Chargiertenconvent: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Tartu
H2ppyme (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
Chargiertenconventi ajalugu ulatub [[1827]]. aastasse, mil ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id [[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]], [[Korporatsioon Estonia|Estonia]] ja [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] sõlmisid kartell-lepingu, millega [[1832]] ühines ka [[Korporatsioon Curonia|Curonia]]. Salajane üldkommaan pärinebki 1832. aastast. [[1841]]. aastal loodi aukohus (''Ehrengericht''), kuhu iga liige sai valida kolm aukohtunikku.
Chargiertenconventi ajalugu ulatub [[1827]]. aastasse, mil ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id [[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]], [[Korporatsioon Estonia|Estonia]] ja [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] sõlmisid kartell-lepingu, millega [[1832]] ühines ka [[Korporatsioon Curonia|Curonia]]. Salajane üldkommaan pärinebki 1832. aastast. [[1841]]. aastal loodi aukohus (''Ehrengericht''), kuhu iga liige sai valida kolm aukohtunikku.


[[1847]] loodi metsikute üliõpilaste ettepanekul ''Chargiertenconvent''i asemele ''[[Repräsentantenconvent]]'', kus olid esindatud kõikide üliõpilaste huvid. Siiski olid ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id hääletamisel ühtsemad ja kui ''Repräsentantenconvent''ist olid välja astunud kõik metsikutest liikmed ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] sektsioon, taastasid allesjäänud ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id ''Chargiertenconvent''i. Pärast taasasutamist tuli ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>i asemel kasutusele termin "korporatsioon". Ühtlasi muudeti lihtsamaks korporatsioonide asutamise korda kui edaspidi piisas 2/3 liikmeskorporatsioonide nõusolekust. [[1850]]. aastal võetigi korporatsioonid [[Korporatsioon Baltica|Baltica]] ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] Chargiertenconventi liikmeteks. Neist esimese tegevus sundlõpetati [[1856]] ja teine läks protestiks üldkommaani sätete vastu [[1857]]. aastal ise laiali. 1857 võeti liikmeks [[korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis]], mis saadeti samuti juba 1861. aastal laiali. 1862. aastal oli ''Chargiertenconvent'' sunnitud vastu võtma metsikute üliõpilaste ühenduse Sektsioonid, mis taotles ''Chargiertenconvent''i laialiminekut ja ''Repräsentantenconvent''i taastamist. Selle taotluse peale saadeti Sektsioonid 23. oktoobril 1864 laiali. Pärast mitmeaastast venitamist võeti 1865 liikmeks [[korporatsioon Arminia]], mis saadeti samuti järgmisel aastal laiali. 5. novembril 1873 võeti olude sunnil liikmeks Metsikute Ühendus (''Wildenverband''). 6. novembril 1874 saadeti ka see ühendus pärast uute taotluste esitamist laiali. Venestusperioodil eemaldati üldkommaanist sakslust rõhutav osa ning lubati ka mittesakslastel korporatsioone asutada. 1879 võeti kohe pärast asutamist vastu viies pikaajaline liige [[korporatsioon Neobaltia]]. 1881 kuni laialisaatmiseni 1891 ning taas 1918. aastast alates oli ''Chargiertenconvent''i liige [[korporatsioon Fraternitas Academica]]. 1882 võeti teise mittesaksa korporatsioonina liikmeks [[korporatsioon Lettonia]], kes astus 1905. aastal ''Chargiertenconvent''ist välja. 1884. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Tarbatonia]], kes küll 1887. aastal laiali saadeti. 1890. aastal andis ''Chargiertenconvent'' nõusoleku eesti korporatsiooni [[Fraternitas Viliensis]]e asutamiseks, kuid ülikooli kuraator lükkas otsuse tagasi põhjusel, et korporatsioone oli juba piisavalt ja eestlastel oli võimalus liituda teiste korporatsioonidega. 1932. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Baltonia]].
[[1847]] loodi metsikute üliõpilaste ettepanekul ''Chargiertenconvent''i asemele ''[[Repräsentantenconvent]]'', kus olid esindatud kõikide üliõpilaste huvid. Siiski olid ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id hääletamisel ühtsemad ja kui ''Repräsentantenconvent''ist olid välja astunud kõik metsikutest liikmed ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] sektsioon, taastasid allesjäänud ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id ''Chargiertenconvent''i. Pärast taasasutamist tuli ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>i asemel kasutusele termin "korporatsioon". Ühtlasi muudeti lihtsamaks korporatsioonide asutamise korda kui edaspidi piisas 2/3 liikmeskorporatsioonide nõusolekust. [[1850]]. aastal võetigi korporatsioonid [[Korporatsioon Baltica|Baltica]] ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] Chargiertenconventi liikmeteks. Neist esimese tegevus sundlõpetati [[1856]] ja teine läks protestiks üldkommaani sätete vastu [[1857]]. aastal ise laiali. 1857 võeti liikmeks [[korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis]], mis saadeti samuti juba 1861. aastal laiali. 1862. aastal oli ''Chargiertenconvent'' sunnitud vastu võtma metsikute üliõpilaste ühenduse Sektsioonid, mis taotles ''Chargiertenconvent''i laialiminekut ja ''Repräsentantenconvent''i taastamist. Selle taotluse peale saadeti Sektsioonid 23. oktoobril 1864 laiali. Pärast mitmeaastast venitamist võeti 1865 liikmeks [[korporatsioon Arminia]], mis saadeti samuti järgmisel aastal laiali. 5. novembril 1873 võeti olude sunnil liikmeks Metsikute Ühendus (''Wildenverband''). 6. novembril 1874 saadeti ka see ühendus pärast uute taotluste esitamist laiali. Venestusperioodil eemaldati üldkommaanist sakslust rõhutav osa ning lubati ka mittesakslastel korporatsioone asutada. 1879 võeti kohe pärast asutamist vastu viies pikaajaline liige [[korporatsioon Neobaltia]]. 1881 kuni laialisaatmiseni 1891 ning taas 1918. aastast alates oli ''Chargiertenconvent''i liige [[korporatsioon Fraternitas Academica]]. 1882 võeti teise mittesaksa korporatsioonina liikmeks [[korporatsioon Lettonia]], kes astus 1905. aastal ''Chargiertenconvent''ist välja. 1884. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Tarbatonia]], kes küll 1887. aastal laiali saadeti. 1890. aastal andis ''Chargiertenconvent'' nõusoleku eesti korporatsiooni [[Fraternitas Viliensis]]e asutamiseks, kuid Riia õpperingkonna kuraator lükkas otsuse tagasi põhjusel, et korporatsioone oli juba piisavalt ja eestlastel oli võimalus liituda teiste korporatsioonidega. 1932. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Baltonia]].


==Liikmed==
==Liikmed==

Redaktsioon: 16. jaanuar 2018, kell 10:23

Chargiertenconvent (Ch!C!) oli Tartu korporatsioonide eestseisuste esinduskogu, mille kätte oli 19. sajandil koondunud võim üliõpilaskonna üle.

Ch!C! kehtestas ja täiendas üliõpilaskonna põhiseadust, üldkommaani ja üliõpilaskonna asutused (buršikohus, aukohus ja mitmesugused komisjonid).

Chargiertenconventi ajalugu ulatub 1827. aastasse, mil Landsmannschaft'id Fraternitas Rigensis, Estonia ja Livonia sõlmisid kartell-lepingu, millega 1832 ühines ka Curonia. Salajane üldkommaan pärinebki 1832. aastast. 1841. aastal loodi aukohus (Ehrengericht), kuhu iga liige sai valida kolm aukohtunikku.

1847 loodi metsikute üliõpilaste ettepanekul Chargiertenconventi asemele Repräsentantenconvent, kus olid esindatud kõikide üliõpilaste huvid. Siiski olid Landsmannschaft'id hääletamisel ühtsemad ja kui Repräsentantenconventist olid välja astunud kõik metsikutest liikmed ja Ruthenia sektsioon, taastasid allesjäänud Landsmannschaft'id Chargiertenconventi. Pärast taasasutamist tuli Landsmannschaft'i asemel kasutusele termin "korporatsioon". Ühtlasi muudeti lihtsamaks korporatsioonide asutamise korda kui edaspidi piisas 2/3 liikmeskorporatsioonide nõusolekust. 1850. aastal võetigi korporatsioonid Baltica ja Ruthenia Chargiertenconventi liikmeteks. Neist esimese tegevus sundlõpetati 1856 ja teine läks protestiks üldkommaani sätete vastu 1857. aastal ise laiali. 1857 võeti liikmeks korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis, mis saadeti samuti juba 1861. aastal laiali. 1862. aastal oli Chargiertenconvent sunnitud vastu võtma metsikute üliõpilaste ühenduse Sektsioonid, mis taotles Chargiertenconventi laialiminekut ja Repräsentantenconventi taastamist. Selle taotluse peale saadeti Sektsioonid 23. oktoobril 1864 laiali. Pärast mitmeaastast venitamist võeti 1865 liikmeks korporatsioon Arminia, mis saadeti samuti järgmisel aastal laiali. 5. novembril 1873 võeti olude sunnil liikmeks Metsikute Ühendus (Wildenverband). 6. novembril 1874 saadeti ka see ühendus pärast uute taotluste esitamist laiali. Venestusperioodil eemaldati üldkommaanist sakslust rõhutav osa ning lubati ka mittesakslastel korporatsioone asutada. 1879 võeti kohe pärast asutamist vastu viies pikaajaline liige korporatsioon Neobaltia. 1881 kuni laialisaatmiseni 1891 ning taas 1918. aastast alates oli Chargiertenconventi liige korporatsioon Fraternitas Academica. 1882 võeti teise mittesaksa korporatsioonina liikmeks korporatsioon Lettonia, kes astus 1905. aastal Chargiertenconventist välja. 1884. aastal võeti liikmeks korporatsioon Tarbatonia, kes küll 1887. aastal laiali saadeti. 1890. aastal andis Chargiertenconvent nõusoleku eesti korporatsiooni Fraternitas Viliensise asutamiseks, kuid Riia õpperingkonna kuraator lükkas otsuse tagasi põhjusel, et korporatsioone oli juba piisavalt ja eestlastel oli võimalus liituda teiste korporatsioonidega. 1932. aastal võeti liikmeks korporatsioon Baltonia.

Liikmed

# Nimi Liitunud Asutatud Saatus
1 Korporatsioon Curonia
1832 8. september 1808 lahkus 1921 Tartust Riiga
lõpetas tegevuse 1938
2 Korporatsioon Estonia
1832 7. september 1821 lõpetas tegevuse 1938/1939
3 Korporatsioon Livonia
1832 20. september 1822 lõpetas tegevuse 1939
4 Korporatsioon Fraternitas Rigensis
1832 21. jaanuar 1823 lahkus 1921 Tartust Riiga
lõpetas tegevuse 1939
5 Korporatsioon Ruthenia
1850 1829
taastamine - 11. september 1868
läks laiali 1857
saadeti laiali 15. novembril 1868
6 Korporatsioon Baltica
1850 10. märts 1850 saadeti laiali 25. märtsil 1856
7 Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis
1857 30. oktoober 1857 saadeti laiali 28. veebruaril 1861
8 Korporatsioon Arminia
1865 ca. 1850 saadeti laiali 18. mail 1866
9 Korporatsioon Neobaltia
1879 28. mai 1879 lõpetas tegevuse 18. mail 1939
10 Korporatsioon Fraternitas Academica
1881
1918
15. mai 1881
1908
saadeti laiali 1891
lõpetas tegevuse 1939
11 Korporatsioon Lettonia
1882 18. veebruar 1870 astus välja 25. oktoobril 1905
lahkus 1918 Tartust Riiga
12 Korporatsioon Tarbatonia
1884 2. november 1884 saadeti laiali 8. mail 1887
13 Korporatsioon Teutonia
1912 17. veebruar 1908 saadeti laiali 1. aprillil 1915
14 Korporatsioon Baltonia
1932 24. märts 1872 lõpetas tegevuse 1939

Kirjandus