Nutt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Parandasin kaks kirjavea Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
[[Image:Crying-girl.jpg|thumb|Nutt pisaratega]] |
[[Image:Crying-girl.jpg|thumb|Nutt pisaratega]] |
||
'''Nutt''' on [[emotsioon]]i |
'''Nutt''' on [[emotsioon]]i poolt tingitud tegevus, mis põhjuseks võib olla [[viha]], [[kurbus]], [[hirm]], [[rõõm]].<ref>{{netiviide | URL = http://dspace.uta.edu/bitstream/10106/535/1/umi-uta-1460.pdf| Pealkiri =Evolution of gender differences in adult crying | Autor = Carrie J. Lane| Failitüüp =pdf | Täpsustus = | Väljaanne =Filosoofia doktori väitekiri | Aeg =2006 | Koht = | Väljaandja = Texase Ülikool |
||
| online =03.08.08 | Keel =inglise }}</ref> |
| online =03.08.08 | Keel =inglise }}</ref> |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
*[[pisar]]avoolusega |
*[[pisar]]avoolusega |
||
Üldiselt ollakse |
Üldiselt ollakse arvamusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu [[kaamel]], [[elevant]], [[gorilla]]<ref>Masson, Jeffrey Moussaieff, McCarthy, Susan, When Elephants Weep, Delta 1996 isbn: 978-0385314282 </ref>. |
||
==Nutt imikul== |
==Nutt imikul== |
Redaktsioon: 28. jaanuar 2018, kell 12:12
See artikkel räägib nutust; õisikutüübi kohta vaata artiklit Nutt (botaanika) |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm.[1]
Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt:
- rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli.
- näolihaste tegevusega
- pisaravoolusega
Üldiselt ollakse arvamusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla[2].
Nutt imikul
Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul:
- hingamise hindamisel
- reaktsioon stiimulile hindamisel
Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis.
Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast.
Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni.[3]
Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu.
Nutt täiskasvanul
Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega.
Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt?
Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani.
Viited
- ↑ Carrie J. Lane (2006). "Evolution of gender differences in adult crying" (pdf). Filosoofia doktori väitekiri (inglise). Texase Ülikool. Vaadatud 03.08.08.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|online=
(juhend) - ↑ Masson, Jeffrey Moussaieff, McCarthy, Susan, When Elephants Weep, Delta 1996 isbn: 978-0385314282
- ↑ Lapse arengust ja selle jälgimisest