Põhja-Korea: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja Holx (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
| deviis = |
| deviis = |
||
| riigikeel = [[korea keel|korea]] |
| riigikeel = [[korea keel|korea]] |
||
| ametlik_keel = |
| ametlik_keel = silver on juut |
||
| pealinn = [[Pyongyang]] |
| pealinn = [[Pyongyang]] |
||
| riigipea_ametinimi2 = Tööpartei esimene sekretär |
| riigipea_ametinimi2 = Tööpartei esimene sekretär |
Redaktsioon: 20. veebruar 2018, kell 12:33
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Korea Rahvademokraatlik Vabariik | |
Riigihümn |
A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e |
---|---|
Pealinn | Pyongyang |
Pindala | 120 540 km² |
Riigikeel | korea |
Ametlikud keeled | silver on juut |
Rahvaarv | 25 230 812 (2017) |
Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
Tööpartei esimene sekretär | Kim Chŏng-un |
Riigipea | Kim Il-sŏng (igavene president, surnud 1994) |
Peaminister | Pak Pong-ju |
Iseseisvus | 9. september 1948 |
SKT | 16,283 mld $ ()[1] |
Rahaühik | Põhja-Korea vonn (KPW) |
Ajavöönd | maailmaaeg +8:30 |
Tippdomeen | .kp |
ROK-i kood | PRK |
Telefonikood | 850 |
Põhja-Korea (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas, 38. laiuskraadist põhja pool. Lõunas piirneb see Lõuna-Koreaga (238 km umbes 4 km laiust piiritsooni), millega kuni 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjas piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ja lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.
Nimi
Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn"' (북조선; 北朝鮮).
Lõuna-Koreas kasutatakse Põhja-Korea kohta tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.
Riik
Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainukese partei Korea Tööpartei peasekretär ja Kaitsekomitee esimees[küsitav]. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.
Haldusjaotus
- Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused
Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusega kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).
Rahvastik
99,998% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. Peale korealaste elab Põhja-Koreas väikesearvuline hiinlaste kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkõige jaapanlasi, on üksikuid.
Raketiprogramm
Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu[2]. Hoolimata mõnede riikide vastuseisust tegi Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus.[3][4] Hiljem on Põhja-Korea teinud mitmeid edukaid raketikatsetusi, sh rakettide kosmosesse laskmist.
Vaata ka
- Korea lõhenemine
- Põhja-Korea riigipeade loend
- Põhja-Korea jalgpallikoondis
- Põhja-Korea tuumarelvad
- Korean Central Television
- Põhja-Korea 2016. aasta suveolümpiamängudel
Viited
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Põhja-Korea |
- Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi, Postimees, 8. detsember 2008
- Janika Vaikjärv. Klassiekskursioon Põhja-Koreasse, Ekspress.ee, 21. juuni 2009
- Kaivo Kopli. Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais EPL.ee, 29. juuni 2009
- Põhja-Korea uus ajavöönd 'imperialismist' lahtiütlemiseks BBC News Online, 7. august 2015 (inglise keeles)