Kukevere: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: eemaldatud Kategooria:Järva vald |
P kat using AWB |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
==Ajalooline taust== |
==Ajalooline taust== |
||
Esmamainimine [[1564]]. Kukevere |
Esmamainimine [[1564]]. Kukevere |
||
koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. [[1725]] elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne [[kolhoos |
koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. [[1725]] elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne [[kolhoos]]e olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka [[laulupidu]]del. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann. |
||
==Vaatamisväärsused == |
==Vaatamisväärsused == |
||
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline [[graniit |
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline [[graniit]]rahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja [[kvarts]]irikas. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb ka väiksemaid rahne. Läheduses asuvad [[Jänijõgi|Jänijõe]] alguse allikad. Rahnu nimi “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas. |
||
Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel. |
Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel. |
||
Teed külla juhatab põline [[mänd]]. [[Kukevere mõis |
Teed külla juhatab põline [[mänd]]. [[Kukevere mõis]]a kuivati on kaunis näide [[Järvamaa]] põhjaosale tüüpilisest [[maakivi]] ja Kuru [[lubidolomiit|lubidolomiidi]] kooskasutamisest. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “prohvet Maltsvet” [[Juhan Leinberg]]. |
||
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on [[arheoloogiamälestis]]tena kaitse all kaks [[kivikalme]]t. |
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on [[arheoloogiamälestis]]tena kaitse all kaks [[kivikalme]]t. |
||
| 43. rida: | 43. rida: | ||
{{Järva vald}} |
{{Järva vald}} |
||
[[Kategooria:Järva |
[[Kategooria:Järva valla külad]] |
||
Redaktsioon: 4. veebruar 2018, kell 19:50
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kukevere | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
13,2 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
43 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
3554[3] |
| Koordinaadid | 59° 12′ N, 25° 44′ E |
  | |
 | |
Kukevere on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ambla valda.
Küla varasem nimi oli Kuckofer.
Elanike arv seisuga 1.01.2013 55 inimest. Pindala 13 km2.
Asukoht
Küla asub Ambla valla loodeservas, piirnedes Märjandi ja Sääskülaga ning Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala–Käravete ehk Piibe maantee. Halduskuuluvus läbi aegade:1866 Kukevere vald, 1892 Ambla vald, 1945 Jäneda külanõukogu, 1963 Lehtse külanõukogu, 1977 Ambla külanõukogu, 1991 Ambla vald, 2017 Järva vald.
Ajalooline taust
Esmamainimine 1564. Kukevere koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. 1725 elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
Vaatamisväärsused
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb ka väiksemaid rahne. Läheduses asuvad Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimi “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel. Teed külla juhatab põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg.
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on arheoloogiamälestistena kaitse all kaks kivikalmet.
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 2.03.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
Välislingid
- Hundid laastasid lambakarja Järva Teataja, 30. november 2006
