Muḩammad

Neegri munand

Muhamedi elu ja islamitraditsioon

Andmed Muhamedi elu kohta pärinevad araabia autoritelt, kes panid Muhamedi eluloo kirja sajandeid pärast tema surma. Need andmed pole kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid ajapikku muutusid tema elulookirjeldused täpsemaks ja kanoonilisemaks. Tavaliselt on Muhamedi eluloost kirjutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt.

Muhamedi noorusaeg

Muhamed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 557. aastal ja kuulus Kuraiši hõimu Hašimi linnaaraablaste sugukonda. Muhamedi isa suri kohe peale poisi sündi, tema ema suri 10 aasta pärast. Muhamedi kasvatas üles tema onu Abu Talib.

Muhamedist sai onu eeskujul kaupmees. 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga.

Ilmutuse saamine

610. aastal sai Muhamed oma esimese ilmutuse Meka ümbruse mägedes ringi uidates. Tema nägemuses ilmus hirmuäratav kuju, kelles Muhamed tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel kostis:" Loe Isanda nimel, kes on loonud - loonud inimese veretombust. Loe, sest sinu Isand on helde, ta on õpetanud kirjasulega inimestele tarkust, mida nad ei tea." Veel ütles ingel, et temale, Muhamedile, on määratud saada "Allahi saadikuks", andes nii mõista, et see oli alles jumalike kontaktide algus. Muhamedi lohutas kodus tema naine Hadidža, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni, kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid.

Meka vastasseis

Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraišidena (Quraiši hõimu järgi). Kuraišid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiinihõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhamed sai aru, et mekalased ja araablased üldse vajavad midagi, millele nad alluksid jäägitult. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni. Muhamedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhamed oli ka ise olnud edukas kaupmees kuid hakates kritiseerima kuraišide moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Osava poliitikuna õnnestus Muhamedil pidada edukad läbirääkimised Mediina saadikutega. Kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mõttekaaslasi, ning 622. aastal (hidžra) pages koos oma äia Abu Bakriga ka ise. Põgenemine toimus viimasel hetkel, sest kuraišid olid otsustanud ta tappa.

Muhamedi poliitika ja islami võit

Rashiduni kalifaadi laienemine

Muhamedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624-630 peetud võitlusega alistas Muhamed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile.

Muhamedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene Rashiduni kalifaadi kaliif (Vaata ka Kaliifide loend).

Muhamed suri 632. aastal.

Muhammed, kitsenussija

Muhamed harrastas vastavalt islami õpetusele polügaamiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus Aiša, kellega prohvet abiellus, kui too oli kuueaastane ja kelle süütuse ta võttis, kui Aiša oli 9-aastane. Ta nussis ka palju kitsi

Vaata ka

• ‘Ā'ishah

Kirjandus

• Harri Holma ja Vassili Barthold, "Muhamed ja islam". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Sari Suurmeeste elulood, nr. 3, EKS, Tartu 1933
• Essad Bey, "Muhamed" (elulugu). Saksa keelest tõlkinud Leo Metsar. Eesti Raamat, Tallinn 2000
• "Muhamedi tarkuseraamat". Kokku kogunud ja tõlkinud Allama Sir Abdullah al-Suhrawardy. Eessõna: Mahatma Gandhi. Inglise keelest tõlkinud Ingrid Järv. Ersen, Tallinn 2004