Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
76. rida: | 76. rida: | ||
{{sup|c}}Põhja-Saksa Liidu juhtivliige |
{{sup|c}}Põhja-Saksa Liidu juhtivliige |
||
}} |
}} |
||
'''Prantsuse-Preisi sõda''' või '''Preisi-Prantsuse sõda''' (saksa keeles ''Deutsch-Französischer Krieg'', prantsuse keeles ''Guerre franco-allemande''), tuntud ka kui '''1870. aasta sõda'''<ref name="I2Thm" />, oli sõda [[Napoleon III]] poolt juhitud [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] ja [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisese]] osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler [[Otto von Bismarck]] meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid - [[Badeni suurhertsogiriik|Baden]], [[Württembergi kuningriik|Württemberg]] ja [[Hesse suurhertsogkond|Hesse]], Preisi kuningriigi poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck |
'''Prantsuse-Preisi sõda''' või '''Preisi-Prantsuse sõda''' (saksa keeles ''Deutsch-Französischer Krieg'', prantsuse keeles ''Guerre franco-allemande''), tuntud ka kui '''1870. aasta sõda'''<ref name="I2Thm" />, oli sõda [[Napoleon III]] poolt juhitud [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] ja [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisese]] osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler [[Otto von Bismarck]] meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid - [[Badeni suurhertsogiriik|Baden]], [[Württembergi kuningriik|Württemberg]] ja [[Hesse suurhertsogkond|Hesse]], Preisi kuningriigi poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, kui lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.<ref name="Kbrzr" /> |
||
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke. |
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke. |
||
85. rida: | 85. rida: | ||
== Põhjused == |
== Põhjused == |
||
{{Vaata| |
{{Vaata|Prantsuse-Preisi sõja põhjused}} |
||
{{Pooleli}} |
{{Pooleli}} |
||
Redaktsioon: 16. jaanuar 2018, kell 19:21
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2018) |
Prantsuse-Preisi sõda | |||
---|---|---|---|
Osa Saksamaa ühendamisest | |||
Päripäeva ülevalt vasakult: Preisi jalavägi Spichereni lahingus, Mars-la-Touri lahing (Jeanniot 1886), Sedani lahing (Werner), Bazeilles'i lahing (Neuville 1873). | |||
Toimumisaeg |
19. juuli 1870 – 28. jaanuar 1871 (6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva) | ||
Toimumiskoht | Prantsusmaa ja Reini provints | ||
Tulemus |
Põhja-Saksa Liidu võit
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
a
kuni 4. septembrini 1870 |
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870. aasta sõda[6], oli sõda Napoleon III poolt juhitud Prantsuse teise keisririigi ja Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liidu vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid Saksamaa ühendamisese osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid - Baden, Württemberg ja Hesse, Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liiduga ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, kui lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.[7]
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.
Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes Metzi piiramisega 1870. aasta augustis ja Sedani lahinguga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal F. A Bazaine, põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja Prantsuse kolmas vabariik, mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud, kuid 28. jaanuaril 1871 langes pealinn Pariis sakslaste kätte.
Saksa riigid kuulutasid viimaks välja oma rahvusriigi Saksa keisririigi näol, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) Wilhelm I. 1871. aasta 19. mail sõlmitud Frankfurdi rahulepinguga sai Saksamaa omale suurema osa Alsace'st ja mõned osad Lorraine'st, millest moodustati keiserlik territoorium Elsass-Lotring (Reichsland Elsaß-Lothringen). Saksamaa võit Prantsumaa üle ja järgnenud Saksamaa ühinemine muutis märkimisväärselt jõudude tasakaalu Euroopas, mis oli endisel kujul püsinud alates 1815. aasta Viini kongressist, samuti sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümnendiks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel. Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja osas ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks Esimese maailmasõja põhjusteks.
Põhjused
- Pikemalt artiklis Prantsuse-Preisi sõja põhjused
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Clodfelter 2017, lk 184.
- ↑ 2,0 2,1 Howard 1991, lk 39.
- ↑ Nolte 1884, lk 526–527.
- ↑ Nolte 1884, lk 527.
- ↑ Clodfelter 2017, lk 187.
- ↑ "Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril". Päewaleht. 30. jaanuar 1915 (nr. 24). Vaadatud 16. jaanuar 2018.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=
(juhend) - ↑ Ramm 1967, lk 308-313.
Kirjandus
- Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707.
- Howard, M. (1991). The Franco-Prussian War: The German Invasion of France 1870–1871. New York: Routledge. ISBN 0-415-26671-8.
- Nolte, Frédérick (1884). L'Europe militaire et diplomatique au dix-neuvième siècle, 1815–1884 (4 volumes). E. Plon, Nourrit et ce. OCLC 4899575.
- Ramm, Agatha (1967). Germany 1789-1919, London: Methuen & Co. Ltd. ISBN 9780416339901.
Välislingid
- Prantsuse-Preisi sõda – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
- Prantsuse-Preisi sõda Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)