Ramzan Kadõrov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
| ametiajaalgus= [[5. märts]] [[2011]]
| ametiajaalgus= [[5. märts]] [[2011]]
| ametiajalõpp=
| ametiajalõpp=
| predecessor= ''Post taastatud''; Ta ise Tšetšeenia presidendina
| eelmine= ''Post taastatud''; Ta ise Tšetšeenia presidendina
| järgmine=
| järgmine=
| amet2= [[Tšetšeenia Vabariigi president]]
| amet2= [[Tšetšeenia Vabariigi president]]
| ametiaja_algus2= [[5. aprill]] [[2007]]
| ametiajaalgus2= [[5. aprill]] [[2007]]
| ametiaja_lõpp2= [[5. märts]] [[2011]] а<br><small>(i.o. 15. veebruarist 5. aprillini 2007)
| ametiajalõpp2= [[5. märts]] [[2011]] а<br><small>(i.o. 15. veebruarist 5. aprillini 2007)
| predecessor2= [[Sergei Abramov]]
| eelmine2= [[Sergei Abramov]]
| järgmine2= "Ametikoht on tühistatud"; Ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juhataja
| järgmine2= "Ametikoht on tühistatud"; Ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juhataja
| amet3= [[Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees]]
| amet3= [[Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees]]
| ametiaja_algus3= [[8. mai]] [[2005]]
| ametiajaalgus3= [[8. mai]] [[2005]]
| ametiaja_lõpp3= [[7. mai]] [[2012]]
| ametiajalõpp3= [[7. mai]] [[2012]]
| predecessor3= [[Sergei Abramov]]
| eelmine3= [[Sergei Abramov]]
| järgmine3= [[Odes Baysultanov]]
| järgmine3= [[Odes Baysultanov]]
| sünnikuupäev= {{süv|1976|10|05|df=y}}
| sünnikuupäev= {{süv|1976|10|05|df=y}}
27. rida: 27. rida:
| alma_mater= [[Makhachkala äri- ja õigusuuringute instituut]]
| alma_mater= [[Makhachkala äri- ja õigusuuringute instituut]]
| partei= [[Ühtne Venemaa]]
| partei= [[Ühtne Venemaa]]
|}}
}}
'''Ramzan Kadõrov''' ([[vene keel]]es Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1976]]) on [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] poliitik, mais 2004 tapetud Tšetšeeni Vabariigi presidendi [[Ahmat Kadõrov]]i poeg.
'''Ramzan Kadõrov''' ([[vene keel]]es Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1976]]) on [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] poliitik, mais 2004 tapetud Tšetšeeni Vabariigi presidendi [[Ahmat Kadõrov]]i poeg.


Redaktsioon: 3. veebruar 2018, kell 13:26

Ramzan Kadõrov
Ramzan Kadõrov
Tšetšeenia Vabariigi juht
Ametis
Ametisse asumise aeg
5. märts 2011
Eelnev Post taastatud; Ta ise Tšetšeenia presidendina
Tšetšeenia Vabariigi president
Ametiaeg
5. aprill 2007 – 5. märts 2011 а
(i.o. 15. veebruarist 5. aprillini 2007)
Eelnev Sergei Abramov
Järgnev "Ametikoht on tühistatud"; Ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juhataja
Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees
Ametiaeg
8. mai 2005 – 7. mai 2012
Eelnev Sergei Abramov
Järgnev Odes Baysultanov
Isikuandmed
Sünniaeg 5. oktoober 1976 (47-aastane)
Centauri, Kurtšaloi rajoon, Tšetšeeni-Inguši ANSV, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Erakond Ühtne Venemaa
Alma mater Makhachkala äri- ja õigusuuringute instituut
Autogramm

Ramzan Kadõrov (vene keeles Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud 5. oktoobril 1976) on Tšetšeeni Vabariigi poliitik, mais 2004 tapetud Tšetšeeni Vabariigi presidendi Ahmat Kadõrovi poeg.

Alates 2. märtsist 2007 on ta Tšetšeeni Vabariigi juht. Kuni 2010. aasta 2. septembrini oli tema ametinimetuseks "president". Parlamendi otsusega on ametinimetus sellest kuupäevast "vabariigi pea" (глава республики)[1].

Enne seda oli ta alates 4. märtsist 2006 Tšetšeeni Vabariigi peaminister ja alates 16. veebruarist 2007 presidendi kohusetäitja.

Tal on eraarmee (kadõrovlased).

Tal on miilitsavanemleitnandi sõjaväeline auaste.

Noorpõlv

Ramzan Kadõrov lõpetas keskkooli koduasulas Tsentorois Gudermessi rajoonis.

Ta on öelnud, et püüdis varakult pälvida isa austust ning on kogu elu püüdnud teda jäljendada.

Enne 2000. aastat oli ta tuntud põhiliselt poksijana.

Esimese Tšetšeenia sõja ajal oli ta koos isaga iseseisvuslaste poolel ja võitles rühmakomandörina Venemaa föderaalvägede vastu, osaledes Ahmad Kadõrovi poolt 1995 välja kuulutatud džihaadis. Aastal 1999 läks ta koos isaga, kes seisis vastu alates 1996. aastast kasvanud vahhabismi mõjule, föderaalvõimude poolele üle.

Alates 1996. aastast oli Ramzan Kadõrov oma isa abiline ja isiklik ihukaitsja. FSB toetas teda ja tema alluvaid, andes neile isegi FSB töötõendid.

12. mail 2000 elas ta üle esimese atentaadi: föderaaltrassil Kavkaz hakkas tema džiibi kõrval tööle plahvatusseade. Ta sai kerge põrutuse. Ahmat Kadõrov süüdistas atentaadi korraldamises Aslan Mashadovit.

16. jaanuaril 2001 pandi pomm veejuhtmesse föderaaltrassi Kavkaz alla Ramzan Kadõrovi marsruudile Gudermessi lähedal. Kadõrov ja tema kaaskond pääsesid kergete vigastustega.

30. septembril 2002 tulistasid tundmatud tema autot Gudermessi rajooni Novogroznenski asulas. Üks alluvatest sai haavata.

Aastal 2003, pärast Ahmat Kadõrovi valimist Tšetšeeni Vabariigi presidendiks, sai temast presidendi turvateenistuse (ihukaitseväe) ülem.

Aastal 2003 pidas Ramzan Kadõrov läbirääkimisi välikomandöride ja võitlejatega ülemineku üle föderaalvõimude poolele. 22. märtsil 2003 teatas ta, et vabatahtlikult on alla andnud 46 relvastatud võitlejat, kes panid relvad maha tema isa isiklikel tagatistel. Enamik võitlejaid, kes nõustusid lõpetama relvastatud vastupanu, arvati Ahmat Kadõrovi julgeolekuteenistusse. 17. juulil 2003 teatas Ramzan Kasdõrov, et tal õnnestus veenda 40 võitlejat Aslan Mashadovi ihukaitsjate seast relvi vabatahtlikult maha panema. Samuti teatas ta, et on astunud läbirääkimistesse iseseisvuslastega Ruslan Gelajevi rühmast, mille 170 võitlejat teatasid valmisolekust relvad maha panna ning "ehitada jälle rahulikku elu".

27. juulil 2003 tahtis Kurtšaloi rajoonis Tsotsin-Jurti külas nais-enesetaputerrorist Ramzan Kadõrovit õhku lasta. Ihukaitse takistas seda.

30. novembril 2003 teatas Ramzan Kadõrov, et rühm tšetšeeni ärimehi pani välja 5 miljonit USA dollarit informatsiooni eest Šamil Bassajevi asukoha kohta. Ramzan Kadõrov lubas, et Bassajev on uueks aastaks käes, kuid teda ei õnnestunud tabada.

2004. aasta märtsis teatas Ramzan Kadõrov, et peab vahendajate kaudu läbirääkimisi Aslan Mashadoviga tolle vabatahtliku allaandmise üle. Hiljem väitis ta, et läbirääkimised nurjasid Vene väed, kes lasksid maha Mashadovi saadikud.

2004. aasta aprillis levisid kuuldused, nagu Ramzan Kadõrovi ihukaitsja oleks teda pärast Kadõrovi solvangut tüli käigus püstoliga pähe tulistades raskelt haavanud või koguni tapnud. Teise versiooni järgi olevat tulistajaks olnud Magomed Hanbijev, kelle Kadõrovi ihukaitsjad olevat seejärel tapnud. Ent see osutus valeks. Seejärel levitati teated, nagu oleks Kadõrov 28. aprillil haiglas varasema peahaava tõttu surnud. Ka see osutus valeks.

Ööl vastu 1. maid 2004 ründas rühm iseseisvuslasi Kadõrovite koduküla Tsentoroid. Ramzan Kadõrovi alluvate sõnul oli ründajate eesmärk tema röövimine (inimrööv) või tapmine. Ründajad löödi tagasi.

Aastal 2004 lõpetas ta Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituudi.

Poliitiline tegevus

Ta oli Tšetšeenia siseministri abi ning Tsetšeeni Vabariigi Riiginõukogu saadik Gudermessi rajoonist.

10. mail 2004, päev pärast isa hukkumist, määrati ta Tšetšeeni Vabariigi peaministri esimeseks asetäitjaks. Sellel ametikohal kureeris ta muuhulgas sporti.

Oktoobri teisest poolest 2004 on Venemaa Föderatsiooni presidendi täievolilise esindaja Lõuna Föderaalringkonnas nõunik föderaalringkonna jõustruktuuridega tehtava koostöö (взаимодействия) küsimustes.

Ajalehe Gazeta teatel pidas Dagestani OMON 10. jaanuaril 2005 Hassavjurti viival föderaalmaanteel kinni Ramzan Kadõrovi õe Zulai Kadõrova. Too ütles, et sõidab linna ravile. Temaga olid kaasas kaks kadõrovlast, kuid ainult ühel neist oli vastav tõend. Kõik kolm viidi Hassavjurti siseasjade osakonda, kus Kadõroval hakkas halb ja ta minestas. Kui Ramzan Kadõrov sai asjast telefoni teel teada, sõitis ta koos 150 relvastatud mehega kohale. Aselinnapea Arslanali Murtazalijevi sõnul piirasid nad hoone ümber, panid militsionäärid seina äärde seisma ja lõid kahte neist. Seejärel lahkusid nad koos Zulai Kadõrovaga hoonest, "tulistades võidukalt õhku". Kavkaztsentri väitel peksti Dagestani militsionääre hoolimata sellest, et nad ei osutanud vastupanu. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajate sõnul olevat Zulai Kadõrova vastu kasutatud füüsilist jõudu ning murtud tal käeluu. Samuti olevat palutud Dagestani militsionääridel naine vabastada, kuid see ei andnud tulemusi. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajad siseministri asetäitja Hamzat Gusseinovi juhtimisel olevat sõitnud asja uurima, kuid asi olevat lahendatud rahumeelselt ning suurt gruppi kadõrovlasi ei olevat kohale tulnud. Dagestani Siseministeerium omakorda eitas jõu kasutamist Zulai Kadõrova ja tema kaaslaste vastu.[2]

Kadõrov teatas 3. augustil 2005, et Groznõi kesklinna varemetele ehitatakse Euroopa suurim mošee, mis mahutab 10 000 palvetajat ("Groznõi ei ole ehitanud ühtki mošeed pärast 1930ndaid, mil kõik mošeed hävitati"). Samuti ütles ta, et Tšetšeenia on kõige rahulikum koht Venemaal ning mõne aasta pärast saab sellest kõige jõukam ja rahulikum koht maailmas. Sõda olevat peaaegu möödas ning järel olevat ainult 150 bandiiti (ametlikel andmetel on vastupanuvõitlejaid 700–2000) ning tänu tema isale on alates 1999. aastast Vene poolele üle tulnud 7000 endist iseseisvuslast. Samuti nõudis Kadõrov, et hasartmänguärile Tšetšeenias tehtaks lõpp: hasartmängud "on vastuolus islami normidega ja avaldavad negatiivset mõju kasvava põlvkonna kasvatamisele"; nad mõjuvat lastele nagu narkootikumid. Mänguautomaatide mahavõtmiseks andis ta ärimeestele aega ühe nädala, lubades need muidu ise sisse lüüa. Avalik arvamus pooldas seda uuendust, sest noorte mängukirg ähvardas vaevaga teenitud raha tuulde heita.

2005. aasta novembris tegeles asepeaminister Kadõrov Tšetšeenia parlamendi kokkupanemisega. Tema ise ei kandideerinud, kuid ta kontrollis peaaegu kõigi parteide nimekirjade kokkupanemist ning seadis üles oma kandidaadid ühemandaadilistes ringkondades. Näiteks viis ta parlamenti Mashadovi valitsuse siseministri, föderaaljõudude poolele üle tulnud Magomed Hambijevi partei, mille nimekirjas oli ka tuntud sportlane, Tšetšeenia Kreeka-Rooma maadluse föderatsiooni asepresident Adnan Temišev. Valimiste tulemusena tema kui Tšetšeenia mitteformaalse juhi positsioonid kindlustusid.

Alates 11. novembrist 2005 täitis Ramzan Kadõrov Tšetšeenia valitsuse esimehe kohuseid, sest peaminister Sergei Abramov oli saanud autoavariis raske trauma.

Peale hasartmänguäri keelustamise kuulutas ta välja džihaadi džihaadi vastu ja propageeris polügaamiat. 2006. aasta jaanuaris astus ta välja polügaamia kehtestamise eest. Ta tõi põhjenduseks, et Tšetšeenias käib sõda ning naisi on rohkem kui mehi.

Kõigis koolides hakati kohustuslikus korras õpetama koraani ja šariaati.

Kadõrov keelas seoses pilapildiskandaaliga Taani kodanike sissesõidu Tšetšeeniasse, mistõttu suurima Tšetšeenias tegutseva mittetulundusorganisatsiooni, põgenike abistamisega tegeleva Taani organisatsiooni Dansk Flygtningehjælp tegevuse jätkumine Tšetšeenias osutus võimatuks. Ta ütles: "Karikaturistid tuleb elusalt matta." Vastuseks teatasid Riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov ning Riigiduuma seadusandluskomitee liige Pavel Krašeninnikov talle, et see ei ole tema pädevuses, ning soovitasid tal olla oma otsustes vaoshoitum. Kadõrov oli sunnitud oma otsuse tühistama.

1. märtsil 2006 astus Sergei Abramov peaministri ametikohalt tagasi tingimusega, et peaministriks saab Ramzan Kadõrov. 4. märtsil 2006 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi president Alu Alhanov alla seadlusele Ramzan Kadõrovi nimetamisest peaministriks.

Kadõrov kehtestas naistele pearätikute kandmise nõude.

Ta ei nõustunud Tšetšeeniale föderaaleelarvest eraldatud rahasummaga, vaid nõudis raha juurde. Samuti nõudis ta, et kõik föderaalväed peale piirivalve Tšetšeeniast välja viidaks.

17. aprillil 2006 kiitis Kadõrov heaks rajada varemetes Groznõi kesklinna Sunža jõe äärde umbes 12-hektarilisele maatükile presidendipalee. Samasse kompleksi rajatakse viietärnihotell ja puhkekeskus. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit rubla (54 miljonit USA dollarit).

Teda toetab Venemaa president Vladimir Putin, kes on teinud ta Venemaa Föderatsiooni kangelaseks. Ta peab võimuvõitlust teiste sõjapealikega Tšetšeenia juhtkonnas – Sulim Jamadajevi ja Said-Magomed Kakijeviga.

Tõeseks osutusid oletused, et pärast 30-aastaseks saamist vahetab Kadõrov Alu Alhanovi Tšetšeeni Vabariigi presidendi ametikohal välja. 16. veebruaril 2007 vabastas Vladimir Putin Alu Alhanovi presidendi ametikohalt ja nimetas Ramzan Kadõrovi presidendi ajutiseks kohusetäitjaks [3]. Sama aasta 1. märtsil nimetas ta Kadõrovi Tšetšeeni Vabariigi presidendiks. Tšetšeenia parlament kinnitas ta ametisse 2. märtsil [4]. Ta vannutati ametisse 5. aprillil.

Ühiskondlik tegevus

Ramzan Kadõrov juhib Tšetšeenia Poksiföderatsiooni.

Avalikud süüdistused

Ramzan Kadõrovit ja kadõrovlasi on korduvalt süüdistatud osalemises rahulike kodanike röövimises (inimröövis). Ta on sellele vastanud ähvardustega. Muuhulgas ähvardas ta kaevata kohtusse ajakirjanik Anna Politkovskaja, kes süüdistas teda vägistamistes ja inimröövides. Seda ta siiski ei teinud.

2004. aasta jaanuaris kirjutas Briti ajaleht Guardian, et Ramzan Kadõrov isiklikult piinab ja peksab vange. Ajaleht tõi ära Kadõrovi julgeolekuteenistuse poolt kinni peetud bensiinijaama töötaja Arbi loo. Pärast kolmepäevast peksmist maja keldris Hozi-Jurti külas sisenes kambrisse Ramzan. "Ma ei olnud Ramzani kunagi varem näinud, ainult televiisorist," jutustas Arbi Guardiani korrespondendile. Arreteeritud seisid ritta ja Tšetšeenia presidendi poeg küsis: "Kas te teate, kes ma olen?" Arbi vastas austavalt "jah", mispeale ta peksti läbi. "Ramzan lõi mind vastu pead ja jalaga kubemesse. Nad murdsid mul nina." Kadõrovi administratsiooni pressisekretär Abdulbek Vahhajev teatas siis, et Ramzan ei osale kunagi peksmistes ega piinamistes.

On ka oletatud, et Ramzan Kadõrov oli Anna Politkovskaja mõrva tellija.

Enno Tammeri väitel on Kadõrovit süüdistatud massilises inimõiguste rikkumises. [3][4]

Aleksei Malašenko on väitnud, et enamik tšetšeene on vihanud ja vihkab Ramzan Kadõrovit, pidades teda gängsteriks.

Tunnustused

Esimese Tšetšeenia sõja ajal pälvis ta sõjas Itškeeria kangelase aunimetuse.

29. detsembril 2004 sai ta Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini seadlusega "teenistuskohuse täitmisel ülesnäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest" Venemaa Föderatsiooni kangelase aunimetuse.

18. juunil 2005 sai ta Tšetšeeni Vabariigi presidendi Alu Alhanovi seadlusega Tšetšeeni Vabariigi kõrgeima autasu Ahmat-Hadži Kasdõrovi ordeni "teenete eest riigivõimu taastamisel" ja "isikliku panuse eest isamaa kaitsmise üritusse".

18. jaanuaril 2006 anti talle "autoriteetsete teadlaste taotlusel" selle eest, et tema ajal Tšetšeenias "ületatakse negatiivseid nähtusi, mis toimusid seoses ebaseaduslike relvaformeeringute tegevusega", Venemaa Loodusteaduste Akadeemia auakadeemiku nimetus.

27. juulil 2006 valiti ta Tšetšeeni Vabariigi Teaduste Akadeemia auakadeemikuks.

Teised tunnustused:

Isiklikku

Ramzan Kadõrov on Venemaa meistersportlane poksis. Selle tiitli sportlike teenete eest saamine on seatud kahtluse alla, sest selliseks aunimetuseks vajalikke sportlikke saavutusi Kadõrovil pole.[6]

Ta on abielus. Tal on neli tütart ja kaks poega, kellest viimane sündis 25. novembril 2007.

Viited

  1. ↑ Парламент переименовал должность Рамзана Кадырова - он теперь не президент, а глава республики, newsru.com, 2. september 2010.
  2. ↑ Ramzan frees his sister... Chechnya Weekly
  3. ↑ 3,0 3,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 250
  4. ↑ 4,0 4,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 257
  5. ↑ http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=755775
  6. ↑ Вадим Речкалов. "Хан или пахан?" // Московский Комсомолец, 26. jaanuar 2007

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ramzan_Kadõrov&oldid=4900316"