Alba järv: erinevus redaktsioonide vahel
tekst |
Resümee puudub |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Alba järv''' on ajutine [[järv]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]a piiril [[Laheva]] ja [[Kadarpiku]] küla piiril Alba ja Õpsepa talu vahel. Järve pindala on kõrgveega kuni 22 ha, kõrgeima veetasemega moodustab ühtse veekogu koos [[Kaldasoo järv]]e ja [[Kaarupipealne soo|Kaarupipealse sooga]] kuni 99 ha.<ref name="alba"/><blockquote>Järve veetase on kõrgveega 7 m üle mere pinna. Suvel jääb järv enamasti kuivaks. Järv on ajutine [[karstijärv]], ainult kurisudega, ilma karstiallikateta alltüübist. Järve põhjaserval on mitu metsakõduga kaetud [[kurisu]]<nowiki/>d, järve põhjas õhukese pinnakattega [[karst]]<nowiki/>unud paas. Sissevool järve on peamiselt lühikese [[Kaarupipealne soo|Kaarupipealse]] soost lähtuva oja kaudu, väljavool järve väga hea täitumise korral ajutise oja kaudu keskmiselt kord viie aasta jooksul loodenurgast läbi [[Ants Laikmaa majamuuseum|Ants Laikmaa kodupargi]] [[Laheva]] [[Lekepealne|Lekepealse]] soole.<ref name="alba" /></blockquote>Järve põhja katab kuival ajal osal alast karstijärvedele eripärane niidutaimestik kaitsealuste [[kannike]]<nowiki/>se liikidega, karstumata põhjaga piirkondades [[Madalsoo|madalsoode]] ja madalsoostunud [[niit]]<nowiki/>ude taimkate. Lühema üleujutuse ajaga alade taimkate sarnaneb ümbritsevate [[Pärisaruniit|aruniit]]<nowiki/>ude ja [[arumetsad]]<nowiki/>e omaga, neis puudub aga [[sinilill]]. |
'''Alba järv''' on ajutine [[järv]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]a piiril [[Laheva]] ja [[Kadarpiku]] küla piiril Alba ja Õpsepa talu vahel. Järve pindala on kõrgveega kuni 22 ha, kõrgeima veetasemega moodustab ühtse veekogu koos [[Kaldasoo järv]]e ja [[Kaarupipealne soo|Kaarupipealse sooga]] kuni 99 ha.<ref name="alba"/><blockquote> |
||
Järve veetase on kõrgveega 7 m üle mere pinna. Suvel jääb järv enamasti kuivaks. Järv on ajutine [[karstijärv]], ainult kurisudega, ilma karstiallikateta alltüübist. Järve põhjaserval on mitu metsakõduga kaetud [[kurisu]]<nowiki/>d, järve põhjas õhukese pinnakattega [[karst]]<nowiki/>unud paas. Sissevool järve on peamiselt lühikese [[Kaarupipealne soo|Kaarupipealse]] soost lähtuva oja kaudu, väljavool järve väga hea täitumise korral ajutise oja kaudu keskmiselt kord viie aasta jooksul loodenurgast läbi [[Ants Laikmaa majamuuseum|Ants Laikmaa kodupargi]] [[Laheva]] [[Lekepealne|Lekepealse]] soole.<ref name="alba" /></blockquote> |
|||
Järve põhja katab kuival ajal osal alast karstijärvedele eripärane niidutaimestik kaitsealuste [[kannike]]<nowiki/>se liikidega, karstumata põhjaga piirkondades [[Madalsoo|madalsoode]] ja madalsoostunud [[niit]]<nowiki/>ude taimkate. Lühema üleujutuse ajaga alade taimkate sarnaneb ümbritsevate [[Pärisaruniit|aruniit]]<nowiki/>ude ja [[arumetsad]]<nowiki/>e omaga, neis puudub aga [[sinilill]]. |
|||
Kevadel peatuvad järvel veelinnud, koevad [[rabakonn]]<nowiki/>ad. Järves kalu ei ole. |
Kevadel peatuvad järvel veelinnud, koevad [[rabakonn]]<nowiki/>ad. Järves kalu ei ole. |
||
Redaktsioon: 8. veebruar 2018, kell 00:37
| Alba järv | |
|---|---|
| Pindala | 22 ha (99 ha) [1] |
| Suurim sügavus | 1,5 m |
| Kõrgus merepinnast | 7 m |
| Koordinaadid | 58° 56′ 39″ N, 23° 41′ 58″ E |
Alba järv on ajutine järv Lääne maakonnas Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna piiril Laheva ja Kadarpiku küla piiril Alba ja Õpsepa talu vahel. Järve pindala on kõrgveega kuni 22 ha, kõrgeima veetasemega moodustab ühtse veekogu koos Kaldasoo järve ja Kaarupipealse sooga kuni 99 ha.[1]
Järve veetase on kõrgveega 7 m üle mere pinna. Suvel jääb järv enamasti kuivaks. Järv on ajutine karstijärv, ainult kurisudega, ilma karstiallikateta alltüübist. Järve põhjaserval on mitu metsakõduga kaetud kurisud, järve põhjas õhukese pinnakattega karstunud paas. Sissevool järve on peamiselt lühikese Kaarupipealse soost lähtuva oja kaudu, väljavool järve väga hea täitumise korral ajutise oja kaudu keskmiselt kord viie aasta jooksul loodenurgast läbi Ants Laikmaa kodupargi Laheva Lekepealse soole.[1]
Järve põhja katab kuival ajal osal alast karstijärvedele eripärane niidutaimestik kaitsealuste kannikese liikidega, karstumata põhjaga piirkondades madalsoode ja madalsoostunud niitude taimkate. Lühema üleujutuse ajaga alade taimkate sarnaneb ümbritsevate aruniitude ja arumetsade omaga, neis puudub aga sinilill.
Kevadel peatuvad järvel veelinnud, koevad rabakonnad. Järves kalu ei ole.