Indiaanlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
'''Indiaanlased''' on [[Ameerika]] põlisrahvaste (välja arvatud [[eskimod]] ja [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]]) üldnimetus. Eesti kõnekeeles on neid neutraalselt kutsutud ka '''punanahkadeks'''. |
'''Indiaanlased''' on [[Ameerika]] põlisrahvaste (välja arvatud [[eskimod]] ja [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]]) üldnimetus. Eesti kõnekeeles on neid neutraalselt kutsutud ka '''punanahkadeks'''. |
||
Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika |
Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika vähemalt 16 000 aastat tagasi, lähtudes [[Siber]]ist. Nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks, kellest enamus liikus järjepidevalt lõunasse. |
||
Tänapäeval elab [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]s kokku umbes 69 miljonit indiaanlast.{{lisa viide}} |
Tänapäeval elab [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]s kokku umbes 69 miljonit indiaanlast.{{lisa viide}} |
||
Redaktsioon: 13. veebruar 2018, kell 00:24
|
See artikkel on Ameerika põlisrahvastest; tähtkuju kohta vaata artiklit Indiaanlane (tähtkuju); Arthur Kopiti näidendi kohta vaata artiklit Indiaanlased (Kopit). |
Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus. Eesti kõnekeeles on neid neutraalselt kutsutud ka punanahkadeks.
Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika vähemalt 16 000 aastat tagasi, lähtudes Siberist. Nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks, kellest enamus liikus järjepidevalt lõunasse.
Tänapäeval elab Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kokku umbes 69 miljonit indiaanlast.[viide?]