Dielektrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Isolaator on seade. |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Dielektrik''' on väga suure [[eritakistus]]ega (>10<sup>8</sup> Ω∙m) aine. Dielektrikud ehk isoleerained võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} |
|||
Dielektrikut nimetatakse ka mittejuhiks ja seda peamiselt liigituses [[elektrijuht|juht]] – [[pooljuht]] – [[mittejuht]]. |
|||
'''Dielektrik''' ehk '''mittejuht''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektriline polarisatsioon|dielektrilise polarisatsioon]]i. |
|||
[[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektriline polarisatsioon|dielektrilise polarisatsioon]]i. Osa välja energiast muutub soojuseks, mida väljendab [[dielektrikuskadu]]. Kui [[elektrivälja tugevus]] ületab kriitilise väärtuse, toimub dielektriku [[läbilöök]]. |
|||
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]]. |
|||
Dielektrikute iseloomustussuurusi: |
|||
Näiteks kasutatakse dielektrikuna [[kummi]]t, [[klaas]]i ja [[õhk]]u. |
|||
*[[eritakistus]], |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
*[[dielektriline läbilöögitugevus]], |
|||
*[[kaonurga tangens]]. |
|||
Dielektrikuid kasutatakse laialdaselt elektriisoleermaterjalina. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[ |
*[[Dielektriline läbitavus]] |
||
⚫ | |||
*[[Dielektrikuskadu]] |
*[[Dielektrikuskadu]] |
||
*[[ |
*[[Kõrge-k-dielektrik]] |
||
*[[Dielektrikantenn]] |
|||
*[[Dielektriklainejuhe]] |
|||
*[[Isolaator]] |
|||
*[[Isolaator (elektrotehnika)]] |
|||
⚫ | |||
[[Kategooria:Elektrimaterjalid]] |
[[Kategooria:Elektrimaterjalid]] |
Redaktsioon: 12. jaanuar 2018, kell 09:43
Dielektrik on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine. Dielektrikud ehk isoleerained võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised.
Dielektrikut nimetatakse ka mittejuhiks ja seda peamiselt liigituses juht – pooljuht – mittejuht.
Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Osa välja energiast muutub soojuseks, mida väljendab dielektrikuskadu. Kui elektrivälja tugevus ületab kriitilise väärtuse, toimub dielektriku läbilöök.
Dielektrikute iseloomustussuurusi:
- eritakistus,
- suhteline dielektriline läbitavus,
- dielektriline vastuvõtlikkus,
- dielektriline läbilöögitugevus,
- kaonurga tangens.
Dielektrikuid kasutatakse laialdaselt elektriisoleermaterjalina.