Kriitiline teooria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kriitiline teooria''' ( |
'''Kriitiline teooria''' (saksa: ''Kritische Theorie'', inglise: ''Critical Theory'') on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta. Kriitiline teooria oli [[Frankfurdi koolkond|Frankfurti koolkonna]] esindajatel algselt ühiskonda õigustavate õpetuste ([[idealism]], [[empirism]], [[positivism]], [[totalitarism]]) vastandus. Hiljem muutus neil isikuvaenuliku ühiskonna ([[natsism]], [[stalinism]]) kriitikaks. Kriitiline teooria on [[Ühiskonnateadus|ühiskonnateadustes]] [[Ideoloogia|ideoloogiate]] mõju [[analüüs]] ühiskonnanähtustele.<ref>Leho Lamus. "[[Mõtlemise mõistevõrk]]", lk 192.</ref> |
||
Nimetus pärineb [[Max Horkheimer|Max Horkheimeri]] tööst ''Traditionelle und kritische Theorie'' (1937). Sarnane suund on kujunenud ka [[kirjanduskriitika]]s, mis analüüsib ideoloogiate mõju kirjandusteostes. |
Nimetus pärineb [[Max Horkheimer|Max Horkheimeri]] tööst ''Traditionelle und kritische Theorie'' (1937). Sarnane suund on kujunenud ka [[kirjanduskriitika]]s, mis analüüsib ideoloogiate mõju kirjandusteostes. |
Redaktsioon: 13. jaanuar 2018, kell 03:05
Kriitiline teooria (saksa: Kritische Theorie, inglise: Critical Theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta. Kriitiline teooria oli Frankfurti koolkonna esindajatel algselt ühiskonda õigustavate õpetuste (idealism, empirism, positivism, totalitarism) vastandus. Hiljem muutus neil isikuvaenuliku ühiskonna (natsism, stalinism) kriitikaks. Kriitiline teooria on ühiskonnateadustes ideoloogiate mõju analüüs ühiskonnanähtustele.[1]
Nimetus pärineb Max Horkheimeri tööst Traditionelle und kritische Theorie (1937). Sarnane suund on kujunenud ka kirjanduskriitikas, mis analüüsib ideoloogiate mõju kirjandusteostes.
Vaata ka
Kirjandust eesti keeles
- "Kriitilise teooria käsiraamat". Koostajad Paul Wake ja Simon Malpas. Inglise keelest tõlkinud Marilin Lips. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2015. 463 lk; ISBN 978-9985-58-802-4
Viited
- ↑ Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 192.