Jeziaryšča: erinevus redaktsioonide vahel

Jeziaryšča
valgevene	Езярышча* / Jeziaryšča *transkriptsioon: Jezjarõštša
vene	Езерище (Jezerištše)
Elanikke	1386 (2013)
Koordinaadid	55° 50′ N, 29° 59′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. jaanuar 2018, kell 10:17

See artikkel räägib alevist; Minski linnaosa kohta vaata artiklit Aziaryšča (Minsk)

Jeziaryšča, ka Aziaryšča (poola keeles Jezieryszcze või Ozieryszcze) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Haradoki rajoonis, samanimelise järve edelakaldal. Läbi alevi voolab järvest alguse saav Obali jõgi. Asulast kilomeetri kaugusel asub Venemaa piir.

Asulat läbib raudteeliin Viciebsk-Nevel, lisaks läbib asulat Viciebskist Neveli ja Pihkva suunas viiv maantee Jeziaryščas asuvad põhikool, laste spordikool, kultuurimaja, raamatukogu. Tegutsevad hotell ja restoran. Alevis on toiduainete tööstus ja Garadoki puidutööstuse filiaal.

Ajalugu

Jeziaryščat mainitakse esimest korda XIV sajandi lõpus, mil suurvürst Algirdas sealsed maad oma naisele Tveri Uljanale andis ja see sinna kiriku rajas. Järve kaldale rajati kindlus, enne Liivi sõda rajas suurvürsti esindaja A Valovič uue kindluse, mille vene väed aastal 1564 hõivasid. Aastal 1583 asula vabastati ja kolm aastat hiljem sai Jeziaryščast alev. Aastast 1772 esimese Poola jagamise tagajärjel Venemaa koosseisus. XIX sajandi algul kaotas asula alevi õigused, kuigi asula nimesse jäi sõna alev alles (Езярышча-Мястэчка). XX sajandi algul rajati raudtee ja selle ümber hakkas kujunema uus asula, mida kutsuti lihtsalt Jeziaryšča. Aastast 1924 Valgevene NSV osa. Vanas Jeziaryšča asus sõjaväeosa. Teises maailmasõjas kaotas elu 2974 kohalikku elanikku. Asulad liideti aastal 1957 ametlikult üheks aleviks.

Jeziaryšča vaade
Tank T-70 Jeziaryšča memoriaalkompleksis

Välislinke

Asula võrguentsüklopeedias

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ==Ajalugu==
-Jeziaryščat mainitakse esimest korda XIV sajandi lõpus, mil suurvürst [[Algirdas]] sealsed maad oma naisele [[Tveri Uljana]]le andis ja see sinna kiriku rajas. Järve kaldale rajati kindlus, enne [[Liivi sõda]] rajas suurvürsti esindaja A Valovič uue kindluse, mille vene väed aastal [[1560]] hõivasid. Aastal [[1583]] asula vabastati ja kolm aastat hiljem sai Jeziaryščast alev.  Aastast [[1772]] [[Esimene Poola jagamine|esimese Poola jagamise]] tagajärjel [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisus. XIX sajandi algul kaotas asula alevi õigused, kuigi asula nimesse jäi sõna alev alles (''Езярышча-Мястэчка''). XX sajandi algul rajati raudtee ja selle ümber hakkas kujunema uus asula,  mida kutsuti lihtsalt Jeziaryšča. Aastast [[1924]] [[Valgevene NSV]] osa. Vanas Jeziaryšča asus [[sõjaväeosa]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kaotas elu 2974 kohalikku elanikku. Asulad liideti aastal [[1957]] ametlikult üheks aleviks.
+Jeziaryščat mainitakse esimest korda XIV sajandi lõpus, mil suurvürst [[Algirdas]] sealsed maad oma naisele [[Tveri Uljana]]le andis ja see sinna kiriku rajas. Järve kaldale rajati kindlus, enne [[Liivi sõda]] rajas suurvürsti esindaja A Valovič uue kindluse, mille vene väed aastal [[1564]] hõivasid. Aastal [[1583]] asula vabastati ja kolm aastat hiljem sai Jeziaryščast alev.  Aastast [[1772]] [[Esimene Poola jagamine|esimese Poola jagamise]] tagajärjel [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisus. XIX sajandi algul kaotas asula alevi õigused, kuigi asula nimesse jäi sõna alev alles (''Езярышча-Мястэчка''). XX sajandi algul rajati raudtee ja selle ümber hakkas kujunema uus asula,  mida kutsuti lihtsalt Jeziaryšča. Aastast [[1924]] [[Valgevene NSV]] osa. Vanas Jeziaryšča asus [[sõjaväeosa]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kaotas elu 2974 kohalikku elanikku. Asulad liideti aastal [[1957]] ametlikult üheks aleviks.
 <gallery>