Šamanism: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
{{vaidlustatud}} |
{{vaidlustatud}} |
||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
'''Šamanism''' ühendab animistlike [[religioon]]ide [[tavad]] ja kombed, mis on säilinud tänaseni. Kõik, mis on seotud hingede ja vaimudega, igasugune nedega seotud [[komme]] ja tava või talitus. |
|||
'''Šamanism''' on üldistav nimetus mitmes kultuuris tuntud usundilistele praktikatele, mille keskmes on vaimudega suhtlemine teatud ekstaatiliste teadvuseseisundite kaudu. Usutakse, et teatud isikutel (šamaanidel; eri rahvastel on kasutusel erinevad nimetused) on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite poolt antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega, tavaliselt ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil. Selleks viib šamaan ennast transiseisundisse (lovesse), kasutades erinevaid tehnikaid nagu laulmine, tantsimine, trummilöömine, hallutsinogeensete ainete manustamine vm. Šamaani sotsiaalne positsioon on erinevates kultuurides olnud erinev. Preestrist eristab šamaani see, et tema autoriteet tugineb pigem tema enda isikule kui formaalsele positsioonile. |
|||
Arvatakse, et šamanism (vaimude maailmaga suhtlemine eriliste vahendajate kaudu) on olnud üks vanimaid ja üldisemaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on šamanism teatud määral levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Suhteliselt hilise ajani oli šamanism levinud saamidel ja sealt on ka eesti rahvapärimusse jõudnud teated "lapi nõidadest". Enim uuritud on Siberi rahvaste ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste šamanismi traditsioonid. |
|||
Sõna šamaan on rahvusvahelisse kasutusse tulnud evengi keele kaudu, kuid selle etümoloogia pole lõplikult selge. Ühe versioon järgi on sõna tuletatud tüvest ''sa-'', mis tähendab teadma ja šamaan on seega teadja. Teise hüpoteesi järgi on sõna šamaan evengi keelde laenatud hiina keele kaudu ja tuleneb algselt sanskriti sõnast šramana, mis tähendas askeeti. Vene ja saksa keele kaudu on šamaani nimi laienenud erinevate kultuuride vaimudega suhtlejatele. Antropoloogid (nt Alice Kehoe) on kritiseerinud šamanismi mõiste kasutamist, mis võimaldab eksitavalt panna ühte patta väga erineva algupära ja olemusega traditsioonid ja vaimsed tehnikad. |
|||
Üks esimesi šamanismi tähelepanuväärseid käsitlusi oli Mircea Eliade 1951. aastal ilmunud ''"Le Chamanisme et les techniques archaiques de l'extase"''. Šamanismi on uurinud antropoloogid Mihaly Hoppál, Juha Pentikäinen,... |
|||
Eesti teadlastest on šamanismi käsitlenud Aado Lintrop. |
|||
==Kirjandus== |
|||
* Mihaly Hoppál "Šamaanid Aasias ja Euroopas", kirjastus Varrak, Tallinn 2003, ISBN 998536796 |
|||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.folklore.ee/folklore/nr1/heredit.htm] |
|||
*[http://www.folklore.ee/pubte/meedia/shamanism.html] |
|||
*[http://www.folklore.ee/tagused/nr34/siimets.pdf] |
|||
*[http://www.folklore.ee/tagused/nr26/haritonova.htm] |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Šamaan]] |
*[[Šamaan]] |
||
*[[Tuumšamanism]] |
|||
*[[Animism]] |
*[[Animism]] |
||
Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 12:13
Artikkel on viletsas seisus.
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Šamanism on üldistav nimetus mitmes kultuuris tuntud usundilistele praktikatele, mille keskmes on vaimudega suhtlemine teatud ekstaatiliste teadvuseseisundite kaudu. Usutakse, et teatud isikutel (šamaanidel; eri rahvastel on kasutusel erinevad nimetused) on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite poolt antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega, tavaliselt ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil. Selleks viib šamaan ennast transiseisundisse (lovesse), kasutades erinevaid tehnikaid nagu laulmine, tantsimine, trummilöömine, hallutsinogeensete ainete manustamine vm. Šamaani sotsiaalne positsioon on erinevates kultuurides olnud erinev. Preestrist eristab šamaani see, et tema autoriteet tugineb pigem tema enda isikule kui formaalsele positsioonile.
Arvatakse, et šamanism (vaimude maailmaga suhtlemine eriliste vahendajate kaudu) on olnud üks vanimaid ja üldisemaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on šamanism teatud määral levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Suhteliselt hilise ajani oli šamanism levinud saamidel ja sealt on ka eesti rahvapärimusse jõudnud teated "lapi nõidadest". Enim uuritud on Siberi rahvaste ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste šamanismi traditsioonid.
Sõna šamaan on rahvusvahelisse kasutusse tulnud evengi keele kaudu, kuid selle etümoloogia pole lõplikult selge. Ühe versioon järgi on sõna tuletatud tüvest sa-, mis tähendab teadma ja šamaan on seega teadja. Teise hüpoteesi järgi on sõna šamaan evengi keelde laenatud hiina keele kaudu ja tuleneb algselt sanskriti sõnast šramana, mis tähendas askeeti. Vene ja saksa keele kaudu on šamaani nimi laienenud erinevate kultuuride vaimudega suhtlejatele. Antropoloogid (nt Alice Kehoe) on kritiseerinud šamanismi mõiste kasutamist, mis võimaldab eksitavalt panna ühte patta väga erineva algupära ja olemusega traditsioonid ja vaimsed tehnikad.
Üks esimesi šamanismi tähelepanuväärseid käsitlusi oli Mircea Eliade 1951. aastal ilmunud "Le Chamanisme et les techniques archaiques de l'extase". Šamanismi on uurinud antropoloogid Mihaly Hoppál, Juha Pentikäinen,... Eesti teadlastest on šamanismi käsitlenud Aado Lintrop.
Kirjandus
- Mihaly Hoppál "Šamaanid Aasias ja Euroopas", kirjastus Varrak, Tallinn 2003, ISBN 998536796
Välislingid