tuleks kuidagi tähistada, et viide on veebiversioonile. Vahel olen näinud Postimees online (olen ka ise vist kasutanud), aga see pole jällegi eestikeelne. Ma ei tea, mis oleks kõiki rahuldav lahendus.--Morel (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:03 (EEST)

"postimees.ee" või "Postimees.ee" on seni kasutatud, aga Ivo ütleb, et see pole korrektne. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:17 (EEST)

Sport.err.ee on visuaalselt eristatav lehest Err.ee. Juriidiliselt ta pole küll erinev väljaanne, kuid kui ERR ise kasutab pealkirja "SPORT.ERR.EE VÄRSKED UUDISED", siis on ta mingil kujul eraldiseisev. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 21:37 (EEST)

Nojah, küllap seal on omaette toimetus. Ma siis võtan teinekord arvesse. Sel juhul on mõtet kirjutada ka "err.ee", muidu ei saa neid asju eristada. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:16 (EEST)

A see on ka õige, et ükski Vikipeedia artikli lugeja tõenäoliselt ei lähe peale artikli lugemist raamatukokku Postimehe paberväljandest viidatud teksti otsima. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 18:47 (EEST)

ära sa selles, arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi, teps nii kindel ole :)

nt kiika siia http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea :)

suwa 8. oktoober 2016, kell 19:13 (EEST)

Ja kolmas mõte on see, et osad lood ilmuvadki ainult veebis ja paberlehele ei jõua. Kui täpselt ei tea, on parem viidata võimalikult täpselt, so veebiväljaandele. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 18:54 (EEST)

Leian, et vaikimisi tuleks arvestada, et viide ongi veebiväljaandele, kui viites pole väljendatud teisiti. Kui see ei ole nii, siis ei tohiks sinna artiklinime taha mingit linki peita, sest see oleks lugeja eksitamine.

Väljaande veebiaadressi kasutamine tegeliku kaubamärgi asemel on minu arvates selgelt mittemõistlik. Just nagu eelnevalt välja tõin: Postimehele viidetes ei kasutame me ju väljaande peakontori aadressi. Viiteelemendiks on ikkagi väljaande nimi. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 20:28 (EEST)

Postimees ise kasutab ka nimevormi Postimees.ee (vt Ahsoousi lingitud lehe paremal serval ja tekstis). Elu24.postimees.ee ei ole päris sama, mis Postimees.ee. Arvatavasti on Postimees.ee, Elu24.postimees.ee, Naine.postimees.ee jne kõik kaubamärkidena registreeritud. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 21:37 (EEST)

just, ja kuna tehniliselt on suvalise nupu või pikema kirjutise elukaar tänapäeval selline:

autori arvuti - toimetaja arvuti - küljendaja arvuti - veeb ja trükikoda

siis võiks kõikidele välistele objektidele olla viide (inglise keeles REF) ja kui on siis selle all ka hüperviide(HREF), mida siinsed mittenetinohikud jäärapäiselt võõrsanana linkiks sõimavad, siis saab klikkida ja kui pole, siis otsida paberil ... tegemist on ikka viitega ... nagu kiri ja e-kiri jne jne ... 21.saj ikkagi. :P suwa 8. oktoober 2016, kell 19:20 (EEST)

Tundub siiski, et Postimehe veebile viitamisel tuleb kirjutada ka tippdomeen välja. Näiteks sealsetes kasutustingimustes on lause: "Refereeritud materjali järele lisada internetis täpne viide AS Postimees Grupp originaalmaterjalile sõnadega: «Refereeritud artikli täistekst Postimees.ee veebilehel», mis on klikitav ning suunab otse AS Postimees Grupi materjalile, mida kasutati." (vaata http://www.postimees.ee/68128/kasutustingimused )

Ma ei oska seda sealt välja lugeda. Küll on aga näha, et nad eelistavad nime "Postimees.ee" nimele "Postimees", nii et jutt kaubamärgist kinnipidamisest ei pea paika.

Mina saan nii aru, et refereerimise all ei peeta seal silmas seda, mida meie siin teeme. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:42 (EEST)

Refereerimine on see: [1]. Muidu poleks mõtet täistekstist rääkida. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:50 (EEST)

Jah, sain nüüd aru, nad tahavad, et tippdomeen oleks välja kirjutatud. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:03 (EEST)

Veel üks tsitaat: Postimees.ee on uudisteportaal, kus kajastatakse päevakajalisi eesti- ja välismaiseid uudiseid ning arvamusi. Uudisteportaal koondab endas Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Järvamaa ja Valgamaa kohalikest uudistest kirjutavaid portaale, arvamus-, kultuuri-, naiste-, majandus-, tarbija-, tervise-, kodu-, tehnika, spordi-, meelelahutusportaale (Elu24, Limon) ja ilmaportaali (ilmajaam.ee). http://eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees/postimees1 Seega tegu ei ole ühe ajalehe veebiväljaandega, pealegi sisaldab see ka spetsiaalselt veebi jaoks loodud sisu, mida ei pruugi olla mitte üheski ajalehes.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)

Infokasti ametite loend

Kas infokastis peaks loetlema vaid Eesti Vabariigi esindusameteid või võib ka Euroopa Liidu ametid panna kirja? Panin praegu Kontrollikoja sisse. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 16:11 (EEST)

Infokast

Miks on tarvis infokastis märkida, et ta on parteitu? Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 16:52 (EEST)

Otsest vajadust polegi, minu meelest. See on võetud üle inglise viki analoogsest infokastist. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 17:17 (EEST)

Eesti Vabariigi president vs president vs Vabariigi President

Ma olen selle vastu, et igal pool asendada Eesti Vabariigi president või president Vabariigi Presidendiga. Eesti Vabariigi president või president on arusaadavad mõisted, me ei pea Vikipeedias rangelt seadusetähte järgima. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 17:41 (EEST)

Ka Vabariigi President on arusaadav nimetus, muidu poleks seda ju Põhiseaduses. 2001:7D0:87FF:6480:9126:9204:9F5B:1B74 10. oktoober 2016, kell 17:56 (EEST)

Jah, kuid igal pool ei pea kasutama Vabariigi Presidenti. Eesti Vabariigi president on tavakasutuse mõiste ja Vabariigi President on juriidiline mõiste. Esimene on minu meelest tavainimesele arusaadavam. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 18:01 (EEST)

Kes on tavainimene? 2001:7D0:87FF:6480:9126:9204:9F5B:1B74 10. oktoober 2016, kell 18:13 (EEST)

Ütleme siis nii, et ajakirjanduses kasutatakse pigem väljendeid "Eesti president", "Eesti Vabariigi president" või lihtsalt president. Vabariigi President on ametlik, seadusega reguleeritud termin. Vikipeedia lähtub üldkeelest. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 19:51 (EEST)

Olen Taaviga nõus. "Vabariigi President" on omal kohal juriidilises kontekstis, kus räägitakse institutsioonist. Tavalises poliitilises kontekstis seda ei kasutata. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 22:06 (EEST)

---

Juhan Parts on praegu alles kandidaat, teda pole ametisse kinnitatud. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 07:30 (EEST)

Kaljulaidi vs Kaljulaiu

Ehkki vikipeedias järgitakse keelekorraldajate soovitusi valikuliselt, võiks nii igaks juhuks siiski tutvuda ka sellega, mida EKI on selle nime käänamisest arvanud.--2001:7D0:87C9:9580:8173:9C3D:3310:CA17 11. oktoober 2016, kell 11:00 (EEST)

Viidatud tekstis ei ole selle kohta midagi öeldud.

Küll aga on näiteks siin sõnastatud niisugune reegel: "Perekonnanime käänamisel tuleb arvestada nime kandja soovi, kui see jääb eesti käänamissüsteemi piiresse." Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 13:39 (EEST)

Viidatud tekstis oli muuseas ka selline link. Teiseks, palun esita link allikale, kus Kaljulaid on avaldanud soovi, et ta tahaks just ühel kindlal moel oma nime käänamist.--2001:7D0:87C9:9580:8173:9C3D:3310:CA17 11. oktoober 2016, kell 13:50 (EEST)

Link: Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab. Cumbril 11. oktoober 2016, kell 13:59 (EEST)

Aitäh! Sellest olekski tulnud alustada, aga ilmselgelt oli Andrese jaoks jauramine olulisem.--2001:7D0:87C9:9580:8173:9C3D:3310:CA17 11. oktoober 2016, kell 14:07 (EEST)

Vabandust, ma arvasin, et Sa tead, et selline soov on olemas. Ja seda linki ma ei oleks vist ka osanud leida. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 01:09 (EEST)

Ma vaatan, et Ahsoous tegi nüüd artiklisse vastava täienduse. Õigupoolest peaks selle lingi, mis siia lisati, ka artiklisse viitena lisama.--2001:7D0:87C9:9580:296F:3F6C:4DC9:746A 11. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Mina saan nii aru, et käänamine Kaljulaid: Kaljulaidi on ka õige variant. Kui keegi käänab Kaljulaid: Kaljulaiu, siis see on samuti õige. Vikipeedia praegune artikkel arvestab presidendi sooviga tema nime käänamise suhtes. Aga ma ei ole kindel, et artikkel peaks kohe alguses ütlema, kuidas tuleb käänata. Cumbril 11. oktoober 2016, kell 18:18 (EEST)

Keelekorraldajad ütlevad, et nime kandja soovi tuleb arvestada. See on ka norm. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 18:25 (EEST)

Iseenesest jah, see ei pea alguses olema, aga inimeste jaoks, kes siin teisi düsgraafikuteks [2] nimetavad peaks see siiski artiklis olemas olema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2016, kell 18:37 (EEST)

Jah, nõus. Kui see juba nii suureks teemaks on tõusnud, et kuuldavasti inimesed Facebookis üksteist sõbralistist maha kustutavad erimeelsuste pärast nime käänamise üle. Cumbril 11. oktoober 2016, kell 18:57 (EEST)

Andres, kas see põhineb ainult selle allika ainsal lausel? Lingitud Postimehe artikli põhjal mina seda küll välja ei loe. Tsitaadid:

• "Ehkki tähendusega nimesid käänatakse sageli nagu tavalisi nimisõnu, on õige ka see variant."
• «Meri juhtumi» asjus avaldas keelemees Henn Saari omal ajal Eesti Raadio keelesaates lootust, et seda tendentsi saab ehk tagasi pöörata. «… mis juhtuks, kui keegi käänaks äkki avalikult nii, nagu meie oleme noorest peale harjunud Lennarti perekonnanime käänama: Meri: Mere: Merd? Mis juhtuks?» küsis ta («Keeleminutid», 30.05.1999).

Kui keelemees Saari juba küsis, mis juhtuks, kui käänataks Meri: Mere, siis mina loen sellest välja, et nimekandja soov ei ole tingimata püha. Cumbril 11. oktoober 2016, kell 18:41 (EEST)

No üks asi on keelemehe isiklik arvamus, teine asi on keelekorraldajate üldine seisukoht. Ma olen seda mitu korda kuulnud ja mitmest kohast lugenud, tõin ära lihtsalt esimese koha, mille ma leidsin. Mina saan sellest nii aru, et õigeks, st keeleliselt korrektseteks loetakse nii üldnime eeskujul käänamist kui ka teistsugust käänamist, kui nime kandja seda soovib, välja arvatud juhul, kui see on eesti käändesüsteemiga otseses vastuolus, nagu näiteks "Mitt : Mitti". Nime kandja soovi arvestamine on norm, mis ei tulene keelelise korrektsuse arvestamisest.

Aga on veel nüansse: mööndakse, et eelistatav käänamisviis sõltub ka nime iseloomust. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 01:09 (EEST)

Seega ei ole see keeleline küsimus, kui norm ei tulene keelelise korrektsuse arvestamisest, ja keelekorraldajail ei ole selles vallas ülimat autoriteeti?

Mina leian, et nime Kaljulaid käänamise õigsuse küsimus jääb käesoleva artikli teemast ja meie pädevusest välja. Meie ei ole need, kes ütlevad, kuidas tuleb nime käänata. Me saame artiklis refereerida, et Kaljulaid on öelnud, et soovib, et ta nime käänataks Kaljulaid: Kaljulaidi. Näiteks alajaotuse Nimi või "Nime käänamine" all. Cumbril 12. oktoober 2016, kell 02:17 (EEST)

Jah, keelekorraldajatel ei ole ülimat autoriteeti. Isegi õigekeele küsimustes mitte. Selle autoriteediga, mis neil on, soovitavad nad nime kandja soovi järgida, aga mitte kõigil juhtudel. Ma ei ütleks, et see ei ole keelelise korrektsuse küsimus.

Esitada võib minugi poolest ka teistmoodi, kuid ma pole nõus, et keelekorraldajate seisukoht ei puutu asjasse. Sellest tuleb ka rääkida, et vältida vastuväidet või väärarusaama, et nime kandja soovi järgimine on eksimus õigekeele vastu. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 11:07 (EEST)

Ükski keelekorraldaja pole minu teada Kaljulaidi nime suhtes seisukohta avaldanud. Nad on avaldanud (neil on) seisukohti nimede käänamise suhtes üldiselt. Kuid nimede käänamise suhtes üldiselt peaks rääkima kuskil teises artiklis. Cumbril 12. oktoober 2016, kell 17:40 (EEST)

Tundub, et oleks vaja eraldi artiklit: Pärisnimede käänamisest vms (mina praegu ei leidnud ei 'Nimede käänamisest' ega *pärisnimede käänamisest', mis muidugi võib ka tähendada, et ei osanud otsida). --.Toon (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 12:26 (EEST)

Vikerraadio saate "Keelesäuts" autor Priit Põhjala arvab, et tuleks käänata Kaljulaid: Kaljulaiu: Kaljulaidu (http://kultuur.err.ee/v/arvamus/ed446fb7-a5f8-4ac0-ae33-abd9f5c51b70/keelesauts-presidendi-perekonnanime-kaanamisest). Mitmed eri väljaannete ajakirjanikud käänavad nime jätkuvalt samuti nii. Cumbril 27. oktoober 2016, kell 02:21 (EEST)

Kuna isik on ise oma nime käänamise kohta oma arvamuse välja öelnud, siis tuleks tema soovi arvestada. Muide, sõna 'laid' mõnes tähenduses on korrektne käänata ka 'laia'. Sellega muidugi tuleb nõustuda, et i-ga käänamist kasutatakse ka seal, kus seda ei olnud või pole (näiteks Juhan Liivgi)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. oktoober 2016, kell 13:37 (EEST)

Siim Talvik & viide

Artiklis sedastatakse, et Siim Talvik on lõpetanud bakalaureusekraadiga IT Kolledži. See ei ole põhimõtteliselt võimalik, sest õpe toimub selle koolis rakenduskõrgkooli õppekava järgi (diplomgi on näiteks hallikassinine, mitte bakalaureusele vastav rohekaskollane). Toimetamata jätmine on muidugi Õhtulehe ajakirjaniku süü. --kanakukk (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 12:39 (EEST).

Aitäh, võtsin kraadi välja. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 13:29 (EEST)

Lehe vaatamiste statistika...

ütleb, et vaatamisi kohati enam kui Esilehel: Kersti Kaljulaid.
Lehe ülaosas on ka valik: "Latest 10 20 30 60 90 days"...—Pietadè (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 14:34 (EEST)

"Genitiiv"

Miks "genitiiv" parem on kui "omastav"? Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 17:15 (EEST)

Iseenesest ei pruugi parem olla, aga panin, kuna see on rahvusvaheliselt arusaadavam. Pealegi pole tollest asjast meil artiklit.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2016, kell 18:29 (EEST)

Ma ei ole päris kindel, et siinsel on nii rahvusvaheline lugejaskond, et seepärast peaks omastava asemel genitiiv kirjutama. Ühele koolisüsteemi läbinud eestlasele ei pruugi see viimane midagi öelda, aga esimene peaks küll kõigile selge olema. Ivo (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 18:42 (EEST)

Kui see teksti sees hiljem on, siis muidugi ei ole sellel mõtet, või ka kui artikkel olemas on, aga nii alguses võib oletada, et seda artiklit üritatakse ka mingitesse keeltesse tõlkida ja siis nad näevad, et selle asjaga pole neil vaja tegelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2016, kell 19:06 (EEST)

Leian, et eestikeelses tekstis eesti keele kohta peaks kasutama "omastavas käändes". Teisi keeli see ei puuduta.--Morel (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 23:39 (EEST)

Mitmes

Ametistlahkunu ütles ERR kaudu vahendatus (Aktuaalne kaamera) pühapäeval, et tegemist 4. presidendiga. Kuna väljaspool esitatakse mitmeid arvamusi/väiteid, siis ehk oleks siinne ruum koht "õigema(te)/pädevama(te)" väidete tõsteks?—Pietadè (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 18:38 (EEST)

Ta mõtles pärast iseseisvuse taastamist.--Morel (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 23:37 (EEST)

Perekonnanimed

Meil on perekonnanimede kohta ka artikleid. Arvan, et jutt perekonnanimest üldiselt tuleks eraldi artiklisse viia. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 18:14 (EEST)

Võid viia. Cumbril 12. oktoober 2016, kell 20:51 (EEST)

Artiklis Kaljulaid (perekonnanimi) on öeldud, et nime on pandud isikutele nimega Klook. Looki pole mainitud. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 15:54 (EET)

Riigivapi teenetemärgi kett

Kas tuleks ehk Riigivapi teenetemärgi ketti ka mainida, tunnustuste all? Riigivapi teenetemärgi kett on Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus, ühtlasi Riigivapi teenetemärgi eriklass. Riigivapi ketiklassi teenetemärk koosneb kullast ketist, erisuurpaelast ning kullast rinnatähest. 2001:7D0:87FF:6480:6DFA:1116:D7E:5356 13. oktoober 2016, kell 00:29 (EEST)

Vene vikis on see küll olemas infokastis Награды all. Aga mulle ei paista see tunnustuse moodi. Cumbril 13. oktoober 2016, kell 00:57 (EEST)

Ikka tuleb, varasematel presidentidel on ka. See on ju eriklass ja rohkem nagu presidendi ametitunnus, aga ametlikult siiski teenetemärk. Ja teenetemärkide infosüsteemis on see juba olemas. Lisan.--Morel (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 10:31 (EEST)

Siin on see kirjas. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 10:37 (EEST)

Jah, seda ma mõtlesingi teenetemärkide infosüsteemiga. Lisasin artiklisse.--Morel (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 11:41 (EEST)

Ametiaja lõpus peab ta selle ikka ära andma.

Paela vast küll mitte?

Ütleme siis nii, et autasu on esmaselt ikkagi sümboolne, kas pole? Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:52 (EEST)

Palun hoiduge linkimast president.ee-le

Presidendi kantseleil on veider IT-poliitika, mille tõttu praegu, kolm päeva pärast Ilvese taandumist, ei tööta enam praktiliselt ükski Ilvese valitsusaegne link nende lehele, vanad intervjuud on kas kustutatud või kuhugi mujale tõstetud ning osa lehti, nt CV, tuimalt uue presidendi omaga asendatud. Kuna kantselei aretab aktiivselt lingimädanikku, tuleks president.ee-le viitamise asemel kasutada alternatiivallikaid või Internet Archive'i koopiaid. --Oop (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 16:03 (EEST)

Kindlasti ei tuleks hoiduda, aga tuleb arvestada sellega, et kui ametisse astub uus president, tõstetakse kõik vana presidendiga seotu uude kohta (Ilvese puhul siis https://vp2006-2016.president.ee/et/ ). See on muidugi paha, sest lingid tuleb muuta käsitsi. Võiks sel teemal presidendi kantseleiga suhelda küll, et lingid suunataks seatpoolt automaatselt edasi.--Morel (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 10:39 (EEST)

Kasutaks teist pilti?

Kui võtta see pilt, mis on artikli allosas ja lõigata see püstiseks (portrait, mitte landscape), kas see ei oleks ehk parem foto, mida eksponeerida artikli alguses infokastis, kui praegune. Küsin seda, sest artikli allosas olev pilt...

1) on uuem

2) on esinduslikum (riietuse ja ametiketi tõttu)

3) on ilusam (minu subjektiivne arvamus)?

Võin selle lõikamise ise ära teha, juhul kui ollakse sellega nõus. Pärtel Toompere (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 15:22 (EEST)

Jah, just minu mõte. Palun tee ära. Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 15:49 (EEST)

Mulle meeldib veel see pilt:

• 
  Täissuurus
• Vähendatud
  Vähendatud

Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 15:54 (EEST)
Mulle ka.—Pietadè (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 16:36 (EEST)

Viimane pilt neist kolmest pildist on ilmne autoriõiguste rikkumine ja tuleb kiiremas korras Commonsist kustutada. Ivo (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 18:49 (EEST)

Mis puudutab aga portreepilti, siis ma olen selle kohta päringu esitanud ja loodan selle ka lähema nädala jooksul kätte saada. Seega ei näe ma isiklikult tarvidust siin piltidega lõikumisega tegeleda. Ivo (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 18:58 (EEST)

Me võime mõlemat pilti ka kasutada. Võime ise valida, kumb foto infokasti panna.

Aga see pilt, mis siin enne oli, oli ju ka lõigutud, ja praegune on ilmselgelt parem. Isegi kui see jääb ainult nädalaks, tasus see ikkagi lõikumist. Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 12:53 (EEST)

Ma ütlen igaks juhuks, et mina ei pannud siia kahte pilti ega portreefotot ega teinud ettepanekut seda pilti siin lõigata. Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 13:15 (EEST)

Tundub, et ta oli 1992. aastal Kersti Talvik, vähemalt on sellenimeline bioloogia-geograafiateaduskonna cum laude lõpetanud. Sellest peaks artiklis kirjutatud olema.

Artiklit ei saa muuta. Ma tahtsin seal Tartu Ülikooli vilistlaste kategooriat teaduskonnaga täpsustada. Et ka keegi ei ole seni taibanud seda teha.

Visiidid

Presidendi koduleht nimetab neid visiite tutvumisvisiitideks. Riigivisiidid need kindlasti ei olnud. Küllap need käivad töövisiitide alla, aga miks mitte kasutada sõna "tutvumisvisiit"? Nii on neid ametlikult nimetatud ja see on kindlasti õige. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 11:02 (EEST)

Kuna neid visiite tuleb palju, siis kas ei oleks parem hakata neid kohe eraldi artiklisse korjama ja hoida siin ainult lühikokkuvõtet? Ivo (arutelu) 19. detsember 2016, kell 13:48 (EET)

Jah, visiidid peaks minema millalgi eraldi artiklisse. Aga seda võiks teha vastavalt vajadusele, ehk siis, kui nimekiri pikaks kasvab. Praegu on see veel väga lühike (võrdle näiteks visiitide nimekirjaga artiklis Toomas Hendrik Ilves). Visiitide nimekirja täitmine võib ju ka mingil põhjusel soiku jääda (kui mina neid enam ei lisa, siis kas keegi teine jätkab?). Cumbril 19. detsember 2016, kell 15:10 (EET)

Nimetamisest

Minu arust ei ole "Kuna väike Kersti oli pandud lasteaias vanemasse rühma" küll entsüklopeediline. Mis väike Kersti? Nii ei tohiks väljenduda. Ivo (arutelu) 26. november 2016, kell 09:52 (EET)

Minu arvates ei ole üldse vaja rõhutada, et ta kooli kuueaastaselt läks. Adeliine 26. november 2016, kell 10:37 (EET)

Nojah, võiks olla lihtsalt "Kersti", nagu enne oligi. Perekonnanimega asendamist ma lapse puhul ei poolda.

Minu meelest ei ole kuueaastaselt kooli minekut rõhutatud, vaid ainult mainitud. Andres (arutelu) 26. november 2016, kell 11:45 (EET)

Minu arvates ei ole tarvis isegi mainida. Adeliine 26. november 2016, kell 12:26 (EET)

Aga kas noor Kersti oleks entsüklopeediline? Või lapseeas Kersti? Cumbril 26. november 2016, kell 13:19 (EET)

See koolikatsete asi ei ole hästi arusaadav. Kas pole mitte nii, et katsed olid ainult eriklassi vastuvõtmisel? Ja igale lapsele oli tagatud vastuvõtmine elukohajärgsesse kooli. Andres (arutelu) 26. november 2016, kell 11:50 (EET)

Allikas on öeldud: "Ta pidi kooli saamiseks tegema katsed, sest katseteta kool oli täis." Cumbril 26. november 2016, kell 13:19 (EET)

Nüüd saan aru, et on veel teine tõlgendusvõimalus: mingi kool (elukohajärgne kool?) oli täis ja ta pidi kandideerima mitteelukohajärgsesse kooli, kus oli vaja sissesaamiseks teha katseid. Cumbril 26. november 2016, kell 13:32 (EET)

Ma arvan, et allikas ei ole täpne.

Ma ei pea seda üldse tõepäraseks, et keegi pidi minema teise kooli, sest elukohajärgne kool oli täis. Ega ka seda, et elukohajärgses tavaklassis pole kohti. Ja väljastpoolt koolipiirkonda ei võetud katsetega.

Võib-olla oli ka kuueaastaselt kooli minekuks tarvis midagi, mida võib katseteks nimetada.

Teine problemaatiline koht on puudutab lasteaeda. See iseenesest, et ta vanemas rühmas käis, ei saanud tingida kuueaastaselt kooliminekut. Ta oleks ikkagi võinud ühe aasta lasteaias edasi käia või kodus olla. Põhjus võis olla see, et lasteaias polnud kohti (küllap kohapuuduse tõttu ta sattuski vanemasse rühma) ja last koju jätta polnud võimalik. Andres (arutelu) 26. november 2016, kell 14:33 (EET)

Kui jätta alles ainult see fakt, et ta pidi kooli astumiseks läbima katsed. Kas selles suhtes võiks allikat usaldada?

Lasteaia kohta –

olen ise tõesti liiga vabalt allikast võetud infot tõlgendanud. (Püüdsin kirjutada nii, et tekst ei kõlaks ainult kuiva faktide üles lugemisena.) Tegelikult on öeldud vaid see, et ta oli lasteaias pandud vanemasse rühma, ja see, et ta läks kooli kuueaastaselt. Parandasin. Cumbril 26. november 2016, kell 14:49 (EET)

Struktuur

Alapealkirjad ja sisu pole vastavuses ja viimane muudatus ainult suurendas seda mittevastavust. Eraelu puudutav peaks olema eraldi peatükis. Kõiki sündmusi pole tarvis kronoloogilises järjekorras nimetada, muidu kaob ülevaatlikkus ära. Andres (arutelu) 7. detsember 2016, kell 20:01 (EET)

Olen sama mõelnud. Mõned töö- ja eraelulised asjad on küll nii seotud, et kui neid täiesti lahus esitada, siis kaob osa teavet ära. Näiteks Kaljulaidi Uninetist lahkumine on ilmselt seoses tema abielulahutusega. Filiae Patriaesse kuulumine, mis on üsna eraeluline, on mänginud rolli mitme töökoha saamisel. Jne. Eraelulise seose peab tööelu peatüki alla alles jätma, vähemalt osaliselt.

P.S. Tore, et sa jälle Vikipeedias oma kasutajanime alt salvestada saad, Andres. Ei pea enam mõistatama, kes neist paljudest IP-dest, kes artiklite all kommenteerivad ja muudatusi teevad, sina oled. :) Cumbril 7. detsember 2016, kell 20:25 (EET)

Kui on oluline seos, siis muidugi mainida. Aga praegu ei ole "Pere" all üldse näiteks abiellumise aastaid. Aga süstemaatiline esitus peaks olema eraldi. "Akadeemilise kuuluvuse" all võib rääkida kõigist FP-ga seotud seikadest.

Nüüd ma jälle ei saa salvestada. 146.255.183.112 8. detsember 2016, kell 02:06 (EET)

Elulugu esitades võib küll periodiseerida, aga siis tuleks kasutada näiteks pealkirja "Ülikooliaastad", mitte "Ülikooliõpingud". Hea oleks pealkirja lisada ka aastaarvud, et oleks kergem orienteerida. Minu meelest peaks olema ka tavapärane hariduse ja töökohtade alajaotus ning eraelu üksikasjadest tuleks kirjutada eraldi. Andres (arutelu) 10. detsember 2016, kell 17:42 (EET)

Selline mõte mul oligi, kui viimane kord struktuuri muutsin. Need vahepealkirjad võib vastavalt ära muuta.

Kas sinu meelest tuleks jätta eluloo alapeatükk (nagu praegu on), siis teha eraldi hariduse ja töökohtade alajaotus (mille alla?), ja siis oleks veel lisaks jaotus eraelu/isiklik? Cumbril 10. detsember 2016, kell 19:33 (EET)

Jah. Akadeemiline kuuluvus võiks olla eraldi või ehk isikliku all. Haridus ja töökohad peaksid olema mõlemad täiesti eraldi. Andres (arutelu) 10. detsember 2016, kell 19:43 (EET)

Peaks ehk vaatama mõne teise presidendi artiklit, kuidas näiteks Barack Obama on enwikis tehtud vms. Cumbril 10. detsember 2016, kell 19:36 (EET)

Kirik

Seda jumalateenistuse osa võiks enam üldistada. Hetkel saab suht triviaalne tegevus ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Lisaks on see ju ka presidendi üldisem seisukoht -- alles hiljaaegu ta esitas väite, et "jõulud ja kirik ei käi kokku" vms. Ivo (arutelu) 19. detsember 2016, kell 13:48 (EET)

Kui on mõni üldistav käsitlus, millele saab viidata, siis võib selle lisada praeguse lõigu ette või taha. Ise ma pole ühtegi taolist käsitlust lugenud ja arvan, et kuna Kersti Kaljulaidi suhtumisest religiooni pole peaaegu üldse midagi teada – me ei tea isegi seda, kas ta on usklik või mitte –, siis oleks sellised üldistused väga spekulatiivsed.

Kaljulaidi tänujumalateemistusel osalemisest keeldumine on seni ainus suurem asi, mis on ajakirjanduses poleemikat tekitanud. Tegevuse all presidendina peakski kirjeldama kõiki neid asju, mis ajakirjanduses poleemikat tekitavad. Kui tuleb mõni skandaal, siis kirjeldada seda, jne. Cumbril 19. detsember 2016, kell 15:10 (EET)

Aga juurde võiks kirjutada küll Kaljulaidi ja kiriku teemal, praegu on artiklis ainult selle teema algus. Puudu on hilisemad reaktsioonid, ja praegune "jõulud ja kirik ei käi kokku" pluss omakorda reaktsioonid sellele. Cumbril 19. detsember 2016, kell 15:49 (EET)

Uuem temaatika sai sisse toodud (Tänan!), aga endiselt oleks vaja sellekohast infot lühendada, et proportsioon paika saada. Ivo (arutelu) 19. detsember 2016, kell 18:35 (EET)

Kui teha omaette artikkel pealkirjaga "Kersti Kaljulaid ja religioon" või "Kersti Kaljulaidi suhtumine religiooni", siis võib seal esitada põhjalikuma käsitluse ja siia artiklisse jääks ainult tolle artikli kokkuvõte. Nii võib teha küll. Kuid praegu ei ole alamartikli jaoks piisavalt materjali. Cumbril 19. detsember 2016, kell 18:43 (EET)

Eraldi artikkel oleks tugev ülepingutamine. Vähemalt praeguse seisuga (ei saa küll välistada, et tulevikus võib selle teema pealt midagi tekkida).

Lühendasin seda esitlusviisi ja minu arust sai nüüd parem. Palun vaata üle. Ivo (arutelu) 19. detsember 2016, kell 23:55 (EET)

Või vähemasti oli see Urmas Viilma tsitaat minu arvates täitsa tarbetu ja ma võtsin selle välja. Ivo (arutelu) 19. detsember 2016, kell 23:58 (EET)

Taastasin suurema osa muudatustest, sest leian, et eelmine sõnastus oli parem ja selgem. Cumbril 20. detsember 2016, kell 01:04 (EET)

Leian endiselt, et sellele teemale on liiga palju tähelepanu pööratud ja esituse peaks muutma kompaktsemaks. Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 01:12 (EET)

Mina olen selle vastu, et lühendamisega infot ära kaotada. Viilma tsitaat on oluline selles mõttes, et selle kaudu on näha tema suhtumine. Ükski muu asi artiklis ei näita, kuidas Viilma presidendi otsusele reageeris. Ja seda ei saa hästi ka teiste sõnadega ümber jutustada. Cumbril 20. detsember 2016, kell 01:16 (EET)

Viilma reageering ei olegi oluline. See artikkel ei räägi temast! Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 01:21 (EET)

Ei ole nõus. Viilma reaktsioon on loomulik osa artiklist, kuna just tema on selles küsimuses presidendi n-ö vastaspool. Cumbril 20. detsember 2016, kell 01:26 (EET)

On tõsi, et tema on seda küsimust tõstatanud. Meie ei pea aga olema teadetetahvel, mis aitab eksponeerida Viilma tähelepanuvajadust. Seda enam, et nimetatu ei ütle mitte midagi presidendi enda kohta. Keda see ikka väga huvitab, need lugegu viidete taga olevaid artikleid.

Nagu ma olen juba korduvalt maininud, siis on see muu artikli suhtes proportsioonist väljas. President on muud ka teinud, kui korra loobunud mingil jumalateenistusel osalemisest. See ei ole nii oluline. Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 01:41 (EET)

See (jutt Viilma tähelepanuvajadusest) on nüüd küll imelik hüperbool. Vikipeedias ja ajakirjanduses on tavapärane esitada kõigi poolte seisukohad, et tagada neutraalsus ja selgus lugejale. Kui arvad, et artikkel on proportsioonist väljas, siis lisa juurde neid osi, mis sinu meelest puudu on. Cumbril 20. detsember 2016, kell 01:45 (EET)

Olen nõus Cumbriliga. See on oluline teema ja kui läheb liiga pikaks, tuleb teha eraldi artikkel. Olen ka nõus, et Viilmaa reaktsioon on oluline. Ka teisi reaktsioone võiks pikemalt kirjeldada. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 02:07 (EET)

See konkreetne lause kirjeldab puhtalt Viilma arvamust selle kohta, kuid artikkel on ikkagi Kaljulaidist. Ma ei leia samuti, et see lause annaks piisava täpsusega edasi EELK või Viilma seisukohta antud küsimuses (millest saab palju paremini aru nt siit). Antud juhul oli ajakirjanikul vaja lihtsalt mingit tsitaati ja see läks trükki. Samuti ei pea ma selle artikli enda seisukohast tarvilikuks kajastada kõike, mida keegi kunagi presidendi või tema tegemiste ja tegematajätmiste kohta öelnud on.

Ükskõik mille kuhjamine artiklisse ja seejärel väidete esitamine stiilis, et "kui asi tundub proportsioonist väljas, siis lisa teiste teemade juurde sisu juurde" on kohatu. Vikipeedia ülesandeks ei ole kokku koondada kõike informatsiooni. Ikka ainult olulist.

Praegu jääb mulje, et tema tegevus presidendina ongi puhtalt visiitidel käimine ja suhtlus (või selle puudumine) kirikuga. No ei ole tegelikult ju nii. Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 11:52 (EET)

Selles suhtes olen nõus, et selle ühe Viilma lausega ei ole EELK positsioon täielikult edasi antud. Seda artikli osa tuleb täiendada.

Sellega, nagu peaks hakkama valima, mis on oluline ja mis mitte, ei ole üldse nõus. Igal teemal on võimalik minna järjest üksikasjalikumaks, lisada järjest rohkem infot. Kui mingi alamteema muutub liiga pikaks, siis tuleb see liigendada alapealkirjadega. Kui veel pikemaks, siis tuleb see lisada oma alamartiklisse ja jätta peamisse artiklisse vaid kokkuvõte. Kui vaadata mõnda suurt enwiki artiklit, näiteks en:Barack Obama, siis seal on peaaegu igal alajaotusel oma alamartikkel. See ei toimunud nii, et keegi otsustas, kui palju tuleb mingist teemast kirjutada. Inimesed lihtsalt lisasid järjest infot teemal mis neid huvitas, kuni asi paisus ühes artiklis hoidmiseks liiga suureks ja suurem osa infot viidi alamartiklitesse. Nii käibki artikli loomulik areng. Mina olen vastavalt sellele arusaamale tegutsenud ja tegutsen ka edaspidi nii. Cumbril 20. detsember 2016, kell 12:50 (EET)

See artikkel, millest Ivo räägib, pärineb ajast enne kohtumist. Seal on materjali, mille põhjal saaks sellest tänujumalateenistusest artikli kirjutada. Suur osa siinsest sisust sobiks ka sinna. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 14:41 (EET)

---

loobus ... riigipea auks korraldatavast tänujumalateenistusest

Jumalateenistusi ei korraldata inimeste, isegi mitte riigipeade auks. Parandasin sõnastust. 2001:7D0:87FF:6480:205B:9E82:4E01:F1C7 20. detsember 2016, kell 00:32 (EET)

---

Viilma vajadust tähelepanu järgi ei ole vaja afišeerida. Kõnealune tsitaat on artikli seisukohast täiesti tarbetu. Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 01:14 (EET)

Viilmaa tuletas proua Kaljulaidile meelde, et üks asi on inimese enda soovid ja teine asi institutsionaalsed kohustused. Noblesse oblige. 2001:7D0:87FF:6480:205B:9E82:4E01:F1C7 20. detsember 2016, kell 01:35 (EET)

Kui mingi asutus mõtleb kellegi teise jaoks välja kohustuse, siis pole siin mingit kohustust seda jälgida. Ei ole presidendil seda kohustust. Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 01:41 (EET)

See on juba sisuline arutelu, mis arutelulehele ei kuulu. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 02:07 (EET)

Kaljulaidi jõuluteemaline intervjuu

ütles Kaljulaid, et tema meelest ei käi jõulude juurde kirikus käimine

Sellisel kujul ei väljenda see üheseltmõistetavalt, mida Kaljulaid öelda tahtis. Seda võib tõlgendada nii, nagu ta oleks öelnud, et jõulude ajal kirikus käia pole õige vms. Tegelikult ta ütles umbes, et jõule võib mõista ka püha või traditsioonina, millel pole seost kristlusega. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 02:15 (EET)

Nojah. Teised ajakirjandusväljaanded aga edastasid seda just nii nagu Kaljulaid oleks öelnud, et jõulud ja kirik ei käi kokkku. (siin ja siin). Seda intervjuu kohta on raske edasi anda, sest nad räägivad seal mänguliselt, üksteist täiendades ja teineteisele vahele jne. Cumbril 20. detsember 2016, kell 02:38 (EET)

Proovisin sõnastuse paremaks teha. Cumbril 20. detsember 2016, kell 03:42 (EET)

Tundub, et siin ei aita muud, kui tuleb küsimust ja vastust tsiteerida. Muidu me paneme tema suhu midagi, mida ta pole öelnud. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 11:34 (EET)

Ma lähtusin sellest, kuidas ma ise sellest repliigist aru sain. Aga minu tõlgendus ei pruugi ka õige olla. Arvan, et me peaksime omapoolsest tõlgendusest loobuma ja piirduma tsitaadiga intervjuust. Samuti on asjakohane kajastada reaktsioone sellele. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 18:15 (EET)

Praegune omapoolne tõlgendus on "kirikus käimine ei kuulu tingimata jõulude juurde ja "Kaljulaidi arvates on jõulud vanem, talvise pööripäevaga seostuv traditsioon". Ühes Delfi artiklis on tõlgendatud nii: "jõulude ei ajal ei pea tingimata kirikusse minema". Teises on tõlgendatud nii: "jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine". Kirjutasin artiklis oleva tõlgenduse enne seda kui Delfi artikelid nägin ja see on Delfi artiklite tõlgendustega praktiliselt sama (va viimane osa "Kaljulaidi arvates on jõulud vanem, talvise pööripäevaga seostuv traditsioon"). Arvan, et esimese tõlgenduse osas võib viidata Delfi artiklitele ja jätta tõlgenduse teise osa "Kaljulaidi arvates on jõulud vanem, talvise pööripäevaga seostuv traditsioon" välja. Siis ei ole enam tegemist meiepoolse tõlgendusega. Cumbril 20. detsember 2016, kell 18:30 (EET)

Jah, aga minu meelest ei ole intervjuu tekstis midagi, mis räägiks vastu tõlgendusele, et jõuludel ei ole kirikuga mingit pistmist, ja ka nii ongi seda mõistetud, kui ma õigesti aru saan. Arvan, et selleasemel et öelda, mida Kaljulaid tegelikult ütles, võiks kirjeldada, kuidas seda on mõistetud. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 18:53 (EET)

Mulle tundub, et mina ei jõua ja ei taha sellega kirjeldamisega nii üksikasjalikult tegelda. Võtsin otsetsitaadi välja ja jätsin Delfi tõlgenduse ümberjutustusena. Kui sul on aega ja huvi, siis palun kirjuta ise täpsemaks. Cumbril 21. detsember 2016, kell 04:23 (EET)

Umbes selle intervjuu ajal tsiteeris ERR (ju vist Vikerraadio) Presidenti, et usuvabadus tähendab ka vabadust mitte uskuda. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 20. detsember 2016, kell 15:31 (EET)

Lisasin selle Vikitsitaatidesse: q:Kersti Kaljulaid. Cumbril 20. detsember 2016, kell 15:46 (EET)

Artiklist ei lähe sinna linki. Minu meelest peaks see artiklis endas ka olema. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 16:01 (EET)

Link on välislinkide jaotuse all. Ma eelistan panna tsitaadid Vikitsitaatidesse, aga kui arvad, et artiklis peaks ka olema, siis lisa. Cumbril 20. detsember 2016, kell 16:22 (EET)

---

See on muidugi tõsi, et president on muud ka teinud, aga muu tegevuse pole üksikasjalikku infot. Küll aga tasuks refereerida tema kõnesid (mis on tähelepanuväärselt sisukad) ning ka varasemat publitsistikat. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 11:34 (EET)

Vabariigi põhiseaduses on muuhulgas §40-s kirjas, et Riigikirikut ei ole. (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv) Seega millest selline kära ja põhjendamatult suur tähelepanu teemale? Kas tehakse EELK-le reklaami vms ? suwa 20. detsember 2016, kell 16:20 (EET)

Seda, miks selline kära, tuleb küsida ajakirjanduse käest. Nemad selleteemalisi artikleid avaldasid. Riigikiriku olemasolu või mitteolemasolu ei ole käesoleva artikli teema. Cumbril 20. detsember 2016, kell 16:31 (EET)

ähh, kui on kirjas "on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks" ja põhiseaduse järgi on meil ilmarik riik, siis mis selles erilist on?, kui märgitakse ära üks, siis võiks ka kirjutada, et ajakirjanikud juhivad suurte pealkirjadega tähelepanu iseenesest mõistetavale asjale ... suwa 20. detsember 2016, kell 16:33 (EET)

"Ajakirjanikud juhivad tähelepanu iseenesest mõistetavale asjale" on (kellegi) seisukoht. Kui keegi on mõnes avalikus allikas sellise seisukoha seoses Kaljulaidiga esitanud, siis saab sellele artiklis viidata. Lihtsalt selle artiklisse panemine oleks selle esitamine Vikipeedia-poolse seisukohana ja seda me ei saa teha. Cumbril 20. detsember 2016, kell 16:43 (EET)

Olen nõus Ivoga, et kiriku teema on liiga üksikasjaliselt siin kajastatud. V-o jätaks väikese distantsi ja ei kajastaks püstolreporterina iga vastust, mis Kaljulaid kiriku teemal annab? --Morel (arutelu) 20. detsember 2016, kell 17:52 (EET)

Üksikasjalikkus pole probleem; kui materjali saab palju, siis tuleb selle põhjal alamartikkel. Võib kindel olla, et Kaljulaidil tuleb edaspidi ka teisi suuri teemasid, mis ajakirjanduses poleemikat tekitavat, nende artiklis kajastamine vähendab kirikuteema suhtelist osakaalu. Cumbril 20. detsember 2016, kell 18:05 (EET)

Mina ka ei leia, et see on liiga üksikasjalik. Minu meelest on eraldi artikli ja isegi kahe artikli jaoks juba piisavalt materjali. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 18:19 (EET)

Meil ei ole kohustust refereerida iga sel teemal avaldatud uudisnuppu (või no... tegelikult pole meil kohustust seda temaatikat üldse artiklis mainida). Minu arust on sellise teema nõndavõrd ulatuslik käsitlemine oht artikli neutraalsusele ja objektiivsele teemakäsitlusele. Ei ole vaja EELK promoeesmärkide täitmist toetada. Las vaidlevad meedia vahendusel palju tahavad. Teeme siia siis lühikese kokkuvõtte, kui kõik selge.

Ja sellele olen tugevalt vastu, et kuhjame aga suvaliselt teemal materjali kokku ja "küll siis keegi eraldi artikli teeb, kui asi liiga pikaks läheb". Olen alati rääkinud, et artiklite tegemise puhul peaks ikka vaatama asja tähelepanuväärsust ja täpselt selle sama pärast võtan ka nüüd sõna. Ja ka teemade kajastamise puhul, millest artiklitesse kirjutame, peaks seda vaatama. Võib-olla saab sellest mingi oluline teema, millest veel aastate pärast rääkida, aga praegu on selgelt vara seda hinnangut anda. Seepärast ma eelistaks, kui me ei annaks seda hinnangut ja ei kajastaks seda Vikipeedias justkui see oleks hirmus väga oluline asi (mida on paraku praegu tehtud). Ivo (arutelu) 20. detsember 2016, kell 18:28 (EET)

Ei noh, meil pole mingit kohustust. Praegu on ju jutt sellest, kas me tohime üht või teist asja teha.

Olulisuse hinnang on subjektiivne, ja me ei pruugi selles asjas üksmeelele jõuda. Ilmselt lähevad ka tähelepanuväärsuse asjus arvamused lahku.

Ma olen sellega nõus, et mõne teema üksikasjalikum käsitlemine võib rikkuda artikli proportsioone, aga sel juhul on minu meelest loomulik jätta artiklisse proportsionaalne osa ning viia ülejäänu spetsiaalartiklisse. See on niikuinii vajalik juba ülevaatlikkuse huvides.

Mulle isiklikult on juba praegu selge, et ma ei unusta seda kunagi. Ja kas siis Vikipeedias tohib kirjutada ainult sellest, mida mäletatakse? Kas mitte Vikipeediat ei lähe tarvis ka selleks, et meelde tuletada seda, mida ei mäletata, või teada saada seda, mida ei teata? Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 18:53 (EET)

Kui jutt on tähelepanuväärsusest, siis Kaljulaidi ja kiriku teema on päris kindlasti tähelepanuväärsem kui tema visiitide loend. Miks? Sest Kaljulaidi ja kiriku teemat on ajakirjanduses kajastatud vähemalt 10x suuremas mahus. Ajakirjanduses kajastamise ulatus on alati olnud üks peamisi Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriume, kui mitte kõige peamine. Cumbril 20. detsember 2016, kell 19:05 (EET)

Olen seisukohal, et entsüklopeediat tehes tuleb suhtuda väga suure ettevaatusega sellesse, et hinnata millegi tähelepanuväärsust ajakirjanduses kajastamise järgi. See küll näitab nii mõndagi, aga nagu ma ütlesin, siis peab siin sellealase tõlgendamisega väga ettevaatlik olema. Ivo (arutelu) 21. detsember 2016, kell 03:05 (EET)

Jällegi Ivoga nõus. Ma olen põhimõtteliselt ja väga tugevalt selle vastu, et nt tekiks ühel hetkel artikkel "Kersti Kaljulaid ja kirik" vms. See on juba nagu mingi uuriv ajakirjandus või siis teistmoodi mõeldes bibliograafiline töö, mille koht minu meelest ei ole mitte üheski entsüklopeedias, sh mitte Vikipeedias. Aga see on ilmselt põhimõtteline vaidlus inklusionistidega.--Morel (arutelu) 22. detsember 2016, kell 00:58 (EET)

Sa kirjutasid, et ei pea kajastama igat vastust, mida Kaljulaid kiriku teemal annab. Sellega olen täiesti nõus. Mina panin artiklisse Kaljulaidi intervjuu lõigu sisse, sest Andres arvas, et ainuke võimalus, kuidas mitte Kaljulaidile sõnu suhu panna, on teda tsiteerida. See nägi muu artikli taustal veider, seepärast võtsin selle välja.

Ükski asi, mis mina olen artiklisse Kaljulaidi ja kiriku teemal kirja pannud, pole juhuslikult võetud kild kuskilt ajakirjandusest. Ma valisin välja ja lisasin teema kirjelduse, millest kõik üldse alguse sai: Kaljulaidi keeldumine tänujumalateenistusest. Järgmisena Urmas Viilma reaktsioon sellele. Üks lause, mis võtab kokku ajakirjanduses olnud reaktsioonid. Siis see, kuidas Kaljulaid ja Viilma kohtusid ja mingile kokkuleppele jõudsid. Kaks lauset selle kohta, et ta ei osalenud advendikontserdil, kuid käis Risti koguduses, lisasin selleks, et kirjeldada mis joont ta peale kokkulepet Viilmaga kiriku suhtes hoiab. Lause Kaljulaidi intervjuust, et tema meelest ei kuulu kirikus käimine jõulude juurde, lisasin seepärast, et see tekitas ajakirjanduses tugeva reaktsiooni, mitu tuntud inimest pidasid vajalikuks kohe pikad arvamusavaldused teha sel teemal. Delfi selleteemaline artikkel kogus üle 1000 kommentaari. Järelikult läheb see teema inimestele ja Eesti ühiskonnale korda. Selle, et Kaljulaidi on nimetatud ilmalikuks presidendiks, lisasin seepärast, et see on ju üsna märkimisväärne. Ühtegi varasemat Eesti presidenti pole veel nii nimetatud.

Nagu näed, siis siia on koondatud ainult kõige olulisem. Saaks kirjutada põhjalikumalt, võtta kokku arvamusartiklid, mis sel teemal on ilmunud. Seegi ei oleks püstolajakirjandus. Ma lihtsalt ei jõua seda teha. Muid asju on ka vaja teha.

See, et kirjutame teemast kunagi hiljem, kui kõik on juba settinud ja tahavaates saab asjale n-ö linnulennult vaadata, minu kogemusel ei tööta. Kirjutada tuleb siis, kui on soov ja tahtmine kirjutada. Seda ei saa plaanida. Kui öelda kellegile, et ära kirjuta, oota, siis ootamise järel on tõenäoliselt kirjutamise soov üle läinud ja tähelepanu juba muudel asjadel. Nii palju olulisi sündmusi, skandaale Eestis on mööda läinud, ilma et keegi midagi neist Vikipeediasse kirjutaks. Hiljem pole detailid enam meeles ja allikadki on kadunud.

Mis spetsiaalartiklitesse puutub, siis ilmselt võib selles osas ingliskeelset Vikipeediat eeskujuks võtta, või kuidas? Vaatame võrdluseks artiklit en:Barack Obama. Sellel on taolised alamartiklid nagu en:Family of Barack Obama, en:Illinois Senate career of Barack Obama, en:Early life and career of Barack Obama, en:United States Senate career of Barack_Obama, en:Barack Obama presidential primary campaign, 2008 ... ma ei jõua neid kõiki kirja panna, aga idee peaks selge olema. Kui mõnel teemal on piisavalt, millest kirjutada, siis on tuleb luua selleteemaline artikkel. Sest kõik see jutt ei mahu põhiartiklisse. Bibliograafilist tööd muidugi pole vaja.

Meil on Vikipeedias sellised artiklid nagu Donbassi sõja kroonikate sari. Siin on üks: Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september). Iga päeva kohta on sündmused kirja pandud. Keegi ei ole nagu protesteerinud, et ei tohi nii üksikasjalikult kirja panna asju. Mis see Kersti Kaljulaidi suhted kirikuga teistmoodi on? Cumbril 22. detsember 2016, kell 02:42 (EET)

Olen Cumbriliga nõus. Presidendi suhted kirikuga on suure ühiskondliku kaaluga, miks ei peaks selleteemalist debatti kajastama?

Ja pole ju nii, et me korjame kõik üles. Artiklis ei räägita midagi riietusest ega kaalukaotusest. Või räägitakse? Andres (arutelu) 22. detsember 2016, kell 13:22 (EET)

Kui religioon Eestis ei ole väga suure ühiskondliku kaaluga, arvestades usklike osakaalu kogurahvastikus: luterlasi on 15+ vanuses rahvastikust alla 10% (praegune sõnavahetus käib just luteri kiriku) ja suurima osakaaluga on õigeusklikud (üle 16%) (kes selles sõnavahetuses pole seni osalenud), siis mille alusel saab ikkagi väita, et presidendi suhted kirikuga on suure ühiskondliku kaaluga. Mina olen siin ühes paadis Ivo ja Moreliga, et teema käsitlus Vikipeedias on juba nüüd proportsioonidest välja läinud ning riigivisiidid ja muu presidendi otsese ametitegevusega seonduv on suurema kaaluga kui oskuslikult provotseeritud diskussioon vähemtähtsal teemal.--VillaK (arutelu) 22. detsember 2016, kell 13:37 (EET)

Ma mõistan seda vaatekohta, et kirik on vähemus ja seadused ei räägi presidendi suhetest kirikuga midagi, mistõttu suhted kirikuga on kõrvalised ja ebaolulised. Ma tahaksin esitada teistsuguse vaatekoha.

Ma ei oska täpselt öelda, mis selle asja juures on suure kaaluga, aga ma ei pea silmas, et see kaal tuleks kiriku liikmete või kiriku põlgajate osakaalust ühiskonnas. Nii palju kui mina aru saan, läheb presidendi käitumine selles asjas paljudele inimestele korda. Ma arvan, et sellel on mitu põhjust, aga üks on minu arvates see, et selles nähakse silmakirjalikkusest hoidumist (seda tõlgendust kinnitab ka president ise), ja see võib sümpatiseerida olenemata sellest, kuidas keegi kirikusse suhtub. Igatahes on see minu meelest oluline ja hästi arusaadav sõnum ühiskonnale. Tundub ka, et see samm on mõnesid inimesi solvanud ja mõnesid valvsaks teinud. Minu meelest on oluline, millist eeskuju president näitab, kuidas ta oma käitumisega inimesi toetab ja kuivõrd tal õnnestub rahvast ühendada, ja selles kontekstis tulebki asja võtta. Küllap erinevad reaktsioonid toovad ka need asjad välja. Nende kajastamine avab selle teo erinevaid tagajärgi. (Ka teised diskusioonid ütlevad midagi ühiskonna kohta, ja see on minu meelest üks põhjuseid, miks neid tuleks kajastada.)

Minu meelest on nii, et kui president osaleb jumalateenistusel kui president, siis on see tema ametitegevus, nagu ka näiteks külaliste vastuvõtmine vabariigi aastapäeva vastuvõtul, kuigi põhiseadus talle niisuguseid ülesandeid otseselt ei sea. Kui ta otsustab oma esindus- või tseremoniaalsete funktsioonide täitmise viisi üle, siis ka need otsused on osa tema ametifunktsioonidest. Sellepärast ma ei leia, et need oleksid loomu poolest midagi kõrvalist.

Kes provotseeris diskussiooni? Minu meelest eelkõige president ise oma otsustega. See on küll tõsi, et peapiiskop apelleeris avalikkusele. Aga diskussiooni poleks, kui inimestele ei läheks asi korda. Ja selle viimase tõttu see teema minu meelest ongi oluline.

Muide, üks asi on veel, mis inimestele korda läks ja mille üle on diskuteeritud (artiklis vist sellest diskussioonist juttu ei ole), nimelt Kaljulaidi presidendiks saamise asjaolud. Siin on vastakaid arvamusi. Võidakse öelda, et see pole siinse artikli teema. Minu meelest on, sest see mõjutab ka Kaljulaidi käitumist ja inimeste suhtumist temasse. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 01:16 (EET)

Ma olen nõus Andrese öelduga. Muide, Rain Kooli arvab oma tänases ERR-i artiklis "Rain Kooli: usuvabadus või vabadus usust", et arutelu presidendi loobumise üle jumalateenistustel osalemisest on vähemalt osaliselt põhjustatud sellest, et igasugused sammud ühiskonnas, mida võib tõlgendada püüdlusena kehtestada üldist normi, on tundlik teema. Cumbril 23. detsember 2016, kell 21:57 (EET)

Tähelepanelik lugeja märkab ise, aga vähemtähelepanelikele osundan, et artikkel religioon Eestis viitab mh EU Observer'i kajastatud uuringule, mille tulemused võtab kokku artikli pealkiri "Estonians least religious in the world". Ent oskuslik argumenteerija saaks kindlasti pöörata sellised tulemused ka sedapidi, et sellepärast just ongi presidendi ja luteri kiriku suhete üksikasjalik kajastamine väga oluline, et 'ilmalik president' esindab rahva enamuse seisukohti usklike kui vähemusrühma suhtes.--VillaK (arutelu) 22. detsember 2016, kell 13:50 (EET)

See on mõnes mõttes õige, et Kaljulaidi-kiriku teema käsitlus on proportsioonist väljas. Artiklis on liiga palju räägitud sellest teemast ja liiga vähe muust ametitegevusest. Põhjus on peamiselt selles, et kiriku teema kohta on ajakirjanduses ilmunud palju materjali, mis muude teemade kohta puudub. Kuna edaspidi ilmub Kaljulaidi tegevuse kohta rohkem teavet, siis läheb ka teiste teemade osakaal artiklis suuremaks. Juhul, kui keegi neid muid tegevusi artiklis kajastab.

Toon ühe võrdluse – kui artiklis Toomas Hendrik Ilves oleks põhjalikult käsitletud Ärma talu skandaali, siis võiks ka leiduda keegi, kes ütleks, et seda teemat on võrreldes THI ametitegevusega ebaproportsionaalselt käsitletud. Et THI visiidid ja ametikõned on hoopis olulisemad. Mille alusel siis tollele ütlejale öelda, et Ärma talu skandaal on suure ühiskondliku kaaluga? Cumbril 22. detsember 2016, kell 14:56 (EET)

Uuriva ajakirjandusega oleks tegu siis, kui me teeksime originaaluurimusi ja meie eesmärgiks oleks mingile uuele asjale tähelepanu juhtimine. Bibliograafilise tööga oleks tegu siis, kui me seaksime eesmärgiks kõik Kaljulaidi kohta öeldu registreerida. Siin on ju tegu lihtsalt referaadiga, mis kasutab erinevaid allikaid. Andres (arutelu) 22. detsember 2016, kell 13:27 (EET)

Siin veel üks, väga huvitav seisukohavõtt. Andres (arutelu) 20. detsember 2016, kell 23:44 (EET)

---

tuleb nimede eestistamise ajast aastatel 1935–1940, mil tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook või Look) selle endale perekonnanimeks võttis. Kaljulaidi vanaisa vahetas nime 1935. aastal Lümanda vallas Saaremaalt

Minu meelest siin on imelik kordus, ja perekonnanime kohta on niigi juba artikkel.

Samuti jääb mulje, nagu poleks teada, mis vanaisa nimi oli. Andres (arutelu) 21. detsember 2016, kell 02:57 (EET)

Presidendikõned

Tegin prooviks kokkuvõtte esimesest kõnest. Püüdsin kvintessentsi välja tuua ja sõnastust palju ei muutnud. Kas annab veel kompaktsemaks teha ja kas tuleks sõnastust rohkem muuta? 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 19:39 (EET)

Mulle tundub, et tekst võiks olla rohkem ümber jutustav (üsna palju rohkem). Mitte kasutada kõne enda lauseid, vaid stiilis, "Kaljulaid ütles kõnes, et ....". Sest muidu see ei sobi ülejäänud artikli tekstiga. Cumbril 21. detsember 2016, kell 19:43 (EET)

Proovisin ühe veel. Näita ette, kuidas oleks hea. Mul on see mure, et sellised kõrvallaused lahjendavad teksti, nii et see muutub raskemini jälgitavaks ja kokkuvõte mõte kaob ära. Muidu see "Kaljulaid ütles" on esimeses lauses olemas. Ma katsun siis veel kompaktsemaks teha ja rohkem ümber sõnastada. Aga selleks et ei tekiks stiililist ebaühtlust, võib ka eraldi artikli teha. Niikuinii see kõik siia ei mahu. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 19:58 (EET)

Seedin seda veidi ja mõtlen, kuidas parem oleks. Praegu on mulje, nagu oleks tegu otsetsitaadiga. Kui nii, siis võikski olla tsitaadina vormistatud, jutumärkide vahel. Cumbril 21. detsember 2016, kell 20:09 (EET)

See viimane muudatus läheb sobivasse suunda. Cumbril 21. detsember 2016, kell 20:10 (EET)

Tegin mõlemad ümber, vaata, kas läks paremaks. Jutumärgid võib sinna panna küll, kus sõnastust pole muudetud. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 20:16 (EET)

Põllumajanduse kõne loogikast ma ei pruukinud õigesti aru saada. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 22:28 (EET)

Välislink?

Kas see sobiks välislingiks? Andres (arutelu) 10. veebruar 2017, kell 20:30 (EET)

Andres, minu meelest küll. Miks ei peaks sobima? Cumbril 12. veebruar 2017, kell 14:44 (EET)

Kui viitsid, siis palun pane sisse. 194.150.65.227 12. veebruar 2017, kell 15:22 (EET)

---

Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö

See ei saa nii olla. Andres (arutelu) 24. juuni 2017, kell 11:20 (EEST)

---

"Tööaastad erasfääris 1994–2017" on mõttetu pealkiri. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 21:03 (EEST)

---

Kuna tema abikaasa oli Valitsuside üks juhte, siis võib edasist tööalast karjääri sellega seostada.

Võtsin välja kui originaaluurimuse, pealegi ebamäärase sisuga.

Uninet oli Valitsussidega seotud. Liiga ebamäärane, artklis Uninet on sellest täpsemalt juttu. Andres (arutelu) 9. oktoober 2017, kell 10:01 (EEST)

Liigne detailsus

Presidendikõnede refereerimisel ja visiitide detailsel loetlemisel on see viga, et nagu praktika näitab, jäävad need algatused kiirelt soiku ja halvendavad seega pikaks ajaks artikli kvaliteeti. Keegi ei ole nii entusiastlik, et seda tööd aastate kaupa jätkata, seega on need lõigud suurema osa ajast aegunud isegi siis, kui kunagi peaks leiduma huviline, kes teksti korraks järje peale aitab. Lisaks on visiite ja kõnesid sedavõrd palju, et kui neid korralikult kajastada, lähevad need artikliosad proportsioonist välja ning artikkel ei ole enam ülevaatlik. Seega soovitan tõsta kõned ja visiidid eraldi artiklitesse Kersti Kaljulaidi presidendikõned (analoogsed võiks teha ka teiste Eesti presidentide kohta) ja Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid või [Kersti Kaljulaidi visiidid presidendina]], kus põhiosa moodustaks loetelu ja kui kellelgi jaksu on, saab ta ka sisu lahti lahti kirjutada. Siia võiks jääda lühikokkuvõte olulisematest seisukohavõttudest (olgu kõnedes või mujal) ja üksikud kõige olulisemad riigivisiidid (mõne riigipea mõnest üksikust ajaloolise tähtsusega visiidist on nt inglise vikis omaette artikkelgi). Nii saaks info alles hoida, soovijad võiksid seda täiendada (ja teha analoogseid artikleid teiste riigipeade kohta), aga väga suure loetavusega põhiartikkel säilitaks enam-vähem viisaka vormi ja ajakohasuse. --82.131.43.88 23. veebruar 2018, kell 22:14 (EET)