NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.

Eestis asunud NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsenud 8. sõjalaevastiku õhukaitsevalitsuse väeosade ja hilisema Balti Laevastiku Õhukaitsevägede 13. baasrajooni (13 базового района ПВО БФ) vägede baasil 1957. aastal, kui seniste spetsialiseeritud õhukaitseväeosade asemel moodustati NSV Liidus erinevaid väeliike ühendavad ja konkreetse piirkonna kaitse eest vastutavad üldarmeed.

Õhukaitse seniitraketipolk koosnes komandopunktist, 4–8 enamasti ühte tüüpi raketikompleksidega stardidivisjonist ja tehnilisest divisjonist (lisaks veel teenindavad allüksused). 1960. a-te keskpaiku muudeti paljud seniitraketipolgud brigaadideks, mille koosseisu kuulus mitut tüüpi (erineva tegevus- ja sihtmärkide tabavusulatusega) kompleksidega stardidivisjone ning mitu tehnilist divisjoni.

Seniitraketiväe väikseima iseseisva lahinguvõimega osa, seniitraketikompleksi moodustasid stardidivisjoni juhtimispunkt, sihtmärkide avastamise ja rakettide sihtmärkideni suunamise seadmed ning laskeseadmed.

Õhukaitse seniitraketidivisjoni (õhutõrjeraketidivisjon, „maa–õhk” tüüpi rakettide divisjon) koosnes juhtkonnast, stardipatarei(de)st, raadiotehnilisest ja tehnilisest patareist, etteveorühmast (e. autorühmast) ja majandusrühmast. Mitu ühise juhtkonna ja ühiste tulejuhtimisvahenditega divisjoni moodustasid kokku divisjonigrupi.

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis 1977–1988

Balti sõjaväeringkonna 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviis (14 ДПВО, в/ч 03115) koosnes seniitraketi- ehk õhukaitseraketivägedest, raadiotehnikavägedest, hävituslennuväest ja tagalaväeosadest, ,, diviisi ülem lennuväe kindralmajor Zijautdin Abdurahmanov.

14. õhukaitsediviisi staap, asus Tallinnas, Filtri tee 12

• 1104. komandopunkt ja juhtkond (s/o 03115, в/ч 03115), Tänassilmal (endise Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni, Pääsküla varjendeis) nr 1, 4 ja 6;
• 192. sidepunkt (УС "Анод", в/ч 03116) s/o 03116), Pääskülas;

P-14 radar "Tall King"

Raadiotehnilised väeosad

• 4. õhukaitse raadiotehniline brigaad, (4 радиотехническая бригада, в/ч 70104) (s/o 70104), Maardus Vana-Narva maanteel, mis varustas 14. õhukaitsediviisi komandopunkti informatsiooni ja sidega
• 2309. raadiotehniline pataljon (2309 радиотехнический батальон, (в/ч 31489, s/o 31489), staabiga Haapsalu lähedal Kiltsi lennuvälja linnakus ja komandopunktiga Pullapää raketibaas, (58° 55′ 8″ N, 23° 39′ 42″ E)
  • 196. üksik raadiolokatsioonirood (s/o 90123) ja raadiolokaatorijaam radarimäel (59° 13′ 27″ N, 23° 31′ 20″ E), Spithami, Põõsaspea neem, Haapsalu rajoon
  • 928. üksik raadiolokatsioonirood (s/o 87235) ja raadiolokaatorijaam radarimäel, Kalana Ristna küla Kõpu poolsaar, Hiiumaa (114 ha)
• 2310. raadiotehniline pataljon ja raadiolokaatorijaam (59° 22′ 3″ N, 24° 24′ 33″ E), Harjumaal Humalas (64 ha) ;
• 2311. raadiotehniline pataljon ja raadiolokaatorijaam, Tapa vald Põima küla, Põima sõjaväelinnak (katastritunnus 27302:003:0092)
  • 922. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, (s/o 52283) Loksal/Moel, mis fikseeris Mathias Rusti lennuki sisenemise NSV Liidu õhuruumi, 28. mail 1987. aastal.
• 2312. raadiotehniline pataljon ja raadiolokaatorijaam Tartu-Kardla,
  • 44. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, Mustvee
  • 890. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, Metsniku (57° 50′ 44″ N, 26° 3′ 50″ E), Valga rajoon
  • 924. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, Merimäe, Petserimaa
• 2313. raadiotehniline pataljon, s/o 92606 Kikepera raadiolokaatorijaam, Pärnumaa. Kasutusel raadiolokatsioonikompleksid 5Н87 (РЛС 5Н84) ja 5Н84 (P-14)
  • 100. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, Undva nina, Saaremaal
  • 923. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, Võhma, Saaremaal
• 2314. raadiotehniline pataljon ja raadiolokaatorijaam, s/o 02429 Oriküla, Saaremaal
  • 28. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam Ruhnu saarel (Ruhnu radarijaam). Radaripositsioon oli Pärsi neeme lähedal, põhja- ja lõunapool olid kasarmud. Väeosa käsutuses olid: kaugmaaradarijaam P-14F; lühimaaradar НРЗ 73Е6, (oma-võõra tuvastussüsteem) ning kõrgusemõõtja PRV-16.
  • 929. üksik raadiolokatsioonirood ja raadiolokaatorijaam, Sõrve poolsaarel, Saaremaal.

Hävituslennuväepolgud

Hävitaja MiG-17

Hävitaja MiG-19

Hävitaja MiG-23

425. hävituslennuväepolk

NSV Liidu lennukid MiG-23 Tapa lennuvälja kohal. Foto 1980-ndate lõpust

425. hävituslennuväepolk (425 ИАП, 425-й истребительный авиационный полк, в/ч 32906, sõjaväeosa - s/o 32906), Haapsalu lähedal Kiltsi külas ja Haapsalu sõjaväelennuväljal,

• 102. üksik lennuvälja hoolduspataljon (102 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 102 ОБАТО), Haapsalu
• 1201. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1201 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1201 ОБСРО), Haapsalu
  • Lennuväljad: Lasnamäe lennuväli (1956–1970), Haapsalu sõjaväelennuväli (1970–1992)
  • Relvastuses: MiG-17, aastatel 1952–1957; MiG-19R/P/S/SV, 1957–1977; MiG-23M/MLD, 1977–1992

655. hävituslennuväepolk

655. hävituslennuväepolk (655 ИАП, в/ч 40361, s/o 40361), Pärnu Uus-Sauga ja Pärnu lennuväljal

• 96. üksik lennuvälja hoolduspataljon (96 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 96 ОБАТО), Pärnu
• 1195. üksik side ja raadiotehniline pataljon, (1195 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1195 ОБСРО), Pärnu. Pärnu lennuvälja (s/o 31556) radaripost nr. 1 ja nr. 2, Pappsaarel ja lennuvälja radaripostid, Eametsa külas ning Nurme külas.
  • Lennuväljad: Pärnu lennuväli (1952–1993)
  • Relvastuses: MiG-15bis, 1952–1957; Jak-25M, 1957–1966; MiG-19, 1957–1970ndad; Jak-28P, 1966–1981; MiG-23ML/MLD, 1981–1993

656. hävituslennuväepolk

656. hävituslennuväepolk (656 ИАП, в/ч 31522, s/o 31522) Tapal ja Tapa lennuväljal, Tapa sõjaväelinnakus.

• 91. üksik lennuvälja hoolduspataljon (91 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 91 ОБАТО, в/ч 40377), Tapal ning ka Jootmel asunud s/o 40377 lennujuhtimise punkt ning Räsnal asunud ladu ja raadiojaam
• 1198. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1198 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1198 ОБСРО ), Tapa
  • Lennuväljad: Tapa lennuväli (1954–1993) (59° 14′ 6″ N, 25° 57′ 6″ E)
  • Relvastuses: MiG-15bis, 1952-1957; Jak-25M, 1957–1966; MiG-19, 1957–1970ndad; Jak-28P, 1966–1981; MiG-23ML/MLD, 1981–1993

384. üksik helikopterieskadrill

Mi-24

384. üksik helikopterieskadrill (384 отдельная вертолетная эскадрилья, 384 овэ, в/ч 55351, s/o 55351),

• • Lennuväljad: Tapa lennuväli
  • Relvastuses: eskadrillis 10 helikopterit Mi-24)

Seniit- ehk õhutõrjeraketiväeosad

S-75

S-125

S-200 ja S-75

S-200

94. seniitraketibrigaad

 Pikemalt artiklis 94. seniitraketibrigaad

• 94. seniitraketibrigaad (94-я зенитно-ракетная бригада, 94 зрб) (s/o 56178, в/ч 56178), brigaadis oli 17 seniitraketidivisjoni Harju-, Raplamaal ja Läänemaal
• juhtkond Keila-Joa mõisas, Keila-Joal asus ka rajatis 62 (“Pantsõr”), milles hoiti paigaldusvalmis tuumalõhkepead S-200 rakettide jaoks.
• komandopunkt Humalas.
  • 1. seniitraketidivisjon Pahklas, Kohila vallas Raplamaal (Pahkla raketibaas, 59° 12′ 31″ N, 25° 51′ 54″ E);
    • tehniline divisjon Raudalus Harjumaal (Raudalu raketibaas 55 ha);
  • 2. seniitraketidivisjon Keila-Joa lähikonnas (Keila-Joa raketibaas 423 ha, ka Türisalu raketibaas) , 59° 24′ 25″ N, 24° 19′ 5″ E);
  • 3. seniitraketidivisjon Keila-Joa lähikonnas (Keila-Joa raketibaas 423 ha, ka Türisalu raketibaas);
  • 4. seniitraketidivisjon Keila-Joa lähikonnas (Keila-Joa raketibaas 423 ha, ka Türisalu raketibaas);
  • 5. seniitraketidivisjon (5 зрдн) Pahklas, Kohila vallas Raplamaal (Pahkla raketibaas, 59° 12′ 31″ N, 25° 51′ 54″ E);
    • tehniline divisjon Raudalus Harjumaal (Raudalu raketibaas 55 ha);
  • 6. seniitraketidivisjon (6 зрдн, "Виноград"), Rohuneemes, Harjumaal (Rohuneeme raketibaas 160 ha);
  • 6. seniitraketidivisjon (6 зрдн, в/ч 56178-Х), s/o 56178-H, kutsung "Galetšnik"), 3. divisjonigrupis Rohukülas/Tubriku küla, Läänemaal (Rohuküla raketibaas)
  • 7. seniitraketidivisjon (7 зрдн, "Джинга", в/ч 56178-Д), Leetse II (Леетсе-II), S-75 (pindala 35,0 ha) Paldiski poolsaare tipu pool, Leetse mõisa kõrval Pakri poolsaarel (Leetse raketibaasid;
  • 8. seniitraketidivisjon Karatumas, Haapsalu rajoonis - Ridala vald, Nõmme küla
  • 9. üksik seniitraketidivisjon (9 зрдн), S-125, Rohuneemes, Viimsi vallas Harjumaal (Rohuneeme raketibaas 160 ha);
  • 12. seniitraketidivisjon (12 зрдн, "Балочный", в/ч 56178-С), mille relvastuses keskmaaraketid S-125 pankrannikul Murastes, Harju rajoonis (Muraste raketibaas 43 ha);
  • 13. seniitraketidivisjon (13 зрдн, "Заструг"), S-125, Pääsküla/Laagri
  • 14. seniitraketidivisjon (14 зрдн, "Беспечный", в.ч. 56178 т), Leetse I, S-125, (pindala 18 ha) Leetse küla ning Lahepere lahe kõrval Pakri poolsaarel (Leetse raketibaasid;
  • 15. seniitraketidivisjon (15 зрдн, "Бетонный"), Nõva lähedal Kiviojal, Läänemaal.
  • 16. üksik seniitraketidivisjon (16 зрдн), (s/o 56178) 3. divisjonigrupi juhtkond ja komandopunkt Sutlepa lähedal Aulepas, Läänemaal (Sutlepa raketibaas);
  • üksik seniitraketidivisjon Vana-Narva maantee alguses Irus, Harjumaal;
  • üksik seniitraketidivisjon Põhjaküla juures Naissaarel (Naissaare raketibaas),

207. seniitraketibrigaad

• 207. seniitraketibrigaadi (207 зенитная ракетная бригада, 207 зрб), (s/o 96420, в/ч 96420)
• 207. õhutõrjeraketibrigaadi staap asus varem Tapal lennuväekasarmutega samas linnakus, komandopunkt oli Karkuse ja Koigil/Reinevere küla vahel, Tapalt 6 km lõunas. ja hiljem
• 207. seniitraketibrigaadi staap asus alates 1979 kevadest Rakveres Arkna teel asuvates endise 304. krdv polgu ruumidesse), kus paiknesid autorood, siderood, majandusrühm ja töökojad, Brigaadis oli 12 raketidivisjoni Harjumaal, Järvamaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal;
• Komandopunkt, divisjonigrupi S-200 juhatus (в/ч 96420-E), sidekeskus ja Tapa lennuvälja saatejaam, Põimal
  • 1. seniitraketidivisjon (1 зрдн (зенитно-ракетный дивизион), в/ч 96420-Ф, "Akrida", s/o 96420-F), mille relvastuses keskmaaraketid S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve (Tapassaare raketibaas 100 ha);
  • 2. seniitraketidivisjon (2 зрдн, "Крокодил", в/ч 96420-Х, kutsung "Krokodil", s/o 96420-H) relvastuses S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve (Männiku raketibaas);
  • 3. seniitraketidivisjon (3 зрдн, в/ч 96420-С, s/o 96420-S), relvastuses S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve;
    • 1. tehniline divisjon (1 тдн, в/ч 96420-У, s/o 96420-U), divisjonigrupile S-200 (Ihasalu, Jõelähtme vallas)
  • 4. seniitraketidivisjon (4 зрдн, "Виниловый", в/ч 96420-Г, "Vinilovõi", s/o 96420-G), relvastuses S-75 Ida-Virumaal Toila vallas Ontika lähedal Saka (Saka raketibaas 16 ha);
  • 5. seniitraketidivisjon (5 зрдн, "Балник", в/ч 96420-A, "Balnik", s/o 96420-A), relvastuses S-75, Kloodil, Rakvere rajoonis Lääne-Virumaal;
  • 6. seniitraketidivisjon (6 зрдн, "Галифе", в/ч 96420-В, "Galife", s/o 96420-V), relvastuses S-75, Kuusalu Kahalas (Kahala raketibaas 64 ha)/Kupul (Kupu raketibaas);
    • 2. tehniline divisjon (2 тдн, в/ч 96420-Д, s/o 96420-D), divisjonigrupile S-75 (Udriku/Imastu))
  • 7. seniitraketidivisjon (7 зрдн, "Галка", в/ч 96420-K, "Galka", s/o 96420-K), relvastuses S-125 ja varupositsioon, Ida-Viru Lüganuse Püssil
  • 8. seniitraketidivisjon (8 зрдн, "Детектор", в/ч 96420-Л, "Detektor", s/o 96420-L), relvastuses S-125, Kunda lähistel Viru-Nigula, Kutsala;
  • 9. seniitraketidivisjon (9 зрдн, "Зажимка", в/ч 96420-M, "Zažimka", s/o 96420-M), relvastuses S-125, Lääne-Virumaal Vihula vald (Noonu) (Karula raketibaas);
  • 10. seniitraketidivisjon (10 зрдн, "Катушка", в/ч 96420-Н, "Katuška", s/o 96420-N), relvastuses S-125, Lääne-VirumaalVihula Lahe (Lobi/Lahe raketibaas 42 ha);
  • 11. seniitraketidivisjon (11 зрдн, "Измор", в/ч 96420-П, "Izmor", s/o 96420-P), relvastuses S-125. Juminda raketibaas. Harjumaa, Loksa vald, Võsu Juminda poolsaarel;
  • 12. seniitraketidivisjon (12 зрдн, "Начитанный", в/ч 96420-T, s/o 96420-T), relvastuses S-125, Jõelähtme vallas Neeme Ihasalu (Neeme raketibaas 18 ha);
    • 3. tehniline divisjon (3 тдн, в/ч 96420-P, s/o 96420-R), divisjonigrupile S-125 Kuru), Reinevere sõjaväelinnak Jõgisool.
  • s/o 96420 varupositsioon, Pedassaarel

210. seniitraketibrigaad

• 210. Punalipuline seniitraketibrigaad (210 зенитная ракетная бригада, 210 зрб), (s/o 74907, в/ч 74907 kutsung "Zastupnik"). Brigaadil oli 12–16 seniitraketi- ja 3–4 tehnilist divisjoni Saare- ja Pärnumaal.
• staap ja tehnikaväeosa sõjaväelinnakus nr 34 Aia tänaval, Kingissepas, Kingissepa rajoonis; 210. seniitraketibrigaadi komandokeskus Orikülas,
  • 2 S-200 raketidivisjoni ja automajand, Karujärve/Dejevo (raketibaas). Dejevoks nimetati koht Karujärvest ümber 1959. aastal, Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi. Saaremaa vallas (58° 24′ 30″ N, 22° 11′ 13″ E);
    • 3. tehniline divisjon (s/o 74907-U; kutsung „Vesna”)
  • 4. seniitraketidivisjon, Muhu vallas, Piiri raketibaas, kus S-75 raketidivisjonid
  • 5. seniitraketidivisjon, (5 зрдн, в/ч 74907-В, kutsung „Vinovnik”, s/o 74907-V) Kallemäe Valjala vallas (Kallemäe raketibaas) koos varupositsioonidega Peedergas (Nurmel) ja Raugil (Muhus)
  • 6. seniitraketidivisjon, (6 зрдн, "Акробатика"), relvastuses S-75, Läbara (Maantee või Sõrve), Torgu vallas Sõrve poolsaarel
  • 7. seniitraketidivisjon, (7 зрдн, в/ч 74907-P, s/o 74907-R), relvastuses S-125, Liiva raketibaas (Levalõpma), Muhu vallas
  • 9. seniitraketidivisjon, (9 зрдн, "Катюша", kutsung „Katjuša”, s/o 74907-S) Tagaranna, Mustjala vallas Ninase poolsaarel Saaremaal (58° 24′ 28″ N, 22° 11′ 10″ E)
  • 10. seniitraketidivisjon, (10 зрдн, в/ч 74907-Н, "Износ", kutsung „Iznoss”, s/o 74907-N ), relvastuses S-125, Kõruse raketibaas (Kurevere), Saaremaa vallas Saaremaal,
  • 11. seniitraketidivisjon, (11 зрдн, в/ч 74907-Л, kutsung „Zažitotšnõi”, s/o 74907-L), Järve (Tehumardi, Salme vallas Saaremaal
  • 12. seniitraketidivisjon, (12 зрдн, kutsung "Detonatsija”, s/o 74907-M), relvastuses S-75, Laadla küla, Torgu vallas Sõrve poolsaarel
  • seniitraketidivisjon, Jõiste (ka Paaste või Leisi), Leisi vallas Saaremaal
  • seniitraketidivisjon, (в/ч 74907-Б, kutsung „Geront“, s/o 74907-B), Lembra Pärnumaal (Liu raketibaas).
    • Oriküla (Karida) seniitraketidivisjon

898. õhutõrjeraketipolk/1115. õhutõrjepolk

• 898. õhutõrjeraketipolk, Kahe Punalipuga 898. Krasnoje Selo õhutõrjeraketipolk (898 зенитный ракетный полк, 898 зрп), (s/o 74906, в/ч 74906)
• Polgu staap asus aadressil, Pikk tänav 16, Valgas, Valga rajoonis
• komandopunkt ja tehniline divisjon (тдн), Metsniku (57° 50′ 44″ N, 26° 3′ 50″ E), 7. km Valgast Tõrva poole Valga rajoonis
  • 1. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, (Mazpentas, 3 km Härgmäelt Valka poole), Läti NSVs Valka piirkonnas, Kutsung ;
  • 2. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Karksi-Nuia juures Mulgi vallas (Karksi-Nuia raketibaas/Rutu raketibaas, 58° 3′ 4″ N, 28° 38′ 43″ E;
  • 3. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Rõngul Rõngu vallas (Rõngu raketibaas, 58° 9′ 45″ N, 26° 12′ 59″ E;
  • 4. õhutõrjeraketidivisjon (4 зрдн, в/ч 74906-Е, "Силуэтка"), mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Sangastes Sangaste vallas, 57° 54′ 51″ N, 26° 19′ 19″ E;
  • 7. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Merekülas Tahkuranna vallas (Reiu raketibaas, 58° 18′ 10″ N, 24° 35′ 22″ E;
  • õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Ridalepas Audru vallas (Ridalepa raketibaas, 58° 27′ 3″ N, 24° 22′ 42″ E);
  • õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Liul Audru vallas;
  • Polgu autobaas Metsa tänav 19, Valga.

54. õhukaitsekorpuse raketidivisjonid

• 54. õhukaitsekorpuse (Leningradi SRa kuuluv),
  • 46. raadiotehniline brigaad (46-я радиотехническая бригада, в/ч 17646) , Jõhvi lähedal Kabelimetsas ja
  • 204. kaardiväe õhutõrjebrigaad (204-ая гвардейская зенитно-ракетная бригада, 204-й гв. зрбр, в/ч 96423), staap Kingissepa rajoonis Kerstovos, mille alluvuses oli Eestis raketidivisjonid, S-125 rakettidega:
    • Saka raketibaas (в/ч 96423-М, s/o 96423-М), Saka külas Kohtla vallas
    • Voka raketibaas (в/ч 96423-Л, "Каурий"), Toila vallas (59° 24′ 40″ N, 27° 35′ 55″ E)
    • Utria, (в/ч 96423-К) Ida-Virumaa, Vaivara vallas raketibaaside (59° 24′ 17″ N, 27° 55′ 55″ E)
    • üle Narva jõe Riigiküla vastas üks raketidivisjon;

NSV Liidu õhukaitsevägede lahkumine Eestist

14. õhukaitsediviisis oli 1991. aastal Eestis 45 seniitrakettide patareid ja kolm hävituslennuväe polku; diviisi viimaseks ülemaks oli Dagestani päritolu lennuväe kindralmajor Zijautdin Abdurahmanov.

Ajalugu

1957–1960

Põhja-Eesti ja eriti Tallinnas baseeruva Balti laevastiku põhibaasi kaitseks moodustati 1957. aasta alguses Õhukaitsevägede Tallinna diviis (Таллинская дивизия ПВО), Diviisi koosseisus olid:

• 95. õhutõrje suurtükidiviis (95-я зенитно-артиллерийская дивизия) – 517. kaardiväe õhutõrje suurtükipolk (517 гв. зенап), 925. ja 1142 õhutõrje suurtükipolk),
• 90. hävituslennuväe diviis (90-я истребительная авиационная дивизия): 1) 18. 2) 411. ja 572. hävituslennuväepolk (иап) (Keila-Joa lennuväljal, enne seda asunud Pärnus ning Ämaris),
• 1. üksik raadiotehniline polk (1-й отдельный радиотехнический полк),
• 192. sidesõlm.

Diviisi komandörid:

• 1957, polkovnik Aleksandr Ivanovits Korobitsõn;
• 1957–1961, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor Vladimir Fjodorovitš Abramov (1921–1985), 1960. aastast ümbernimetatud 14. õhukaitsediviisi ülem;
• Diviisi staabiülem Nõukogude Liidu kangelane, polkovnik A.I. Nefedov;
• Diviisiülema asetäitja poliitalal, polkovnik A.I. Gerasimtšuk.

Õhukaitseväeosade reorganiseerimise lõppfaasis likvideeriti 95. ja 90. diviiside juhtkonnad ning polgud allutati PVO Tallinna diviisi juhtkonnale ning 1960. aastal moodustati kogu NSV Liidu territooriumil õhukaitsearmeed, Eesti territooriumil vastavalt Leningradi sõjaväeringkonnale alluv 6. üksik õhukaitsearmee, mille koosseisu kuulusid Eesti territooriumil – 14. õhukaitsediviis; Läti territooriumil 27. õhukaitsekorpus ja Leningradi oblastis 54. õhukaitsekorpus.

1960–1967

Hävituslennuk MiG-19

Raadiolokaatorijaam P-12

Raadiolokaatorijaam P-35

1960. aastal moodustatud NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi koosseisus olid:

• 14. diviisi juhtkond ja staap ning 192. sidesõlm Tallinnas,
• 655. hävituslennuväepolk, koos teenindavate väeosadega (Tapal), 1961. aastast Pärnus;
• 656. hävituslennuväepolk (истребительный авиационный полк), koos teenindavate väeosadega Tapal;
• 78. üksik raadiotehniline pataljon (78-й ортп),
• 898. seniitraketipolk 898. зенитно-ракетный полк, 898-й зенитный ракетный Красносельский дважды Краснознаменный полк)- Valgas;
• 1176. seniitraketipolk (1176. зенитно-ракетный полк, 1176-м зенитный артиллерий Краснознаменный полк) (s/o 74907, в/ч 74907 – Saaremaa, Kingissepa.

Seni Eestis dislotseerunud 517. krdv. õhutõrjepolk viidi üle Karjalasse; 925. õhutõrjepolk viidi üle aga Kaliningradi oblastisse.

• 188. seniitraketipolk (188-го зенитный ракетный полк), mis liideti diviisi koosseisu 1961. aastal
• 1142. seniitraketipatarei (1142 зрп) Keila-Joal;
• 188. seniitraketipolk (188 зрп), Tapa;
• 425. hävituslennuväepolk, Tallinn, Lasnamäe lennuväli;
• 248. üksik raadiotehniline pataljon, Tallinnas.

Õhukaitseväed olid varustatud õhutõrje raketikompleks S-75 "Desna" (C-75 «Десна») ja rakettide 13D (13Д), mis aja jooksul vahetati S-75 "Volhov"i (С-75 «Волхов») ja rakettidega 20D (20Д).

Lennuväepolgud olid varustatud hävituslennukite MiG-19P, С, СВ (425.), Su-9 (656.) ja Jak-28P (655. hävituslennuväepolk).

Raadiotehnilised üksused omasid raadiolokaatoreid P-12, P-15, P-35) (РЛС П-12, П-15, П-35).

1967–1977

Järgnenud aastatel reorganiseeriti senised raketipolgud-raketibrigaadideks (1142., 188. ja 1176. polgud 1968. aasta suvel – 94., 207. ja 210. seniitraketibrigaadideks; 898. seniitraketipolku aga jäi veel polgustruktuuriga) ja uute raketikomplekside relvastussevõtmisega võeti raketibrigaadide relvastusse uued raketikomplekid S-125, 1142. srp relvastusse võeti raketikompleks S-200 «Angara» ning 20. augustil 1967. aastal asusid esimesed nende raketikompleksidega varustatud 3 raketidivisjoni lahinguvalvesse.

• 94. õhutõrjebrigaad (94 зрбр), ülem, polkovnik K. S. Babenko; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125, ka kaks divisjoni raketikompleksidega S-200.
• 207. õhutõrjeraketibrigaad (207 зрбр ), ülem, polkovnik G. J. Ivanov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
• 210. õhutõrjeraketibrigaad (210 зрбр ), ülem, polkovnik S. J.Tihhonov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
• 898. õhutõrjeraketipolk (898 зрп), ülem, polkovnik G. M. Kotov; brigaadi relvastuses raketikomplekside 4 patareid S-75; 3 patereid S-125.

Õhutõrjekomplekside tegevuse juhtimiseks võeti 1970. aastast automaatsed juhtimissüsteemid RKASS-1MA (АСУРК-1МА), 1972. aastast 94. srb juhtimissüsteem «Vektor 2L».

Eestis asusid NSV Liidu Õhukaitsevägede (ПВО) 23. kaardiväe Lenini ordeniga Punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi (23 гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия, в/ч 21201) neli polku, neid teenindanud neli remondi- ja tehnikabaasi, sidesõlme raadiokeskus, õppeväeosa ja muud väiksemad väeosad. 23. Raketidiviisi staap Läti NSV poolel Valka linnas. Ilmselt paiknes seal ka mitu diviisi teenindanud üksust, sidesõlm, sõjaväeprokuratuur ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Eriosakond.

Vaata ka

• NSV Liidu relvajõud Eestis
• NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis

Välislingid

• Fotod raketibaasidest, veebilehel webadmin.planet.ee/militaar
• Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine, Koostanud ja toimetanud Anto Raukas, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium 1999