Austraalia: erinevus redaktsioonide vahel

	Austraalia Ühendus
	Austraalia lipp Austraalia vapp
Riigihümn	Advance Australia Fair
Pealinn	Canberra
Pindala	7 692 000 km²
Riigikeel	Inglise keel (de facto)
Rahvaarv	24 361 300 (2017)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Austraalia kuninganna	Elizabeth II
Kindralkuberner	Peter Cosgrove
Peaminister	Malcolm Turnbull
Iseseisvus	1. jaanuaril 1901
SKT	1,002 triljonit dollarit (2008)
SKT elaniku kohta	47 400 dollarit (2008)
Rahaühik	dollar (AUD)
Usund	katoliiklased (26%), anglikaanid (26%) muud kristlased (23%)
Ajavöönd	maailmaaeg +8 kuni +11
Tippdomeen	.au
ROK-i kood	AUS
Telefonikood	61

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 12:30

See artikkel on riigi kohta; mandri kohta vaata artiklit Austraalia manner; filmi kohta vaata artiklit Austraalia (film).

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Loodus

Rannajoon

Austraalia rannajoone pikkus on 34 218 kilomeetrit.^[3]

Pinnamood

Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Tinglikult kuulub Austraaliale ka veelgi kõrgem Mount McClintock (3492 m) Antarktika Austraalia sektoris.

Veestik

Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia pikim jõgi on Murray Darlingi lisajõega.

Kliima

Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.

Rahvastik

Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2.2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.^[4]

Ajalugu

Pikemalt artiklis Austraalia ajalugu

Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt 30 000 aasta eest^[küsitav]^[viide?] Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi.

V–III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II–I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu.

1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.

Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad.

1811. aastal trükiti Pariisis esimene täielik Austraalia kaart, mille oli koostanud Louis de Freycinet (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.^[5]

Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. 1852. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.

Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul 1829–1859 sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.

Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

Poliitika

Austraalia on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on Elizabeth II; tema tiitel Austraalia kuningannana ei ole seotud tema rolliga teiste Briti Rahvaste Ühenduse maade valitsemisel. Kuninganna resideerib Suurbritannias ning kohapeal esindavad teda föderaalsel tasandil Austraalia kindralkuberner ja osariikides kubernerid. Austraalia põhiseaduse kohaselt kuulub kõrgeim täitevvõim kuningannale, kuid seda teostab kindralkuberner, kel on muuhulgas õigus valitsus laiali saata (nagu tehti nt 1975. aasta põhiseaduskriisi ajal).

Föderaalvalitsus jaguneb kolmeks haruks:

seadusandev võim: kahekojaline parlament, millesse kuuluvad põhiseaduse kohaselt kuninganna (keda esindab kindralkuberner), senat ja esindajatekoda;
täidesaatev võim: valitsus ehk föderaalne täitevnõukogu (Federal Executive Council), tegelikult kindralkuberner, keda nõustavad peaminister ja ministrid;
kohtuvõim: Austraalia ülemkohus ja teised föderaalkohtud, mille kohtunikud määrab kindralkuberner täitevnõukogu soovitusel.

Parlamendi ülemkojas ehk senatis on 76 senaatorit: 12 igast osariigist ja 2 kummaltki mandriosa territooriumilt (Austraalia pealinna ala ja Põhjaterritoorium). Alamkojas ehk esindajatekojas on 150 liiget, kes valitakse ühemandaadilistes valimisringkondades; igast osariigist on vähemalt 5 saadikut. Valitsuse moodustab partei, kellel on esindajatekoja enamuse toetus, partei juhist saab peaminister. Kui ükski partei ei saavuta enamuse toetust, määrab peaministri kindralkuberner.

Nii föderaaltasandil kui ka osariikides moodustab valitsuse tavaliselt üks kahest rühmast: Austraalia Tööpartei (leiboristid, Australian Labor Party) või Koalitsioon (Coalition), kuhu kuuluvad Austraalia Liberaalne Partei (Liberal Party of Australia) ja selle väiksem liitlane Austraalia Rahvuspartei (National Party of Australia). Austraalia parlamentidesse on jõudnud ka väiksemad parteid ja sõltumatud kandidaadid, enamasti küll ülemkodadesse.

Austraalia poliitikas peetakse Koalitsiooni paremtsentristlikuks ja Tööparteid vasaktsentristlikuks. Queensland, Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium on suhteliselt konservatiivsed, seevastu Victoria, Lõuna-Austraalia, Tasmaania ja pealinna ala on suhteliselt sotsiaaliberaalsed. Uus-Lõuna-Wales on poliitiliselt mõõdukas ja seda peetakse sageli valimiste kaalukeeleks.

Pärast parteijuhi vahetust sai Julia Gillardist 2010. aasta juunis Austraalia esimene naispeaminister. Pärast viimaseid föderaalvalimisi 7. septembril 2013 moodustas enamusvalitsuse Koalitsioon ning peaministriks sai Liberaalse Partei juht Tony Abbott, kes andis kindralkubernerile ametivande 18. septembril. 15. septembril 2015 sai peaministriks Malcolm Turnbull.

20. sajandi lõpus, kui Austraalia sidemed Suurbritanniaga nõrgenesid, tugevnes Austraalias vabariiklusliikumine. Vabariiklust toetavad ametlikult Tööpartei ja Roheline Partei ning mõned Liberaalse Partei liikmed (näiteks Malcolm Turnbull). 6. novembril 1999 toimunud referendumil hääletas 54,87% hääleõiguslikest kodanikest Austraalia vabariigiks muutmise vastu. Toetus vabariigile oli suurem jõukamatel aladel, eriti suuremates linnades – Melbourne'is 70,92%, Sydneys 67,85%, Canberras 63.27%, Brisbane'is 57,28% ja Adelaide'is 56,39%, samas kui Perth hääletas napilt vabariigiks saamise vastu (47,38%). Suurim toetus oli vabariigile Victorias (49,84%) ja väiksem Queenslandis (37,44%). Täna pooldab enamik austraallastest riigi vabariigiks saamist ainult pärast Elizabeth II valitsusaja lõppu.

Majandus

Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse.^[viide?] 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riike. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaministri John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat.

Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. ^[6]

SKP jaotumine
sektoritesse^[6]
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	4,1%
Tööstus	26%
Teenindus	70%

**Tööjõu jaotumine sektoritesse^[6]**
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	3,6%
Tööstus	21,1%
Teenindus	75%

Eksport

Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on:^[6]

kivisüsi,
rauamaak,
kuld,
liha,
vill,
alumiiniumoksiid,
nisu,
masinad ja transpordivarustus.

Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 21,81%, Jaapan 19,19%, Lõuna-Korea 7,88%, India 7,51%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,37%, Uus-Meremaa 4,1% (2009).^[6]

Import

Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on:^[6]

masinad ja transpordivarustus,
arvutid ja kontorimasinad,
telekommunikatsioonivahendid,
toornafta,
petrooleumitooted.

Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 17,94%, Ameerika Ühendriigid 11,26%, Jaapan 8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% (2009).^[6]

Energeetika

Mäetööstus

Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.

Relvajõud

Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriikidega, kellega on 1951. aastal sõlmitud ANZUS lepe. Austraalial on kaitsealased lepped Uus-Meremaa, Filipiinide, Brunei, Tai ja teiste riikidega.

Turism

Alates 1970. aastatest on Austraalias käinud aina enam turiste. Perioodil august 2013 – juuli 2014 külastas riiki 6,7 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele Sydneyle ja Melbourne'ile ka aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakadu rahvuspark.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Australia. Rahvusvaheline Valuutafond. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)
↑ Maailma riigid. Varrak, 2005, lk 115. ISBN 9985-3-1126-4
↑ Indicator: CO-30 Length and area of coastal and estuarine foreshore altered for human purposes
↑ http://abs.gov.au/websitedbs/censushome.nsf/home/CO-59?opendocument&navpos=620
↑ Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 ^6,5 ^6,6 cia.gov välja otsitud 16.11.10

Välislingid

Austraalia valitsus

[SKT-1] 1,0 ^1,1 Australia. Rahvusvaheline Valuutafond. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)

[o3GiK-2] Maailma riigid. Varrak, 2005, lk 115. ISBN 9985-3-1126-4

[ChYPx-3] Indicator: CO-30 Length and area of coastal and estuarine foreshore altered for human purposes

[FRthn-4] ttp://abs.gov.au/websitedbs/censushome.nsf/home/CO-59?opendocument&navpos=620

[kaart-5] Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection

[cia-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 ^6,5 ^6,6 cia.gov välja otsitud 16.11.10

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 53. rida: / 53. rida: @@
 [[Pilt:Australia-demography.png|thumb|Rahvastikukasv]]
 ==Rahvastik==
 Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on [[Euroopa]], 6% [[Aasia]] päritolu ning 2.2% on [[Austraalia aborigeenid|pärismaalased]]. 85% valgetest on [[Suurbritannia|Briti]] või [[iirlased|iiri]] päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest [[Jugoslaavia]] maadest (näiteks [[Horvaatia]]st 800 000), [[Kreeka]]st (600 000), [[Itaalia]]st (600 000) ja [[Poola]]st (200 000). Enim räägitud keel on [[austraalia inglise keel]], mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse [[hiina keel|hiina]] [[dialekt]]e ja [[itaalia keel]]t.