Taavi Rõivas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8554:A180:9C55:CB4C:EA40:EE46 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
Märgis: Tühistamine
45. rida: 45. rida:


== Töökäik ==
== Töökäik ==
Taavi Rõivas on töötanud justiitsminister [[Märt Rask]]i nõunikuna 1999–2002, ASi IT Grupp suurklientide haldurina 2002–2003, rahvastikuminister [[Paul-Eerik Rummo]] nõuniku-büroojuhatajana 2003–2004, Tallinna [[Haabersti linnaosa]] vanemana 2004–2005 ning peaministri nõunikuna 2005–2007.
Taavi Rõivas on töötanud justiitsminister [[Märt Rask]]i nõunikuna 1999–2002, ASi IT Grupp suurklientide haldurina 2001, rahvastikuminister [[Paul-Eerik Rummo]] nõuniku-büroojuhatajana 2003–2004, Tallinna [[Haabersti linnaosa]] vanemana 2004–2005 ning peaministri nõunikuna 2005–2007.


== Poliitiline tegevus ==
== Poliitiline tegevus ==

Redaktsioon: 17. jaanuar 2018, kell 10:43

Taavi Rõivas
Taavi Rõivas
Peaminister
Ametiaeg
26. märts 2014 – 23. november 2016
Eelnev Andrus Ansip
Järgnev Jüri Ratas
Sotsiaalminister
Ametiaeg
11. detsember 2012 – 26. märts 2014
Eelnev Hanno Pevkur
Järgnev Helmen Kütt (sotsiaalhoolekandeminister) Urmas Kruuse (tervise- ja tööminister)
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
Riigikogu liige
Isikuandmed
Sündinud 26. september 1979 (44-aastane)
Tallinn
Erakond Reformierakond
Alma mater Tartu Ülikool

Taavi Rõivas (sündinud 26. septembril 1979) on Eesti poliitik, kes oli aastatel 2014–2017 Eesti Reformierakonna esimees ja aastatel 2014–2016 Eesti peaminister.

Aastatel 2012–2014 oli Rõivas Eesti sotsiaalminister. 14. märtsil 2014 tegi president Ilves Taavi Rõivasele ülesandeks moodustada valitsus ja sama aasta 26. märtsil kinnitas president Rõivase Eesti peaministriks. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond Rõivasele ettepaneku tagasi astuda.[1] 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 Riigikogu saadikut. Vaja oli 51 häält.

Taavi Rõivas alustas haridusteed Tallinna 17. Keskkoolis. Hiljem jätkas õpinguid Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 1997. aastal. Kõrghariduse omandas Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 2002. aastal välismajanduse ja turunduse erialal bakalaureusekraadiga.

Töökäik

Taavi Rõivas on töötanud justiitsminister Märt Raski nõunikuna 1999–2002, ASi IT Grupp suurklientide haldurina 2001, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo nõuniku-büroojuhatajana 2003–2004, Tallinna Haabersti linnaosa vanemana 2004–2005 ning peaministri nõunikuna 2005–2007.

Poliitiline tegevus

Taavi Rõivas Arvamusfestivalil

Taavi Rõivas on Eesti Reformierakonna liige alates 1998. aastast. Ta oli Tallinna Linnavolikogu liige 2005–2007 ja XI Riigikogu liige 2007–2011. Alates 2009. aastast Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. 2011–2012 kuulus Rõivas XII Riigikogu koosseisu.

Sotsiaalminister

Alates 11. detsembrist 2012 oli Rõivas Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Ta määrati sellele ametipostile pärast Kristen Michali tagasiastumist justiitsministri kohalt, kui uueks justiitsministriks sai senine sotsiaalminister Hanno Pevkur. Oma ametiajal algatas Rõivas töövõimereformi.

Peaminister

Pärast Siim Kallase loobumist peaministrikandidaadiks pürgimast, sai 12. märtsil 2014 Reformierakonna uueks peaministrikandidaadiks Taavi Rõivas. 14. märtsil määraski president Toomas H. Ilves Taavi Rõivase ametlikult peaministrikandidaadiks [2]. 24. märtsil sai Rõivas 55 poolt ja 36 vastuhäälega Riigikogult volituse moodustada valitsus.

9. aprillil 2015 astus ametisse Taavi Rõivase teine valitsus. 9. novembril 2016 avaldas Riigikogu Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28[3].

Riigikogu aseesimees

5. detsembril 2016 valiti Taavi Rõivas 43 poolthäälega Riigikogu teiseks aseesimeheks.[4] 12. oktoobril 2017 lahvatanud ahistamisskandaali tõttu teatas Taavi Rõivas samal päeval tagasiastumisest Riigikogu aseesimehe kohalt.[5]

Tunnustused ja tiitlid

Isiklikku

23. veebruaril 2009 sündis Taavi Rõivase ja tema elukaaslase Luisa Värgi tütar Miina Rihanna.[7] 29. detsembril 2016 sündis poeg, kes sai nimeks Herman.[8] 19. augustil 2017 nad abiellusid.

Taavi Rõivas on harrastusjooksja ning on maratonidel osalenud kolm korda, viimati SEB Tallinna Sügisjooksu 42 km maratonil 2014. aasta 14. septembril ajaga 4:03:25.[9] Rõivase parim maratoniaeg on 3:46 (Valencia, 2013).

2007. aastal määras politsei Rõivasele 3000 krooni trahvi, kuna Rõivas põhjustas Võrus avarii, milles sai kannatada alaealine.[10]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Pildid: Sotsid ja IRL tegid Rõivasele ettepaneku tagasi astuda, ERR, 7.11.2016
  2. ↑ http://www.postimees.ee/2727744/president-nimetas-peaministrikandidaadiks-taavi-roivase
  3. ↑ Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust
  4. ↑ Riigikogu aseesimehed on Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas, Riigikogu, 5. detsember 2016
  5. ↑ Rõivas astub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi, ERR, 12. oktoober 2017
  6. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19450
  7. ↑ Luisa Värk ja Taavi Rõivas viisid tütre tantsusaadet vaatama, Delfi Publik, 5. detsember 2011
  8. ↑ Taavi Rõivase ja Luisa Värgi pisipoeg sai auväärse nime, Delfi Publik, 6. jaanuar 2017
  9. ↑ "SEB 5. Tallinna Maraton. 42,2 km tulemused". jooks.ee. 14. september 2014. Vaadatud 14. septembril 2014.
  10. ↑ Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015

Välislingid

Meedias
Eelnev
Tatjana Muravjova 		Haabersti linnaosa vanem
2004–2005 		Järgnev
Viktor Vassiljev
Eelnev
Hanno Pevkur 		Eesti sotsiaalminister
2012–2014 		Järgnev
Helmen Kütt
Eelnev
Andrus Ansip 		Eesti peaminister
2014–2016 		Järgnev
Jüri Ratas
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taavi_Rõivas&oldid=4884720"