Alfred Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. veebruar 2018, kell 11:19

Alfred Luts (10. august 1899 Helme, Viljandimaa – 6. august 1991 Como, Panola maakond, Mississippi osariik, USA) oli Eesti, Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelane (Eestis kolonelleitnant).

Teenistuskäik

Läks koolipoisina vabatahtlikult Vabadussõtta.

1930. aastal lõpetas Tallinnas Kõrgemas Sõjakooli, kus jätkas ka teenistust majori auastmes kuulipildurite kompanii ülemana 1933. aastani.

1934. aastal oli ta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem. Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina Kaitsevägede Staabis.

1938–1939 oli ta Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem.

1. maist oli ta 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem.

Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, 1940. aasta juunipööret ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu Punaarmeega määrati ta 182. Eesti Laskurdiviis luurejaoskonna ülemaks. 1941. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks^[küsitav].

Teise maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja puhkemisest alates saadeti ta koos diviisiga Pihkvamaale, kus ta läks lahingutes Porhovi all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.

Algul viibis ta vangistuses Pärnu sõjavangilaagris, pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust 12. juulil 1941 vabastati vangistusest.

Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi kindralleitnant Raitz von Frentzi poolt 1941. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna Omakaitse juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina Pihkvas. 1942. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt (Kuressaares).

Pikemalt artiklis Politsei ja Omakaitse Valitsus

Alates 1. veebruarist 1944 määrati ta Eesti SS^[küsitav] kindralinspektuuri staabiülemaks.

Alfred Luts põgenes 1944. aasta sügisel koos perega Rootsi.

Kirjandust

Luts, Alfred. Heitluste keerises. I trükk - Stockholm: Välis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trükk – Tallinn: Olion, 2004; I-II kd.

Välislink

Ohvitseride andmekogu

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Läks koolipoisina vabatahtlikult [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõtta]].
-. aastal lõpetas Tallinnas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgemas Sõjakool]]i, kus jätkas ka teenistust [[major]]i auastmes kuulipildurite kompanii ülemana [[1933]]. aastani;
+. aastal lõpetas Tallinnas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgemas Sõjakool]]i, kus jätkas ka teenistust [[major]]i auastmes kuulipildurite kompanii ülemana [[1933]]. aastani.
-[[1934]]. aastal oli ta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;
+[[1934]]. aastal oli ta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem. Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]is.
+–1939 oli ta [[Sõjavägede Staap|Sõjavägede Staabi]] VI osakonna ülem.
-Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]is.
-–1939 oli ta [[Sõjavägede Staap|Sõjavägede Staabi]] VI osakonna ülem
+[[1. mai]]st oli ta 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem.
+Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]]ga määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks. 1941. aasta jaanuaris ülendati ta {{kas|[[kindralleitnant|kindralleitnandiks]]}}.
-[[1. mai]]st oli ta 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem
-Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]]ga määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks;
-. aasta jaanuaris ülendati ta {{kas|[[kindralleitnant|kindralleitnandiks]]}};
 [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjas]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisest alates saadeti ta koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus ta läks lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.
-Algselt viibis ta vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941. aastal vabastati vangistusest.
+Algul viibis ta vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941 vabastati vangistusest.
-Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt 1941.a. septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
+Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt 1941. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
 {{vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus}}
-Alates  [[1. veebruar]]ist [[1944]]. aastast määrati ta {{kas|Eesti SS}} [[kindralinspektuur]]i [[staabiülem]]aks.
+Alates [[1. veebruar]]ist [[1944]] määrati ta {{kas|Eesti SS}} [[kindralinspektuur]]i [[staabiülem]]aks.
 Alfred Luts põgenes [[1944]]. aasta sügisel koos perega Rootsi.
 ==Kirjandust==
-*Luts, Alfred. Heitluste keerises. I trükk - Stockholm: Välis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trükk - Tallinn: Olion, 2004; I-II kd.
+*Luts, Alfred. Heitluste keerises. I trükk - Stockholm: Välis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trükk – Tallinn: Olion, 2004; I-II kd.
 ==Välislink==