Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. jaanuar 2018, kell 16:28

See artikkel on sulfiididest laias keemilises tähenduses; sulfiidsete mineraalide kohta vaata artiklit Sulfiidsed mineraalid.

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na₂S ja P₂S₅) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.^[1] Sulfiidioon on väävli anioon (S²⁻), mis on saadud prootonite eemaldamisega divesiniksulfiidist. Väävel on pehmem Lewis alus ja vähem elektronegatiivsem kui hapnik, selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem afiinsus parempoolsete pehmemate d-metallide suhtes ^[2]. Sulfiidioon ei panusta sooladesse ühegi värviga ning sulfiidiooni hüdratatsioonienergia on madal, mis ei kompenseeri selle võreentalpiat, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid ^[2]. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes ^[2]. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksiteks ^[2].

Monosulfiidid - struktuur ja omadused

Divesiniksulfiid (H₂S)

Omadused – gaasiline ühend (õhust raskem), mis on värvitu ning iseloomuliku mädamuna sarnase lõhnaga. Divesiniksulfiid on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata, samuti on see ühend korrosiivne ja tuleohtlik ^[3]^[4] H₂S on vees nõrgalt happeline, mille pK_a = 7, andes seal HS^- iooni ^[5].

Looduses tekib seda ainet kohtades kus on vähe hapnikku. Näiteks tekib divesiniksulfiidi soodes hapnikuvaeses keskkonnas mikroorganismide lagunemise tagajärjel, samuti võib seda tekkida kanalisatsioonides. Reageerib hapnikuga moodustades vääveldioksiidi, käitub reaktsioonides enamasti redutseerijana, eriti aluselises keskkonnas.

Väävel kui redutseerija: H₂S + O₂ → SO₂ + H₂

Kõrgetel temperatuuridel katalüsaatori juuresolekul reageerib vääveldioksiidiga moodustades elemendilise väävli ja vee. Antud reaktsiooni kasutatakse tööstuses divesiniksulfiidi sidumiseks. Metallidega reageerides moodustab vastavaid sulfiidsooli.

Kõrgel rõhul (üle 90 GPa) divesiniksulfiid muutub elektrijuhiks. Madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel ta muutub ülijuhiks.^[6]

Metallimonosulfiidid

Saavad moodustuda 3d metallidest näiteks Ti, V, Fe, Co, Ni, kus on iseloomulik nikkel-arseniidne struktuur, mis tekib kui on tugev metall-metall side ja sellistel ühenditel on heksagonaalne süsteem. Keskel on As aatom, mille küljes on 6 nikli aatomit. Metallimonosulfiidid on vees vähelahustuvad või lahustumatud ühendid. Väga erinevate värvidega (tuleneb metallide omadustest), enamasti tumedamad toonid, kuid on ka heledamaid (näiteks: CdS, mis on kollane). Vahel käsitletakse neid kui soolasid, üleminekumetalli ja sulfiidiooni vaheline side on kovalentne, mis annab ühenditele pooljuhi omadused. Tänu sellele saab neid kasutada värvipigmentidena, päikesepaneelides ja katalüsaatoritena. ^[7]

Näiteks: vasksulfiid, raud(II)sulfiid, vanaadiumsulfiid jne.

Disulfiidid – struktuur ja omadused

Nende ühendite korral on tegemist üsna tugeva disulfiidse S–S sidemega. Kui monosulfiidis on väävli aatomil formaalne laeng −2, siis disulfiidi korral on see −1, mis sarnaneb kloori aatomile ning moodustab sarnaselt teise sama aatomiga kovalentse sideme. ^[2] Disulfiidid jagunevad orgaanilisteks ja anorgaanilisteks.

Orgaanilised disulfiidid on moodustunud kui mõlema või ühe väävli iooni küljes on mingi orgaaniline ühend näiteks fenüülrühm. Kui mõlema disulfiidse sidemega väävli aatomi küljes on sama asendusrühm, siis on tegu sümmeetrilise disulfiidiga, kuid kui erinev, siis on tegu asümmeetrilisega ^[8]. Disulfiidne side laguneb polaarsete reagentide abil ning selle tõttu on võimalik saada erinevaid monosulfiide. Niimoodi laguneb näiteks tsüstiin ning tekib kaks tsüsteiini molekuli, mis on üks 20-st põhilisest aminohappest. ^[9]

Orgaanilisi disulfiide leidub valkudes, bakterites ja eukarüootsetes rakkudes.

Anorgaanilised disulfiidid moodustuvad erinevate metalliliste või mittemetalliliste elementidega. Tuntuim metallidisulfiid on püriit (FeS₂) ehk kassikuld, mille korral on tegu kristallilise struktuuriga sulfiidse mineraaliga. Püriiti kasutatakse näiteks ehetes, päikesepaneelides, Li-akudes (katoodi materjalina) ^[10]. Mittemetalliline disulfiid on näiteks dikloordisulfiid (S₂Cl₂), mis sarnaneb oma struktuurilt vesinikperoksiidile. Tegemist on kollase-punaka õlise vedelikuga, mille lõhna on kirjeldatud kui ärritavat või iiveldama ajavat. Oma värvi tõttu saab teda kasutada värvides, kuid enim kasutatakse seda sünteetilise kummi tootmisel.

Sulfiidkompleksid - struktuur ja omadused

Sulfiidkompleksid on enamasti moodustunud 4d ja 5d metallidest. Madalamate vabade 3d orbitaalide tõttu saab väävli aatom käituda π-sideme aktseptorina, mistõttu eelistavad väheoksüdeerivad metallitsentrid väävlit. Sulfiidkomplekse saab moodustada aluselises keskkonnas oksiididest disvesiniksulfiidi abil. ^[2]

Näiteks molübdeen oksiidi ja divesiniksulfiidi reaktsioonil tekib MoS₄²⁻ ioon

[NH₄]₂[MoO₄] + 4H₂S → [NH₄]₂[MoS₄] + 4H₂O

Sulfiidide saamine

Sulfiide saab erinevate moodustega ^[2]:

1. Lihtainete kombineerimisel:

Näiteks: Fe + S → FeS

2. Sulfaatide redutseerimisel:

Näiteks: MgSO₄ + 4C → MgS + 4CO

3. Mittelahustuva sulfiidi sadestamisel:

Näiteks: M²⁺ + H₂S → MS + 2H⁺

Huvitavat sulfiidide kohta

2008. aastal kasutati Jaapanis enesetappu tegemisel divesiniksulfiidi, mida valmistati käepärastest vahenditest kodus ^[11]. Selle ärahoidmiseks loodi ka spetsiaalne abitelefon, kuhu hädas olevad inimesed helistada said .^[12].

Sama gaasi kasutas I Maailmasõja ajal ka Suurbritannia armee. Tegemist pole küll efektiivse sõjagaasiga, kuid selle lihtsuse ja suurte koguste kättesaadavuse tõttu kasutati seda kahel korral ^[13].

Paljud metallimaagid on sulfiidid (näiteks: hõbesulfiid, ränisulfiid, molübdeensulfiid, nikkelsulfiid) ^[14].

Viited

↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, Shriver & Atkins' inorganic chemistry, 2010, Oxford : Oxford University Press.
↑ https://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html
↑ http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide
↑ http://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf
↑ Drozdov A, Eremets M I, Troyan I A, "Conventional superconductivity at 190 K at high pressures", 2014 
↑ Harbhajan S, Mycoremediation: Fungal Bioremediation, 2006
↑ Sevier C S, Kaiser C A, Formation and transfer of disulphide bonds in living cells, Nat. Rev. Mol. Cell Biol., 2002, 3-11, 836-847.
↑ Cremlyn R J, An Introduction to Organosulfur Chemistry, 1996 John Wiley and Sons: Chichester.
↑ Energizer Corporation, Lithium Iron Disulfide, vaadatud 15.10.2017
↑ "Dangerous Japanese 'Detergent Suicide' Technique Creeps Into U.S". Wired.com., vaadatud 15.10.2017
↑ Namiki, Noriko. "Terrible Twist in Japan Suicide Spates - ABC News,". Vaadatud 15.10.2017.
↑ Foulkes C H, Gas! The story of the special brigade, 2001
↑ Vaughan D J, Craig J R, “Mineral chemistry of metal sulfides" Cambridge University Press, 1978, Cambridge

Vaata ka

Sulfaadid

[1] ttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid.

[Luts-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, Shriver & Atkins' inorganic chemistry, 2010, Oxford : Oxford University Press.

[IDLH-3] ttps://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html

[4] ttp://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide

[5] ttp://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf

[6] Drozdov A, Eremets M I, Troyan I A, "Conventional superconductivity at 190 K at high pressures", 2014 

[7] Harbhajan S, Mycoremediation: Fungal Bioremediation, 2006

[Sevier-8] Sevier C S, Kaiser C A, Formation and transfer of disulphide bonds in living cells, Nat. Rev. Mol. Cell Biol., 2002, 3-11, 836-847.

[9] Cremlyn R J, An Introduction to Organosulfur Chemistry, 1996 John Wiley and Sons: Chichester.

[10] Energizer Corporation, Lithium Iron Disulfide, vaadatud 15.10.2017

[11] "Dangerous Japanese 'Detergent Suicide' Technique Creeps Into U.S". Wired.com., vaadatud 15.10.2017

[12] Namiki, Noriko. "Terrible Twist in Japan Suicide Spates - ABC News,". Vaadatud 15.10.2017.

[13] Foulkes C H, Gas! The story of the special brigade, 2001

[14] Vaughan D J, Craig J R, “Mineral chemistry of metal sulfides" Cambridge University Press, 1978, Cambridge

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[File:Sulfidion.svg|thumb|300px|Sulfiidioon]]
-Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na<sub>2</sub>S ja P<sub>2</sub>S<sub>5</sub>) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid.</ref> Sulfiidioon on väävli anioon (S<sup>2−</sup>), mis on saadud prootonite eemaldamisega divesiniksulfiidist. Väävel on vähem elektronegatiivne kui hapnik, mistõttu on tal suur amplituud erinevaid oksüdatsiooniastmeid ja suurem afiinsus kergematele metallidele parempoolses d-metallide reas. Sulfiidioon ei panusta sooladesse ühegi värviga ning nad. Kergemate metallisulfiidide võreentalpiat ei saa vesilahuses ületada, mis tähendab, et sulfiidid on vees vähelahustuvad. Sulfiidid on vees vähe lahustuvad ühendid. Väävli üks omadusi on veel moodustada tsentreeritud sulfiidioone. Mingist osast tekib S<sup>2−</sup> ioone ja väiksem osa tekib polüsulfiide, mis käituvad kelaatse ligandina, mis seob d-metalle (nt FeS<sub>2</sub>). Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksiteks. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>
+Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na<sub>2</sub>S ja P<sub>2</sub>S<sub>5</sub>) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid.</ref> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S<sup>2−</sup>), mis on saadud [[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewis alus]] ja vähem elektronegatiivsem kui [[hapnik]], selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[afiinsus]] parempoolsete pehmemate [[d-metallid]]e suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiidioon ei panusta [[sool]]adesse ühegi värviga ning sulfiidiooni [[hüdratatsioonienergia]] on madal, mis ei kompenseeri selle [[võreentalpia]]t, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksiteks <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>.
 == Monosulfiidid - struktuur ja omadused ==
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 '''Divesiniksulfiid (H<sub>2</sub>S)'''
-[[File:Hydrogen-sulfide-3D-balls.png|thumb|130px|Vesiniksulfiidi struktuur]] Omadused – gaasiline ühend (õhust raskem), mis on värvitu ning iseloomuliku mädamuna sarnase lõhnaga. Divesiniksulfiid on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata. Samuti on ühend korrosiivne ning tuleohtlik (4,3%-46% õhus on isesüttiv). Nõrgalt happeline p''K''<sub>a</sub> = 6,9.
+[[File:Hydrogen-sulfide-3D-balls.png|thumb|130px|Vesiniksulfiidi struktuur]] Omadused – [[gaas]]iline ühend (õhust raskem), mis on värvitu ning iseloomuliku mädamuna sarnase lõhnaga. [[Divesiniksulfiid]] on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata, samuti on see ühend korrosiivne ja tuleohtlik <ref name=IDLH>https://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html</ref><ref>http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide</ref> H<sub>2</sub>S on vees nõrgalt happeline, mille p''K''<sub>a</sub> = 7, andes seal HS<sup>-</sup> iooni <ref>http://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf</ref>.
-Looduses tekib seda ainet kohtades kus on vähe hapnikku. Näiteks tekib divesiniksulfiidi soodes hapnikuvaeses keskkonnas mikroorganismide lagunemise tagajärjel, samuti võib seda tekkida kanalisatsioonides.
+Looduses tekib seda ainet kohtades kus on vähe hapnikku. Näiteks tekib divesiniksulfiidi soodes hapnikuvaeses keskkonnas [[mikroorganism]]ide lagunemise tagajärjel, samuti võib seda tekkida kanalisatsioonides.
-Reageerib hapnikuga moodustades vääveldioksiidi, käitub reaktsioonides enamasti redutseerijana, eriti aluselises keskkonnas.
+Reageerib hapnikuga moodustades [[vääveldioksiid]]i, käitub reaktsioonides enamasti [[redutseerija]]na, eriti [[alus]]elises keskkonnas.
 Väävel kui redutseerija: H<sub>2</sub>S + O<sub>2</sub> → SO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>
-Kõrgetel temperatuuridel katalüsaatori juuresolekul reageerib vääveldioksiidiga moodustades elemendilise väävli ja vee. Antud reaktsiooni kasutatakse tööstuses divesiniksulfiidi sidumiseks. Metallidega reageerides moodustab vastavaid sulfiidsooli.
+Kõrgetel temperatuuridel [[katalüsaator]]i juuresolekul reageerib vääveldioksiidiga moodustades elemendilise väävli ja vee. Antud reaktsiooni kasutatakse tööstuses divesiniksulfiidi sidumiseks. [[Metall]]idega reageerides moodustab vastavaid sulfiidsooli.
-Kõrgel rõhul (üle 90 GPa) divesiniksulfiid muutub elektrijuhiks. Madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel ta muutub ülijuhiks.<ref>Drozdov A, Eremets M I, Troyan I A, ''"Conventional superconductivity at 190 K at high pressures"'', '''2014''' </ref>
+Kõrgel rõhul (üle 90 GPa) divesiniksulfiid muutub elektrijuhiks. Madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel ta muutub [[Ülijuhtivus|ülijuhi]]ks.<ref>Drozdov A, Eremets M I, Troyan I A, ''"Conventional superconductivity at 190 K at high pressures"'', '''2014''' </ref>
 '''Metallimonosulfiidid'''
 [[File:Nickel-arsenide-3D-unit-cell.png|thumb|150px|Nikkel-arseniidne struktuur]]
-Saavad moodustuda 3d metallidest näiteks Ti, V, Fe, Co, Ni, kus on iseloomulik nikkel-arseniidne struktuur, mis tekib kui on tugev metall-metall side ja sellistel ühenditel on heksagonaalne süsteem. Keskel on As aatom, mille küljes on 6 nikli aatomit. Metallimonosulfiidid on vees vähelahustuvad või lahustumatud ühendid. Väga erinevate värvidega, enamasti tumedamad toonid, kuid on ka heledamaid (näiteks: CdS, mis on kollane). Vahel käsitletakse neid kui soolasid, üleminekumetalli ja sulfiidiooni vaheline side on kovalentne, mis annab ühenditele pooljuhi omadused. Tänu sellele saab neid kasutada värvipigmentidena, päikesepaneelides ja katalüsaatoritena. <ref>Harbhajan S, ''Mycoremediation: Fungal Bioremediation'', '''2006'''</ref>
+Saavad moodustuda 3d metallidest näiteks Ti, V, Fe, Co, Ni, kus on iseloomulik [[nikkel]]-arseniidne struktuur, mis tekib kui on tugev metall-metall side ja sellistel ühenditel on heksagonaalne süsteem. Keskel on As aatom, mille küljes on 6 nikli aatomit. Metallimonosulfiidid on vees vähelahustuvad või lahustumatud ühendid. Väga erinevate värvidega (tuleneb metallide omadustest), enamasti tumedamad toonid, kuid on ka heledamaid (näiteks: CdS, mis on kollane). Vahel käsitletakse neid kui soolasid, üleminekumetalli ja sulfiidiooni vaheline side on [[Kovalentne_side|kovalentne]], mis annab ühenditele [[Pooljuht|pooljuhi]] omadused. Tänu sellele saab neid kasutada värvipigmentidena, [[päikesepaneel]]ides ja katalüsaatoritena. <ref>Harbhajan S, ''Mycoremediation: Fungal Bioremediation'', '''2006'''</ref>
 Näiteks: vasksulfiid, raud(II)sulfiid, vanaadiumsulfiid jne.
@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 == Disulfiidid – struktuur ja omadused ==
-Nende ühendite korral on tegemist üsna tugeva disulfiidse S–S sidemega. Kui monosulfiidis on väävli aatomil formaalne laeng −2, siis disulfiidi korral on see −1, mis sarnaneb kloori aatomile ning moodustab sarnaselt teise sama aatomiga kovalentse sideme. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref> Disulfiidid jagunevad orgaanilisteks ja anorgaanilisteks.
+Nende ühendite korral on tegemist üsna tugeva disulfiidse S–S sidemega. Kui monosulfiidis on väävli aatomil formaalne laeng −2, siis disulfiidi korral on see −1, mis sarnaneb [[kloor]]i aatomile ning moodustab sarnaselt teise sama aatomiga kovalentse sideme. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref> Disulfiidid jagunevad orgaanilisteks ja anorgaanilisteks.
-'''Orgaanilised disulfiidid''' on moodustunud kui mõlema või ühe väävli iooni küljes on mingi orgaaniline ühend näiteks fenüülrühm. Kui mõlema disulfiidse sidemega väävli aatomi küljes on sama asendusrühm, siis on tegu sümmeetrilise disulfiidiga, kuid kui erinev, siis on tegu asümmeetrilisega <ref name=Sevier>Sevier C S, Kaiser C A, ''Formation and transfer of disulphide bonds in living cells'', ''Nat. Rev. Mol. Cell Biol.'', '''2002''', 3-11, 836-847.</ref>. Disulfiidne side laguneb polaarsete reagentide abil ning selle tõttu on võimalik saada erinevaid monosulfiide. Niimoodi laguneb näiteks tsüstiin ning tekib kaks tsüsteiini molekuli, mis on üks 20-st põhilisest aminohappest. <ref>Cremlyn R J, ''An Introduction to Organosulfur Chemistry'', '''1996''' John Wiley and Sons: Chichester.</ref>
+'''Orgaanilised disulfiidid''' on moodustunud kui mõlema või ühe väävli iooni küljes on mingi orgaaniline ühend näiteks fenüülrühm. Kui mõlema disulfiidse sidemega väävli aatomi küljes on sama asendusrühm, siis on tegu sümmeetrilise disulfiidiga, kuid kui erinev, siis on tegu asümmeetrilisega <ref name=Sevier>Sevier C S, Kaiser C A, ''Formation and transfer of disulphide bonds in living cells'', ''Nat. Rev. Mol. Cell Biol.'', '''2002''', 3-11, 836-847.</ref>. Disulfiidne side laguneb polaarsete reagentide abil ning selle tõttu on võimalik saada erinevaid monosulfiide. Niimoodi laguneb näiteks [[tsüstiin]] ning tekib kaks tsüsteiini molekuli, mis on üks 20-st põhilisest [[Aminohapped|aminohappest]]. <ref>Cremlyn R J, ''An Introduction to Organosulfur Chemistry'', '''1996''' John Wiley and Sons: Chichester.</ref>
 Orgaanilisi disulfiide leidub valkudes, bakterites ja eukarüootsetes rakkudes.
 [[File:2780M-pyrite1.jpg|thumb|130px|Püriit]]
-'''Anorgaanilised disulfiidid''' moodustuvad erinevate metalliliste või mittemetalliliste elementidega. Tuntuim metallidisulfiid on püriit (FeS<sub>2</sub>) ehk kassikuld, mille korral on tegu kristallilise struktuuriga sulfiidse mineraaliga. Püriiti kasutatakse näiteks ehetes, päikesepaneelides, Li-akudes (katoodi materjalina) <ref>Energizer Corporation, [http://data.energizer.com/PDFs/lithiuml91l92_appman.pdf ''Lithium Iron Disulfide''], vaadatud 15.10.2017</ref>. Mittemetalliline disulfiid on näiteks dikloordisulfiid (S<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>), mis sarnaneb oma struktuurilt veisnikperoksiidile. Tegemist on kollase-punaka õlise vedelikuga, mille lõhna on kirjeldatud kui ärritavat või iiveldama ajavat. Oma värvi tõttu saab teda kasutada värvides, kuid enim kasutatakse seda sünteetilise kummi tootmisel.
+'''Anorgaanilised disulfiidid''' moodustuvad erinevate metalliliste või mittemetalliliste elementidega. Tuntuim metallidisulfiid on [[püriit]] (FeS<sub>2</sub>) ehk kassikuld, mille korral on tegu kristallilise struktuuriga sulfiidse mineraaliga. Püriiti kasutatakse näiteks ehetes, päikesepaneelides, Li-akudes (katoodi materjalina) <ref>Energizer Corporation, [http://data.energizer.com/PDFs/lithiuml91l92_appman.pdf ''Lithium Iron Disulfide''], vaadatud 15.10.2017</ref>. Mittemetalliline disulfiid on näiteks dikloordisulfiid (S<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>), mis sarnaneb oma struktuurilt [[vesinikperoksiid]]ile. Tegemist on kollase-punaka õlise vedelikuga, mille lõhna on kirjeldatud kui ärritavat või iiveldama ajavat. Oma värvi tõttu saab teda kasutada värvides, kuid enim kasutatakse seda sünteetilise kummi tootmisel.
 == Sulfiidkompleksid - struktuur ja omadused ==
@@ 64. rida: / 64. rida: @@
 * 2008. aastal kasutati Jaapanis enesetappu tegemisel divesiniksulfiidi, mida valmistati käepärastest vahenditest kodus <ref>{{Cite journal|url=https://www.wired.com/threatlevel/2009/03/japanese-deterg/|title=Dangerous Japanese ‘Detergent Suicide’ Technique Creeps Into U.S|newspaper=|work=Wired.com}}, vaadatud 15.10.2017</ref>. Selle ärahoidmiseks loodi ka spetsiaalne abitelefon, kuhu hädas olevad inimesed helistada said .<ref>{{cite news|last=Namiki |first=Noriko |url=http://abcnews.go.com/Health/story?id=4908320&page=1 |title=Terrible Twist in Japan Suicide Spates - ABC News, |accessdate=15.10.2017}}</ref>.
-* Sama gaasi kasutasid I Maailmasõja ajal ka britid. Tegemist pole küll hea sõjagaasiga, kuid selle lihtsuse ja suurte koguste kättesaadavuse tõttu praktiseeriti sõjagaasina kahel korral <ref>Foulkes C H, ''Gas! The story of the special brigade'', '''2001'''</ref>.
+* Sama gaasi kasutas I Maailmasõja ajal ka Suurbritannia armee. Tegemist pole küll efektiivse sõjagaasiga, kuid selle lihtsuse ja suurte koguste kättesaadavuse tõttu kasutati seda kahel korral <ref>Foulkes C H, ''Gas! The story of the special brigade'', '''2001'''</ref>.
 * Paljud metallimaagid on sulfiidid (näiteks: hõbesulfiid, ränisulfiid, molübdeensulfiid, nikkelsulfiid) <ref>Vaughan D J, Craig J R, “''Mineral chemistry of metal sulfides" Cambridge University Press'', '''1978''', Cambridge</ref>.