Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 131.207.242.128 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kribiitik. |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tõnisepäev''' on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[17. jaanuar]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]). |
'''Tõnisepäev''' (ka '''jõuluemapäev''') on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[17. jaanuar]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]). |
||
Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab. |
Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab. |
||
Redaktsioon: 20. jaanuar 2018, kell 21:46
Tõnisepäev (ka jõuluemapäev) on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918).
Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima.
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.