Kopter: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Tiivik koosneb rootori võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].
Tiivik koosneb rootori võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].


Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga helikoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[gaasiturbiin|turbiinmootor]]iga, väiksemad on [[kolbmootor]]iga.
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[gaasiturbiin|turbiinmootor]]iga, väiksemad on [[kolbmootor]]iga.


Helikopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==

Redaktsioon: 15. veebruar 2018, kell 01:02

Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal.

Kopter (ka helikopter, kreeka keeles ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.[1]

Tiivik koosneb rootori võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). [1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on turbiinmootoriga, väiksemad on kolbmootoriga.

Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel (kopterkraanana), päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.)[1].

Ajalugu

Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse Leonardo da Vincile. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.

Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest aurmasina jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.

15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurumasina jõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis aurukatel. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga mudelkopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava kopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979) Saksamaal. Henrich Focke ehitatud kopter Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal II maailmasõja ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.

Esimese tänapäeval levinud skeemiga helikopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal.

Praegu on maailmas levinumad tuntud USA firma Bell (eri tüüpi koptereid on kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil ja teiste firmade kopterid.

HH-43 Huskie

Kopterimargid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

Välislingid