Niplispits: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. jaanuar 2018, kell 21:38

Niplispits ehk niplis on tekstiilitehnika, mille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel.

Eesti keelde on sõna "niplispits" tulnud rootsikeelsest sõnast knyppling. Kasutatakse ka klöppelpitsi nimetust. Niplist nimetatakse ka "pulkadega kootud pitsiks" ehk pulgapitsiks.

Niplispitsi valmistamist nimetatakse niplamiseks.

Ajalugu

Niplistehnikat tunti juba 14. sajandi Itaalias, kust see jõudis 16. sajandil Sileesiasse, Baierisse ja Böömimaale ning sajandi lõpuks Hollandisse^[1]. Pitsi niplamise õitseaeg oli 17.-18. sajandil Belgias^[1]. Sellest ajast on säilinud pitse, mille 1 cm laiune pind on niblatud 80 pulgaga, 8 cm vastavalt siis 640 pulgaga ning nii peenest niidist, et niidi rebenemise vältimiseks tuli töötada ainult niiskes keldris^[1]. Mustri autoriks oli reeglina kunstnik, teostajateks käsitöölistest niplajad.

Selles tehnikas valmistati peakatteid, õlarätte, kraesid, käiseid, voodipesu vahepitse jne. Niplipitsi hiilgeaeg kestis kuni 1815. aastani, mil alustati pitsi valmistamist masinatel^[1].

Eestis valmistati niplispitsi omakedratud linasest lõngast ning seda on kasutatud mitmel pool rahvariiete kaunistamiseks.

Pitsi niplamisvahenditeks on pitsipadi, niplispulgad ehk nuiad ja nõelad ehk pinnud.

Pitsipadi

Pitsipatju oli erinevaid tüüpe:

kerakujulised
piklikud kotid, mis olid täidetud liiva, tuha, takkude, sõkalde või heinapepredega
silindrikujulised pikkade õlgedega täidetud kotid, mis võisid olla kinnitatud laud alusele
rõngakujulised, puukoorest seesmise kerega, mille peal asetses samblast või takkudest polsterdus^[2].

ERM-i kogudes on Ruhnus ja Mustjalas kasutusel olnud ümmargused keerleva telje ja jalgadega padjad^[2]. Esines ka kiilutaolist patja, mille pind oli ettepoole längus^[2]. Pitsipadjad on kaetud jämeda linase riidega, mis on reeglina tume, et kergendada valgete niitidega niplamist

Niplispulgad

Niplispulki on kahte liiki – pulgad ja nuiad.

Pulgad lõigati enamasti kooritud kadaka või kuuseokstest, hiljem ka sirelist või koorimata kaseokstest. Pulgad olid reeglina kaunistusteta.

Niplamisnuiade materjal oli reeglina sama, kuid need olid rohkem kaunistatud.

Nõelad

Nõelad ehk pinnud olid 4–5 cm pikkused kasest või kadakast pinnukesed, millega pits padjale kinnitati^[2]. Rannikul ja saartel kasutati kala oimuluud, hiljem olid kasutusel omatehtud vasknõelad või poenõelad^[2].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Das Klöppeln, Gertrud Zschorsch, Berlin 1923
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 "Eesti pitsid" ERM aastaraamat IV, Tartu, 1931

[Zschorsch_1923-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Das Klöppeln, Gertrud Zschorsch, Berlin 1923

[Kurrik,_1931-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 "Eesti pitsid" ERM aastaraamat IV, Tartu, 1931

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Bobbin lace 5054 Nyplätty pitsi C.JPG|pisi]]
-'''Niplispits''' ehk '''niplis''' on kõrvuti rippuvate niitide keeramisel ja ristamisel koostatud [[pits]].
+'''Niplispits''' ehk '''niplis''' on tekstiilitehnika, mille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel.
-nEesti keelde on sõna "niplispits" tulnud rootsikeelsest sõnast ''knyppling''. Mõnikord kasutatakse ka '''klöppelpitsi''' nimetust. Niplist nimetatakse ka "pulkadega kootud pitsiks" ehk '''pulgapitsiks'''.
+Eesti keelde on sõna "niplispits" tulnud rootsikeelsest sõnast ''knyppling''. Kasutatakse ka '''klöppelpitsi''' nimetust. Niplist nimetatakse ka "pulkadega kootud pitsiks" ehk '''pulgapitsiks'''.
 Niplispitsi valmistamist nimetatakse '''niplamiseks'''.
 ==Ajalugu==
-Niplispitsi tunti juba [[14. sajand]]i [[Itaalia]]s, kust see jõudis [[16. sajand]]il [[Sileesia]]sse, [[Baieri]]sse ja [[Böömimaa]]le ning sajandi lõpuks [[Holland]]isse<ref name="Zschorsch 1923" />. Pitsikudumise õitseaeg oli 17.-[[18. sajand]]il [[Belgia]]s<ref name="Zschorsch 1923" />. Sellest ajast on säilinud pitse, mille 1 cm laiune pind on kootud 80 pulgaga, 8 cm vastavalt siis 640 pulgaga ning nii peenest niidist, et niidi rebenemise vältimiseks sai töötada ainult niiskes keldris<ref name="Zschorsch 1923" />. Mustri autoriks oli reeglina kunstnik, teostajateks käsitöölistest niplajad.
+Niplistehnikat tunti juba [[14. sajand]]i [[Itaalia]]s, kust see jõudis [[16. sajand]]il [[Sileesia]]sse, [[Baieri]]sse ja [[Böömimaa]]le ning sajandi lõpuks [[Holland]]isse<ref name="Zschorsch 1923" />. Pitsi niplamise õitseaeg oli 17.-[[18. sajand]]il [[Belgia]]s<ref name="Zschorsch 1923" />. Sellest ajast on säilinud pitse, mille 1 cm laiune pind on niblatud 80 pulgaga, 8 cm vastavalt siis 640 pulgaga ning nii peenest niidist, et niidi rebenemise vältimiseks tuli töötada ainult niiskes keldris<ref name="Zschorsch 1923" />. Mustri autoriks oli reeglina kunstnik, teostajateks käsitöölistest niplajad.
-Selles tehnikas valmistati peakatteid, [[õlarätt]]e, [[krae]]sid, särgivarrukaid, voodipesu vahepitse jne. Niplipitsi hiilgeaeg kestis kuni [[1815]]. aastani, mil alustati pitsikudumist masinatel<ref name="Zschorsch 1923" />.
+Selles tehnikas valmistati peakatteid, [[õlarätt]]e, [[krae]]sid, käiseid, voodipesu vahepitse jne. Niplipitsi hiilgeaeg kestis kuni [[1815]]. aastani, mil alustati pitsi valmistamist masinatel<ref name="Zschorsch 1923" />.
-Eestis valmistati niplispitsi omakedratud [[lina]]sest niidist ning seda on kasutatud mitmel pool rahvariiete kaunistamiseks.
+Eestis valmistati niplispitsi omakedratud [[lina]]sest lõngast ning seda on kasutatud mitmel pool rahvariiete kaunistamiseks.
 Pitsi niplamisvahenditeks on pitsipadi, niplispulgad ehk nuiad ja nõelad ehk pinnud.
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 *kerakujulised
 *piklikud kotid, mis olid täidetud [[liiv]]a, [[tuhk|tuha]], [[takk]]ude, [[sõklad|sõkalde]] või heinapepredega
-*silindrikujulised pikkade [[õlg]]edega täidetud kotid, mis võisid olla kinnitatud laudalusele
+*silindrikujulised pikkade [[õlg]]edega täidetud kotid, mis võisid olla kinnitatud laud alusele
 *rõngakujulised, [[puukoor]]est seesmise kerega, mille peal asetses samblast või takkudest polsterdus<ref name="Kurrik, 1931" />.
-[[ERM]]-i kogudes on [[Ruhnu]]s ja [[Mustjala]]s kasutusel olnud ümmargused keerleva telje ja jalgadega padjad<ref name="Kurrik, 1931" />. Esines ka kiilutaolist patja, mille pind oli ettepoole längus<ref name="Kurrik, 1931" />. Pitsipadjad on kaetud jämeda linase riidega, mis on reeglina tume, et kergendada valgete niitide käsitlemist.
+[[ERM]]-i kogudes on [[Ruhnu]]s ja [[Mustjala]]s kasutusel olnud ümmargused keerleva telje ja jalgadega padjad<ref name="Kurrik, 1931" />. Esines ka kiilutaolist patja, mille pind oli ettepoole längus<ref name="Kurrik, 1931" />. Pitsipadjad on kaetud jämeda linase riidega, mis on reeglina tume, et kergendada valgete niitidega niplamist
 ==Niplispulgad==
@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 ==Nõelad==
-Nõelad ehk pinnud olid 4–5 cm pikkused kasest või kadakast pinnukesed, millega pitsipulgad padjale kinnitati<ref name="Kurrik, 1931" />. Rannikul ja saartel kasutati kala oimuluud, hiljem olid kasutusel omatehtud vasknõelad või poenõelad<ref name="Kurrik, 1931" />.
+Nõelad ehk pinnud olid 4–5 cm pikkused kasest või kadakast pinnukesed, millega pits padjale kinnitati<ref name="Kurrik, 1931" />. Rannikul ja saartel kasutati kala oimuluud, hiljem olid kasutusel omatehtud vasknõelad või poenõelad<ref name="Kurrik, 1931" />.
 ==Viited==