Palverännak: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Excalceus (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Viited}}
{{See artikkel|räägib rännakust; Tiit Aleksejevi romaani kohta vaata artiklit [[Palveränd (romaan)]].}}
'''Palverännak''' on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.


[[Kategooria:Religioon]]
Sümboolselt kordab palverännak hinge [[Jumal]]a poole püüdlemist.

Palverännakul viibiv inimene on '''palverändur'''.

==Kristlaste palverännakud==
[[Pilt:Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas (2), 21. juuli 2011.jpg|thumb|Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas on tänini palverännupaik. Suvi 2011.]]
[[Kristlane|Kristlastel]] on palverännaku paikadeks näiteks [[Jeesus Kristus]]e eluga seotud paigad, eriti aga [[Jeruusalemm]], [[apostel|apostlite]], [[Märter|märtrite]] ja [[pühak|pühakutega]] seotud kohad ning [[Jumalaema]] ilmumise paigad.

[[Õigeusk|Õigeusklike]] tuntumateks palverännaku kohtadeks [[Issanda Hauakirik]]u ja [[Issanda Sünnikirik]]u kõrval [[Püha Maa|Pühal Maal]] on [[Püha Sabbase koobasklooster|püha Sabbase koobasklooster]] Kidroni orus, [[Áthos|püha Athose mäe kloostrid]] [[Kreeka]]s, [[Püha Katariina klooster|püha Katariina klooster]] [[Siinai mägi|Siinai mäe]] jalamil ja paljud kohaliku tähtsusega pühakohad õigeusu maades, nt [[David Garedža koobasklooster]] [[Gruusia]]s, [[Valamo klooster]] [[Venemaa]]l jt.

[[Katoliiklus|Katoliiklastel]] on Jeruusalemma kõrval traditsioonilisteks sihtkohtadeks ka [[Rooma]], [[Fátima]] [[Portugal]]is, [[Lourdes]] [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]s asuv [[Santiago de Compostela]].

Katoliiklikul ajal olid Eestis tuntud palverännakute paikadena [[Tallinna toomkirik]], [[Padise klooster]], [[Vastseliina]] linnusekabel ja [[Viru-Nigula]] Maarja kabel. Neist viimasesse korraldatakse palverännakuid tänapäevalgi.<ref name="Viru-Nigulas">[http://www.eestikirik.ee/node/3271 "Viru-Nigulas toimus palverännak"] Eesti Kirik, 02.08.2007 (vaadatud 19. septembril 2011)</ref>

[[Protestant]]idel palverännakute tava ei ole.

==Muslimite palverännakud==

[[Muslim]]itel on palverännak [[Meka]]sse ehk [[hadž]] üks nn [[islami viis sammast|islami viiest sambast]], mille iga islamiusuline oma elu jooksul on kohustatud sooritama, kui see on majanduslikult võimalik.

Muslimitel on neli püha linna, kuhu palverännakuid sooritatakse: [[Meka]] kõrval veel [[Mediina]], [[Jeruusalemm]] ning [[Kairouan]]. Seitsmekordne palverännak Kairouani võrdub ühe palverännakuga Mekasse.

==Budistide palverännakud==

[[Budist]]id külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta ([[stuupa]]).

==Hinduistide palverännakud==

[[Hinduist]]id sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on [[Ayodhya]], [[Dvarka]], [[Hadwar]], [[Kanchipuram]], [[Mathura]], [[Ujjain]] ja [[Varanasi]].

==Palverännakud tänases Eestis==

* Kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina [http://www.palverand.ee/home/]
* Lagle Parek rajas Eestisse 400 km pikkuse palverännutee [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lagle-parek-rajas-eestisse-400-km-pikkuse-palverannutee?id=73897031]
* Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina [http://www.kylauudis.ee/2015/12/09/palverannak-kultuurilooliste-peatustega-piritalt-vana-vastseliina/]
* Valmis palverännutee kaardirakendus [http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=36&page_id=36]
* Maarjamaa palveränd [http://www.maarjamaa.eu/]
* Püha Risti palverännak Vastseliina [http://www.eestikirik.ee/puha-risti-palverannak-vastseliina/]
* Eesti Jaakobitee palverändurid [http://camino.ee/]
* Noored taastavad Eestis palverännakute traditsiooni [http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=966]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Religioon]]

Redaktsioon: 18. jaanuar 2018, kell 10:03