Rotoskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 13:10

Rotoskoop on animatsioonitehnika, mis loob väga elutruu liikumise, kuna iga joonistus on kopeeritud kaaderhaaval live action filmi^[küsitav] põhjal. Mõnele tundub see tehnika piirav, kuna liikumine on tugevalt seotud reaalsusega ja pole ruumi karikatuursuseks või liialdusteks. Kuid olles loominguline, suudab rotoskoobi meetod olla üsna abstraktne.

Ajalugu

Tehnika leiutas Max Fleischer, kes kasutas seda oma seerias "Out of the Inkwell" 1915. aasta paiku. Ta patenteeris meetodi 1917. aastal ja kasutas seda ka oma edasistes töödes: Betty Boopi multifilm 1930ndate alguses, "Gulliveri reisid" ("Gulliver's Travels" (1939)), "Supermani" multifilm. Walt Disney ja tema animaatorid võtsid rotoskoopmeetodi kasutusele multifilmis "Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" ("Snow White and the Seven Dwarfs" (1937)), "Tuhkatriinu" ("Cinderella" (1950)). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutas ta rotoskoopmeetodit peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.

Rotoskooptehnikat kasutati laialdaselt varastes Nõukogude Liidu animatsioonfilmides, kuna see sobis sotsrealismi esteetikaga.

Tehnika

Algne protsess kujutas endast live action filmi kaaderhaaval projekteerimist klaasile. Leht paberit asetati klaasile ning see tekitas ekraani, millele animaator joonistas kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galopp. Tänapäeval on klaasi peal joonistamise asendanud arvuti.

Klassikalises rotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana live-action ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti live-action'i kaadriga ja seda pildistati, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada animatsiooni ning siis seda kombineerida live-action'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid.

Rotoskooptehnika tulemus võib näha välja "keev" või värisev, kuna tõmmatav joon on erinev kaadrites.

Rotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "Tähtede sõja" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.

Rotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega live-action filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist; tantsimisest; tegevusest, mis loob rütmi (nt kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (zoom in, zoom out)

Näited

Animatsioonid

"Obalisque" Maureen Selwood
"La Pista", "La Piccolo Russia" Gianluigi Toccafondo

Animeeritud filmid

Heavy Metal
Lumivalguke ja seitse pöialpoissi
1940ndate Supermani multifilmid
A Scanner Darkly
Waking Life
Sõrmuste Isand (1978)

Live-action filmid

"Tähtede sõja" esimene triloogia (episoodid IV, V ja VI)
"Juno" (algusstseen)

Muusikavideod

"Take On Me" A-ha
"Heartless" Kanye West
"Go With The Flow" Queens of the Stone Age

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
 [[Pilt:US patent 1242674 figure 3.png|thumb]]
-'''Rotoskoop''' on [[animatsioon]]itehnika, mis loob väga elutruu liikumise, kuna iga joonistus on kopeeritud, kaader kaadri haaval {{kas|[[live action film]]i}} põhjal. Mõnele tundub see tehnika piirav, kuna liikumine on tugevalt seotud reaalsusega ja pole ruumi karikatuursuseks või liialdusteks. Kuid olles loominguline, suudab rotoskoobi meetod olla üsna abstraktne.
+'''Rotoskoop''' on [[animatsioon]]itehnika, mis loob väga elutruu liikumise, kuna iga joonistus on kopeeritud kaaderhaaval {{kas|[[live action film]]i}} põhjal. Mõnele tundub see tehnika piirav, kuna liikumine on tugevalt seotud reaalsusega ja pole ruumi karikatuursuseks või liialdusteks. Kuid olles loominguline, suudab rotoskoobi meetod olla üsna abstraktne.
 == Ajalugu ==
-Tehnika leiutas [[Max Fleischer]], kes kasutas seda oma seerias "Out of the Inkwell" 1915. aasta paiku. Ta patenteeris meetodi 1917. aastal ja kasutas seda ka oma edasistes töödes: Betty Boopi multifilm varajastel 1930ndatel, Gulliveri Reisid (''Gulliver's Travels'' (1939)), Supermani multifilm. [[Walt Disney]] ja tema animaatorid võtsid rotoskoop meetodi kasutusele multifilmis "Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" (''Snow White and the Seven Dwarfs'' (1937)), "Tuhkatriinu" (''Cinderella'' (1950)). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutas ta peamiselt rotoskoop meetodit inimese ja looma liikumise õppimiseks.
+Tehnika leiutas [[Max Fleischer]], kes kasutas seda oma seerias "Out of the Inkwell" 1915. aasta paiku. Ta patenteeris meetodi 1917. aastal ja kasutas seda ka oma edasistes töödes: Betty Boopi multifilm 1930ndate alguses, "Gulliveri reisid" ("Gulliver's Travels" (1939)), "Supermani" multifilm. [[Walt Disney]] ja tema animaatorid võtsid rotoskoopmeetodi kasutusele multifilmis "Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" ("Snow White and the Seven Dwarfs" (1937)), "Tuhkatriinu" ("Cinderella" (1950)). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutas ta rotoskoopmeetodit peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.
-Rotoskoop tehnikat kasutati laialdaselt varastes Nõukogude Liidu animatsioonfilmides, kuna see sobis sotsrealismi esteetikaga.
+Rotoskooptehnikat kasutati laialdaselt varastes Nõukogude Liidu animatsioonfilmides, kuna see sobis sotsrealismi esteetikaga.
 == Tehnika ==
-Algne protsess kujutas endast ''live action'' filmi kaader-haaval projekteerimist klaasile. Leht paberit asetati klaasile ning see tekitas ekraani, millele animaator joonistas kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galopp. Tänapäeval on klaasi peal joonistamise asendanud arvuti.
+Algne protsess kujutas endast ''live action'' filmi kaaderhaaval projekteerimist klaasile. Leht paberit asetati klaasile ning see tekitas ekraani, millele animaator joonistas kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galopp. Tänapäeval on klaasi peal joonistamise asendanud arvuti.
-Klassikalises rotoskoop tehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''-i kaadriga ja see pildistati üles ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada üles animatsioon ning siis seda kombineerida ''live-action'' materjaliga kasutades optilise printimise meetodeid.
+Klassikalises rotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''<nowiki/>'i kaadriga ja seda pildistati, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada animatsiooni ning siis seda kombineerida ''live-action''<nowiki/>'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid.
-Rotoskoop tehnika tulemus võib näha välja "keev" või värisev, kuna tõmmatav joon on erinev kaadrites.
+Rotoskooptehnika tulemus võib näha välja "keev" või värisev, kuna tõmmatav joon on erinev kaadrites.
-Rotoskoop meetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.
+Rotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.
-Rotoskoop tehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action'' filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist; tantsimisest; tegevusest, mis loob rütmi (nt kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (''zoom in, zoom out'')
+Rotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action'' filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist; tantsimisest; tegevusest, mis loob rütmi (nt kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (''zoom in, zoom out'')
 == Näited ==