Carl Robert Jakobson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 23:26

See artikkel räägib Carl Robert Jakobsonist; ansambli kohta vaata artiklit Linnutaja (ansambel); ansambli Linnutaja samanimelise plaadi kohta vaata artiklit Linnutaja (plaat)

Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.

Elulugu

Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ja Eduard Magnus Jakobson tema vend.

Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris.

Aastatel 1859–1862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal tekkisid tal Torma mõisniku ja pastoriga lahkhelid ning Jakobson lahkus ametikohalt, asudes õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865. aastal omandas ta gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse saksa keele ja kirjanduse alal.

Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865. aastal hakkas ta saatma kaastöid Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. Aastal 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht.

Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.

1868. ja 1870. aastal pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid aastal 1870 raamatuna.

1871. aastal asus Jakobson elama Tallinnasse, kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.

1872–1874. aastal töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana.

Aastal 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal asuva Kurgja talu, millest kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Nendes seltsides pidas ta põllumajandusalaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.

Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema tähtsamad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku tiiva alt. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse.

1881. aastal valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.

Jakobson oli esimene, kes andis eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusalase õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (esimene osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender põllumeestele" (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.

Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "Kooli Lugemise Raamatu" (kolm osa; 1867–1876) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.

Pikemalt artiklis Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne

Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (kaks vihikut, 1869–1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud" 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.

Kõik Jakobsoni teosed avaldati uues kirjaviisis. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.

Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku (eestlased kahtlustasid tapmist arsti poolt, pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Tema lesk ja tütred kuulusid Vändra saksa kogudusse. ^[1] Aastal 1948 avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks muuseum.

1956. aastal anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi, aastast 2012 kannab see nime Viljandi Jakobsoni Kool. Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, 500-kroonist rahatähte. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates.

1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde (skulptor Roman Haavamägi), 1993. aastal avati monument ka Viljandis (kujur Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal).

Eesti Telefilm on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" (režissöör Mati Põldre, 1982).

Teoseid

Valitud teosed I-II, koostanud Rudolf Põldmäe, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959

Personaalia

"C. R. Jakobson ja tema ajastu" (artiklikogumik), koostanud Ea Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957
Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968
Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971
Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985
Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987
Herbert Laidvee, "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863–1980", 1991
Jänkimees. Saatus, mille määras laulupidu. Uus Eesti, 23. juuni 1938, nr 170, lk 8.
- T. Rebane. Veel jüriööst ja Jakobsonist. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr 176, lk 13.

Viited

↑ Ev. J. V. Kurgja perenaise kirstu juures. Rahvaleht, 1. märts 1940, nr. 52, lk. 4.

Välislingid

Carl Robert Jakobson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

[1] Ev. J. V. Kurgja perenaise kirstu juures. Rahvaleht, 1. märts 1940, nr. 52, lk. 4.

[1]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Elulugu==
-Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma]] [[kihelkonnakool]]i õpetaja [[Adam Jakobson]]. [[Natalie Auguste Johanson-Pärna]] oli tema õde ja [[Eduard Magnus Jakobson]] oli tema vend.
+Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma]] [[kihelkonnakool]]i õpetaja [[Adam Jakobson]]. [[Natalie Auguste Johanson-Pärna]] oli tema õde ja [[Eduard Magnus Jakobson]] tema vend.
 Jakobson elas noorpõlves [[Torma]]s ning sai alghariduse isalt ja kohalikus [[kihelkonnakool]]is. Aastatel [[1856]]–[[1859]] õppis ta [[Valga]]s [[Cimze seminar|Cimze seminaris.]]
-Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus [[õpetaja]]ks [[Jamburg]]i. Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s. [[1865]] omandas ta [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse.
+Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal tekkisid tal Torma mõisniku ja pastoriga lahkhelid ning Jakobson lahkus ametikohalt, asudes [[õpetaja]]ks [[Jamburg]]i. Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s. [[1865]]. aastal omandas ta [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal.
-Jakobson liitus [[Peterburi patriootide ring]]iga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]], hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele [[ajaleht]]edele. [[1868]] jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis [[eesti keel|eestikeelne]] ajaleht.
+Jakobson liitus [[Peterburi patriootide ring]]iga ning alustas rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865. aastal hakkas ta saatma kaastöid [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]], hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele [[ajaleht]]edele. Aastal [[1868]] jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis [[eesti keel|eestikeelne]] ajaleht.
 Jakobson osales [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja [[Eesti Aleksandrikool]]i rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
-[[1868]] ja [[1870]] pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis [[1870]] ilmusid raamatuna.
+[[1868]]. ja [[1870]]. aastal pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis ilmusid aastal [[1870]] raamatuna.
-[[1871]] asus Jakobson elama [[Tallinn]]a, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.
+[[1871]]. aastal asus Jakobson elama [[Tallinn|Tallinnasse]], kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.
-[[1872]]–[[1874]] töötas Jakobson [[Vana-Vändra vald|Vana-]] ja [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] kirjutajana.
+[[1872]]–[[1874]]. aastal töötas Jakobson [[Vana-Vändra vald|Vana-]] ja [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] kirjutajana.
-[[1874]] ostis Jakobson [[Vändra]] lähedal [[Kurgja talu]], millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. Jakobson valiti [[Pärnu Eesti Põllumeeste Selts]]i ja [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i presidendiks. Nendes seltsides pidas ta [[põllumajandus]]ealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.
+Aastal [[1874]] ostis Jakobson [[Vändra]] lähedal asuva [[Kurgja talu]], millest kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. Jakobson valiti [[Pärnu Eesti Põllumeeste Selts]]i ja [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i presidendiks. Nendes seltsides pidas ta [[põllumajandus|põllumajandusalaseid]] teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.
-Aastast [[1878]] toimetas Jakobson [[Viljandi]]s ajalehte [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Tema lähemad abilised [[toimetus]]es olid [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] ja [[Jakob Kõrv]]. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis [[rahvakool]]i vabastamist [[kirik]]u hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest [[kirikuõpetaja]]tega ja lõpuks [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse.
+Aastast [[1878]] toimetas Jakobson [[Viljandi]]s ajalehte [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Tema tähtsamad abilised [[toimetus]]es olid [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] ja [[Jakob Kõrv]]. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis [[rahvakool]]i vabastamist [[kirik]]u tiiva alt. See tõi kaasa konflikte eestlastest [[kirikuõpetaja]]tega ja lõpuks [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse.
-valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
+. aastal valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
 [[Pilt:C. R. Jakobson´i "Kooli Lugemise raamat", I jagu. 1889.a., photo499.jpg|thumb|C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise Raamat", I osa (1867)]]
-Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (esimene osa [[1869]]) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" ([[1874]]), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" ([[1876]]), "Sakala Kalender põllumeestele"  ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
+Jakobson oli esimene, kes andis eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusalase õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (esimene osa [[1869]]) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" ([[1874]]), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" ([[1876]]), "Sakala Kalender põllumeestele" ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
-Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "[[Kooli Lugemise Raamat|Kooli Lugemise Raamat]]u" (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene  osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." ([[1867]]), "Veikene Geograafia" ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.
+Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "[[Kooli Lugemise Raamat|Kooli Lugemise Raamat]]u" (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." ([[1867]]), "Veikene Geograafia" ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.
 {{vaata|Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne}}
-Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (kaks vihku, [[1869]]–[[1871]]) ja "Rõõmus laulja" ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "[[C. R. Linnutaja laulud]]"; [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "[[Artur ja Anna]]" ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.
+Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (kaks vihikut, [[1869]]–[[1871]]) ja "Rõõmus laulja" ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "[[C. R. Linnutaja laulud]]" [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "[[Artur ja Anna]]" ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.
 Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]]. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.
-Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku (eestlased kahtlustasid tapmist arsti poolt, sest kuidas siis nii suur, tugev ja terve mees võis surra loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]]. Tema lesk ja tütred kuulusid Vändra saksa kogudusse.<ref>[[Ev. J. V.]] Kurgja perenaise kirstu juures. Rahvaleht, 1. märts 1940, nr. 52, lk. 4.</ref>. Aastal [[1948]] avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].
+Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku (eestlased kahtlustasid tapmist arsti poolt, pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]]. Tema lesk ja tütred kuulusid Vändra saksa kogudusse. <ref>[[Ev. J. V.]] Kurgja perenaise kirstu juures. Rahvaleht, 1. märts 1940, nr. 52, lk. 4.</ref> Aastal [[1948]] avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].
-. aastal anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 2012. aastast kannab kool nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates.
+. aastal anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi, aastast 2012 kannab see nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates.
 [[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
-[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]], [[1993]]. aastal avati monument ka Viljandis (kujur [[Mati Karmin]]) ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).
+[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]], [[1993]]. aastal avati monument ka Viljandis (kujur [[Mati Karmin]] ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).
-[[Eesti Telefilm]] on teinud dokumentaalfilmi "[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]" (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).
+[[Eesti Telefilm]] on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi "[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]" (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).
 ==Teoseid==
@@ 62. rida: / 62. rida: @@
 ==Välislingid==
-{{Commonskat|Carl Robert Jakobson}}
-{{vikitekstid}}
 *{{ISIK|734}}