Wilhelm Röntgen: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
| elukoht = |
| elukoht = |
||
| kodakondsus = |
| kodakondsus = |
||
| rahvus = [[ |
| rahvus = [[sakslane]] |
||
| tegevusala = |
| tegevusala = füüsika |
||
| töökoht = |
| töökoht = |
||
| haridus = |
| haridus = |
||
| tuntumad_tööd = [[Röntgenikiired| |
| tuntumad_tööd = [[Röntgenikiired|röntgenikiirte]] avastamine |
||
| autasud = [[Nobeli füüsikaauhind]] (1901) |
| autasud = [[Nobeli füüsikaauhind]] (1901) |
||
| signatuur = |
| signatuur = |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
==Elukäik== |
==Elukäik== |
||
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega [[Remscheid]] |
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega [[Remscheid]]i) linnas. Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis. |
||
Teda köitis väga [[füüsika]] ja ta läks õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas |
Teda köitis väga [[füüsika]] ja ta läks õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem töötas samas valdkonnas [[Gießen]]is. |
||
Perioodil [[1871]]–[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi Ülikool]]is, hiljem, aastal [[1874]] koos oma professori [[August Adolf Kundtom]]iga läks üle [[Strasbourgi Ülikool]]i. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks. |
Perioodil [[1871]]–[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi Ülikool]]is, hiljem, aastal [[1874]] koos oma professori [[August Adolf Kundtom]]iga läks üle [[Strasbourgi Ülikool]]i. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks. |
||
Juba [[1879]] juhtis ta |
Juba [[1879]] juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, valiti ta selle ülikooli rektoriks. |
||
Aastal [[1900]] sai temast [[Müncheni Ülikool]]i |
Aastal [[1900]] sai temast [[Müncheni Ülikool]]i füüsikakateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni. |
||
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti [[Columbia Ülikool]]i [[New York|New Yorgis]], jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär. |
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti [[Columbia Ülikool]]i [[New York|New Yorgis]], jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär. |
||
| 41. rida: | 41. rida: | ||
==Kiirte avastamine== |
==Kiirte avastamine== |
||
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli |
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsika instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taas lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. |
||
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiivse X-kiirte voo. |
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiivse X-kiirte voo. |
||
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem |
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem hakati neid kiiri nimetama röntgenikiirteks. |
||
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitteläbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid. |
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitteläbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid. |
||
| 53. rida: | 53. rida: | ||
Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse. |
Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse. |
||
Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, |
Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgendiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne. |
||
==Tunnustused== |
==Tunnustused== |
||
| 61. rida: | 61. rida: | ||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, |
Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, kui Röntgen oli 74-aastane. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2018, kell 16:00
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Wilhelm Röntgen | |
|---|---|
.jpg) Wilhelm Conrad Röntgen | |
| Sündinud |
27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen |
| Surnud |
10. veebruar 1923 (77-aastaselt) München |
| Rahvus | sakslane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | füüsika |
| Tuntumad tööd | röntgenikiirte avastamine |
| Tunnustus | Nobeli füüsikaauhind (1901) |
Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.
Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
Elukäik
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega Remscheidi) linnas. Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
Teda köitis väga füüsika ja ta läks õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem töötas samas valdkonnas Gießenis.
Perioodil 1871–1873 töötas Röntgen Würtzburgi Ülikoolis, hiljem, aastal 1874 koos oma professori August Adolf Kundtomiga läks üle Strasbourgi Ülikooli. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
Juba 1879 juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, valiti ta selle ülikooli rektoriks.
Aastal 1900 sai temast Müncheni Ülikooli füüsikakateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti Columbia Ülikooli New Yorgis, jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.
Wilhelm Conrad Röntgen suri 10. veebruaril 1923 vähki.
Karjäär
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris magnetismi. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Lorentzil, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.
Kiirte avastamine
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsika instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taas lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiivse X-kiirte voo.
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem hakati neid kiiri nimetama röntgenikiirteks.
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitteläbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid.
Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenikiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.
Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.
Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgendiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.
Tunnustused
Wilhelm Conrad Röntgen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Aastal 1901 pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.
Isiklikku
Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, kui Röntgen oli 74-aastane.
