Jõeforell: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 92.62.96.51 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Syum90. Märgis: Tühistamine |
|||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
== Toitumine == |
== Toitumine == |
||
Ta sööb peamiselt |
Ta sööb peamiselt putukaid ja maime. |
||
== Jõe- ja järveforell kui kõikuvad liigisisesed taksonid == |
== Jõe- ja järveforell kui kõikuvad liigisisesed taksonid == |
||
Redaktsioon: 14. jaanuar 2018, kell 13:21
| Jõeforell | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Lõhelised Salmoniformes |
| Sugukond |
Lõhelased Salmonidae |
| Perekond |
Lõhe Salmo |
| Liik |
Meriforell Salmo trutta |
| Alamliik |
Jõeforell |
| Binaarne nimetus | |
|
Salmo trutta fario Linnaeus, 1758 | |
Jõeforell (rahvapäraselt: hõrnas; Salmo trutta morpha fario) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm (morfa).
Levila
Teda leidub Põhja-Aafrika, teiste Vahemere maade, Vahemere saarte ja Taiwani jõgedes ning Eufrati ja Amudarja ülemjooksul. Jääajal olid Vahemeri ja Pärsia laht märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid, nii et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes.[2]
Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades[viide?].
Eluviis
Jõeforell nagu teisedki forellid ei talu veekogus hapnikuvaegust. Seetõttu eelistab ta elupaigana selgeid, jahedaid ja kiirevoolulisi jõgesid ja ojasid. Jõeforelli kudemine võib toimuda novembri lõpust veebruarini.[3]
Välimus
Tema pikkus on tavaliselt 25–35 cm, kaal 200–500 g, harva kuni 2 kg, kuid 1974 püüti Tšehhoslovakkias 7,2 kg raskune jõeforell.
Toitumine
Ta sööb peamiselt putukaid ja maime.
Jõe- ja järveforell kui kõikuvad liigisisesed taksonid
Karl Linné luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad vabalt üksteiseks muutuda. Näiteks kui Uus-Meremaale, mille ümber meri on jahedam, viidi sisse jõeforell, hakkas ta seal merre laskuma ja muutus tüüpiliseks meriforelliks. Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad koelmutel ühise parve ja koevad koos.[2]