Tööstuslik pööre: erinevus redaktsioonide vahel
Märgis: Eemaldamine |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
[[Pilt:Maquina vapor Watt ETSIIM.jpg|pisi|]] |
[[Pilt:Maquina vapor Watt ETSIIM.jpg|pisi|]] |
||
[[Pilt:William Bell Scott - Iron and Coal.jpg|pisi|Kunstnik [[William Bell Scott]]i maal "Raud ja süsi" (1855-60)]] |
[[Pilt:William Bell Scott - Iron and Coal.jpg|pisi|Kunstnik [[William Bell Scott]]i maal "Raud ja süsi" (1855-60)]] |
||
[[Pilt:John O'Connor - Ludgate, Evening - 1887.jpg|pisi|Iiri kunstnik [[John O'Connor]]i maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab [[London]]it |
[[Pilt:John O'Connor - Ludgate, Evening - 1887.jpg|pisi|Iiri kunstnik [[John O'Connor]]i maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant [[London]]it]] |
||
'''Tööstuslik pööre''' ehk '''tööstusrevolutsioon''' oli [[Uusaeg|uusaja]] periood [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il, mil toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused [[põllumajandus]]es, [[tootmine|tootmises]], [[kaevandamine|kaevandamises]] ja [[transport|transpordis]], mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse [[valgustusajastu]] järgsest imperiaalsest [[Suurbritannia]]st, levis sealt mujale [[Euroopa]]sse ja [[Põhja-Ameerika]]sse ning lõpuks üle terve maailma. |
'''Tööstuslik pööre''' ehk '''tööstusrevolutsioon''' oli [[Uusaeg|uusaja]] periood [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il, mil toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused [[põllumajandus]]es, [[tootmine|tootmises]], [[kaevandamine|kaevandamises]] ja [[transport|transpordis]], mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse [[valgustusajastu]] järgsest imperiaalsest [[Suurbritannia]]st, levis sealt mujale [[Euroopa]]sse ja [[Põhja-Ameerika]]sse ning lõpuks üle terve maailma. |
||
Redaktsioon: 7. veebruar 2018, kell 12:38
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
.jpg)
Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse valgustusajastu järgsest imperiaalsest Suurbritanniast, levis sealt mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.
18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Esmalt toimus see Suurbritannia tekstiilitööstuses. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende rakendamine vabrikutes ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Samas oli oluliseks vesirataste asemel uudse energiaallikana ka auru kasutusele võtmine praktilise aurumasina kommertsliku tootmise läbi.
Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, saadi peamiselt orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. Esimesed vabrikud rajati 18. sajandi alguspoolel, kuid nende edasisele arengule andis hoo sisse 1850. alanud uute tarastamisaktide vastuvõtmine ja 1855. seaduse alusel 1861. aastal alanud kanalite ehitamise buum. Masinate kasutusele võtmine, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks.
Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasi tootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
Olulised tehnoloogilised arengud
Tekstiili tootmine
Raua tööstus
Aurujõud
Kemikaalid
Tsement
Klaaside valmistamine
Gaasvalgustus
Paberi töötlus
Põllumajandus
Kaevandus
Transport
Kanalid ja täiustatud veeteed
Teed
Raudteed
Sotsiaalsed mõjud
Tehasesüsteem
Elatustase
Toit ja toitumine
Eluase
Sanitaartööd
Veevarustus
Kirjaoskuse suurenemine
Riietus ja tarbekaubad
Rahvastiku kasv
Urbaniseerumine
Mõju naistele ja pereelule
Töötingimused
Sotsiaalne struktuur ja töötingimused
Tehased ja linnastumine
Lapstööjõud
Vastuhakud
Käsitöö taandumine Indias, Hiinas jne
Mõju puuvillatootmisele ning orjuse laienemisele
Mõju keskkonnale
Industrialiseerumine väljaspool Ühendkuningriiki
Kontinentaalne Euroopa
Belgia
Prantsusmaa
Saksamaa
Skandinaavia
Venemaa
Eesti
Ameerika Ühendriigid
Jaapan
Teine tööstusrevolutsioon
Pikemalt artiklis Teine tööstusrevolutsioon
