Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Prantsuse-Preisi sõda
	Osa Saksamaa ühendamisest
	Päripäeva ülevalt vasakult: Preisi jalavägi Spichereni lahingus, Mars-la-Touri lahing (Jeanniot 1886), Sedani lahing (Werner), Bazeilles'i lahing (Neuville 1873).
Toimumisaeg	19. juuli 1870 – 28. jaanuar 1871; (6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva)
Toimumiskoht	Prantsusmaa ja Reini provints
Tulemus	Põhja-Saksa Liidu võit Prantsuse teise keisririigi lagunemine; Prantsuse kolmanda vabariigi moodustamine; Saksa keisririigi moodustamine; Frankfurdi rahuleping; Saksamaa annekteerib Elsass-Lotringi;
Osalised
Prantsuse teine keisririika Prantsuse kolmas vabariikb	Põhja-Saksa Liit Preisi kuningriikc; Badeni suurhertsogiriik; Baieri kuningriik; Württembergi kuningriik; Hesseni suurhertsogkond;
Väejuhid või liidrid
Napoleon III (vangistati); F. A. Bazaine (vangistati); Louis-Jules Trochu (vangistati); Léon Gambetta;	Wilhelm I; Otto von Bismarck; Helmuth von Moltke; Kroonprints Friedrich; Prints Friedrich Karl; Karl Friedrich von Steinmetz; Albrecht von Roon;
Jõudude suurus
Kokku: 2 000 740 Algselt: 909 951 492 585 reserv- ja tegevväelast; 417 366 Garde Mobile sõdurit; Suurim väliarmee:; 710 000	Kokku: 1 494 412 Algselt: 938 424 730 274 reserv- ja tegevväelast; 208 150 Landwehri liiget; Suurim väliarmee:; 949 337
Kaotused
756 285 138 871 langenut; 143 000 vigastatut; 474 414 vangivõetut;	144 642 17 585 langenut; 89 732 haavatut; 10 721 haavadesse surnut; 12 385 muudel põhjustel hukkunut; 4009 teadmata kadunut (arvatavasti surnut); 10 129 teadmata kadunut või vangilangenut;
	a kuni 4. septembrini 1870; b alates 4. septembrist 1870; c Põhja-Saksa Liidu juhtivliige

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 16. jaanuar 2018, kell 18:51

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870. aasta sõda, oli sõda Napoleon III poolt juhitud Prantsuse teise keisririigi ja Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liidu vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid Saksamaa ühendamisest, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid - Baden, Württemberg ja Hesse-Darmstadt, Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liiduga ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck sedavõrd ette, vaid lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.^[6]

16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.

Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes Metzi piiramisega 1870. aasta augustis ja Sedani lahinguga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal F. A Bazaine, põhjustasid Prantsuse kolmanda keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja Prantsuse kolmas vabariik, mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud, kuid 28. jaanuaril 1871 langes pealinn Pariis sakslaste kätte.

Saksa riigid kuulutasid viimaks välja oma rahvusriigi Saksa keisririigi näol, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) Wilhelm I. 1871. aasta 19. mail sõlmitud Frankfurdi rahulepinguga sai Saksamaa omale suurema osa Alsace'st ja mõned osad Lorraine'st, millest moodustati Keiserlik territoorium Elsass-Lotring (Reichsland Elsaß-Lothringen). Saksamaa võit Prantsumaa üle ja järgnenud Saksamaa ühinemine muutis märkimisväärselt jõudude tasakaalu Euroopas, mis oli endisel kujul püsinud alates 1815. aasta Viini kongressist, samuti sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümnendiks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel. Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja osas ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks Esimese maailmasõja tekkepõhjusteks.

Põhjused

Pikemalt artiklis Preisi-Prantsuse sõja põhjused

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Clodfelter 2017, lk 184.
↑ ^2,0 ^2,1 Howard 1991, lk 39.
↑ Nolte 1884, lk 526–527.
↑ Nolte 1884, lk 527.
↑ Clodfelter 2017, lk 187.
↑ Ramm 1967, lk 308-313.

Kirjandus

Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707.
Howard, M. (1991). The Franco-Prussian War: The German Invasion of France 1870–1871. New York: Routledge. ISBN 0-415-26671-8.
Nolte, Frédérick (1884). L'Europe militaire et diplomatique au dix-neuvième siècle, 1815–1884 (4 volumes). E. Plon, Nourrit et ce. OCLC 4899575.
Ramm, Agatha (1967). Germany 1789-1919, London: Methuen & Co. Ltd. ISBN 9780416339901.

Välislingid

Prantsuse-Preisi sõda – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Prantsuse-Preisi sõda Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)

[Clod184-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Clodfelter 2017, lk 184.

[Howard39-2] 2,0 ^2,1 Howard 1991, lk 39.

[3] Nolte 1884, lk 526–527.

[4] Nolte 1884, lk 527.

[5] Clodfelter 2017, lk 187.

[6] Ramm 1967, lk 308-313.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 49. rida: / 49. rida: @@
 | jõud1         = '''Kokku:''' 2 000 740<ref name="Clod184">Clodfelter 2017, lk 184.</ref><hr>
 '''Algselt:''' 909 951
-* 492 585<ref name="Clod184" /><ref name="Howard39">Howard 1991, lk 39.</ref>
+* 492 585 reserv- ja tegevväelast<ref name="Clod184" /><ref name="Howard39">Howard 1991, lk 39.</ref>
-* {{nowrap|417 366 ''[[Garde Mobile]]''}}<ref name="Howard39" />
+* {{nowrap|417 366 ''[[Garde Mobile]]''}} sõdurit<ref name="Howard39" />
 '''Suurim väliarmee:'''<br>710 000<ref name="Clod184" />
 | jõud2         = '''Kokku:''' 1 494 412<ref name="Clod184" /> <hr>
 '''Algselt:''' 938 424
-* 730 274 reservisti ja tegevväelast<ref name="Clod184" />
+* 730 274 reserv- ja tegevväelast<ref name="Clod184" />
-* 208 150 landwehri<ref name="Clod184" />
+* 208 150 [[Landwehr]]i liiget<ref name="Clod184" />
 '''Suurim väliarmee:'''<br>949 337<ref name="Clod184" />
 | jõud3         =
@@ 67. rida: / 67. rida: @@
 * 10 721 haavadesse surnut
 * 12 385 muudel põhjustel hukkunut
-* 4009 teadmata kadunut (oletavasti surnud)
+* 4009 teadmata kadunut (arvatavasti surnut)
 * 10 129 teadmata kadunut või vangilangenut
 | kaotused3     =