Jaemüük: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Jaemüügiturgudel ja poodidel on väga vana ajalugu, mis pärineb isegi antiikajast. Jaemüügipoed toimivad mitmesuguste tüüpidena ning paljudes erinevates kontekstides – alates elamurajooni ostukeskustest kuni suurte sisekaubanduskeskusteni. |
Jaemüügiturgudel ja poodidel on väga vana ajalugu, mis pärineb isegi antiikajast. Jaemüügipoed toimivad mitmesuguste tüüpidena ning paljudes erinevates kontekstides – alates elamurajooni ostukeskustest kuni suurte sisekaubanduskeskusteni. |
||
Jaemüük hõlmab tarbekaupade või teenuste müümist erinevate turustuskanalite kaudu, et teenida kasumit. Jaemüüjad rahuldavad tarneahelas kindlaksmääratud nõudlust. Varasemaid jaemüüjaid nimetati rändkauplejateks. |
Jaemüük hõlmab tarbekaupade või teenuste müümist erinevate turustuskanalite kaudu, et teenida kasumit. Jaemüüjad rahuldavad tarneahelas kindlaksmääratud nõudlust. Varasemaid jaemüüjaid nimetati rändkauplejateks.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Retail</ref> |
||
== Jaemüüja == |
== Jaemüüja == |
||
Redaktsioon: 21. veebruar 2018, kell 14:58
Jaemüük ehk jaekaubandus on kaupade müümine väiksemas koguses ja otse tarbijale.
Jaemüük
Jaemüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest, müügilettidelt, postimüügikauplustest, Interneti-punktidest ja oksjonitelt eraisikutele isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügis ei arvestata inimestele püsikaupade (autod, mööbel, olmeelektroonika, kodumasinad jt) müüki liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte. [1]
Jaemüügiturud
Jaemüügiturgudel ja poodidel on väga vana ajalugu, mis pärineb isegi antiikajast. Jaemüügipoed toimivad mitmesuguste tüüpidena ning paljudes erinevates kontekstides – alates elamurajooni ostukeskustest kuni suurte sisekaubanduskeskusteni.
Jaemüük hõlmab tarbekaupade või teenuste müümist erinevate turustuskanalite kaudu, et teenida kasumit. Jaemüüjad rahuldavad tarneahelas kindlaksmääratud nõudlust. Varasemaid jaemüüjaid nimetati rändkauplejateks.[2]
Jaemüüja
Jaemüüja on füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusala hõlmab väikestes kogustes teenuste või tarvete müüki otse tarbijale vastavalt iga liikmesriigi eeskirjadele, võttes arvesse kauplemise ja turustamise eripära.
Terminit „jaemüüja“ kasutatakse tavaliselt siis kui teenusepakkuja täidab väikesed tellimused indiviididele ehk eraisikutele, kes on lõpptarbijad. Antud terminit ei kasutata üldiselt suurte kogustega hulgimüügi puhul suurfirmadele ja valitsusele.
Enamik kaasaegseid jaemüüjaid teevad erinevaid strateegilisi otsuseid, sealhulgas kaupluse tüübi, teenindatava turu, optimaalse tootevaliku, klienditeeninduse, tugiteenuste ja lao üldise turuseisundi kohta. Jaekaubandusteenused võivad hõlmata ka krediidi-, kohaletoimetamisteenuseid, nõustamisteenuseid, stilistiteenuseid ja mitmesuguseid muid tugiteenuseid.[3]
Jaekaubandus
Jaekaubandus on põhjariikides üks suuremaid majandusharusid ning sel on oluline koht majandusliku käitumise kujundamisel. Jaekaubanduse arengut mõjutavad enim tehnoloogia areng ning tarbijate üha kõrgemad ootused. [4]
Kaupmeeste ellujäämisstrateegiate kriitilised edutegurid on tarbijate soovide ja ootuste parem mõistmine ning ennetamine, toote- ja teenuste innovatsioon ning tarneahela tõhustamine. Väga oluliseks suundumuseks on ka püüd saavutada müügikanalist (pood või internet) sõltumatut ühtset ja meeldivat kasutajakogemust.