Helmut Oruvee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 16:17

Helmut Oruvee (22. oktoober 1923 Pärnu – 1. märts 2007 Tallinn) oli eesti arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.

Haridus

Lõpetas Pärnu I Reaalkooli reaalharu 1937, Pärnu Ühisgümnaasiumi humanitaarharu 1942,Tallinna Polütehnilise Instituudiehitusteaduskonna arhitektuuri erialal 1950; Leningradi Ehitusinseneride Instituudi aspirant 1951–1954.

Teaduskraad- ja kutse

tehnikakandidaat 1954, kandidaadiväitekiri "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры"; dotsent 1959; professor 1967; arhitektuuridoktor 1964 (Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut, kinnitus 1966), väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest".

Teenistuskäik

Tööline Lavassaare turbatööstuses, Pärnu sadamas, elektrijaamas ja suusatööstuses 1941–1944.

TTÜs 1950/1951, 1954–1974: arhitektuuri ja arhitektuursete konstruktsioonide kateedri vanemlaborant, assistent 1950/1951, vanemõpetaja 1954, dotsent 1955–1962, vanemteadur 1962–1964; arhitektuuri kateedri professor 1965–1971; ehitusteaduskonna dekaan 1964–1971, õppejõud tunnitasu alusel 1972–1974.

Eesti Projekti vanemarhitekt (kohakaaslus), hiljem konsultant 1954–1958;

Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. ERKI/TKÜ/EKA arhitektuurikateedri professor ja juhataja 1971–1990, emeriitprofessor 1994–2007.

Teadustöö põhisuunad

Arhitektuuriakustika. Helmut Oruvee peamised teened seisnevad akustika arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema teadusuuringuid on rakendatud projekteerimis- ja ehituspraktikas enam kui 60 hoones (nt Tallinna laululava akustilise ekraani projekteerimisel ja ruumide akustika kujundamisel, Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdisaali, Estonia, Pärnu Endla teatri ja Viljandi Ugala teatri, ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika, Tallinna Linnahall 1978). Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas Pärnu metodisti kirik Agape projekti (1993). Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel Leedus (Vilniuse laululava (1958), Klaipėda (1993) ja Visaginase (1999–2000) kirikud), Venemaal (Leningradi Konservatooriumi ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), Gruusias (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal, Tomski Ülikooli aulas ja paljudes teistes riikides. Avaldanud hulgaliselt publikatsioone, koostanud õppevahendeid ja diafilme, kokku 120 teadustrükist.^[1]

Teadusorganisatoorne ja inseneritegevus

Oli mitme projekteerimisasutuse akustika konsultant. Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1955. aastast, kuulus kaua aega selle juhatusse ja aseesimees ning teooriasektsiooni juhataja, Eesti Raadio ja Televisiooni Komitee tehnikanõukogu liige. Tallinna Kalinini rajooni TS Nõukogu esimees 1955–1960; Tallinna Linna TS Nõukogu saadik ning alalise ehituskomisjoni esimees 1961–1965, Tallinna Teadlaste Maja asutaja- ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.

Tunnustused

Nõukogude Eesti preemia 1965 (kollektiiv);
Lenini orden 1967;
Eesti NSV teeneline teadlane 1969.

Teoseid

Analoogmeetodid akustilisel projekteerimisel. // TPI Toimetised 74 (1956)
Теория и практика применения акуcтических экранов для массовых ансамблей // TPI Toimetised. A 200 (1963)
Исследование акустики залов с точки зрения геометрической акустики. // TPI Toimetised. A 200 (1963)
Проблемы архитектурно-акустического проектирования музыкальных залов и студий. // TPI Toimetised. A 212 (1964)
Vajame saali akustikale kindlamat prognoosi. // Ehitus ja arhitektuur (1969) 3
Kasulik õppetund teatriakustikast. // Ehitus ja arhitektuur (1979) 1
Analoogmudel nõuandja rollis. // TKÜ Toim 3 (1994)
Arhitektuur + akustika = arhitektuuriakustika. // Ehitaja (2001) 4
Laulukaare akustikast. // Laulukaar 45. Arhitektuuriseminar 29. august 2005 (Tallinn).

Viited

↑ Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus

Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 361–362
EE 14, 345
Ehitusinsenerid TPI-st, 84, 217
TPI 1936–1986, 152, 167, 227–229, 231–232, 242–243, 405, 415, 497
Arhitektuuriteaduskonna raudvara. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1, 20
Pedusaar, H. Arhitektuuriakustika grand old man. // Ehitaja (2001) 1 / 2, 10–13
Pedusaar, H. Akustika ja arhitektuuri sümfoonia. // Elu Kiri (2005) VII, 52–55
Helmut Oruvee 22. oktoober 1923 – 1. märts 2007. // Sirp (2007) 16. III
TTÜ professorid läbi aegade, 286–287.

Välislingid

Nekroloog ajalehes Eesti Päevaleht (2. märts 2007)
Nekroloog ajalehes Postimees (2. märts 2007)
Nekroloog ajalehes SL Õhtuleht (2. märts 2007)

[ETBL-1] Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Helmut Oruvee''' ([[22. oktoober]] [[1923]] [[Pärnu]] – [[1. märts]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.
-== Elulugu ==
-Ta lõpetas [[1942]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel [[1941]]–[[1944]] lihttööline.
+==Haridus==
-Kui sõja järel avati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas [[arhitektuur]]i eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga [[1950]]. aastal. Õpingud jätkusid [[1951]]. aastal [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudis]], kus ta kaitses [[1954]]. aastal kandidaadiväitekirja "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры".
+Lõpetas [[Pärnu I Reaalkool]]i reaalharu [[1937]], [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i humanitaarharu [[1942]],[[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]ehitusteaduskonna arhitektuuri erialal [[1950]]; [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudi]] aspirant [[1951]]–[[1954]].
+==Teaduskraad- ja kutse==
-Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks. [[Doktorikraad]] anti talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.
+tehnikakandidaat [[1954]], kandidaadiväitekiri "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры"; dotsent [[1959]]; professor [[1967]]; arhitektuuridoktor [[1964]] ([[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut]], kinnitus [[1966]]), väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest".
-Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
-== Tegevus ==
+==Teenistuskäik==
+Tööline [[Lavassaare turbatööstus]]es, [[Pärnu sadam]]as, elektrijaamas ja suusatööstuses [[1941]]–[[1944]].
-Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).
+[[TTÜ]]s [[1950]]/[[1951]], [[1954]]–[[1974]]: arhitektuuri ja arhitektuursete konstruktsioonide kateedri vanemlaborant, assistent [[1950]]/[[1951]], vanemõpetaja [[1954]], dotsent [[1955]]–[[1962]], vanemteadur [[1962]]–[[1964]]; arhitektuuri kateedri professor [[1965]]–[[1971]]; ehitusteaduskonna dekaan [[1964]]–[[1971]], õppejõud tunnitasu alusel [[1972]]–[[1974]].
-Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.
+[[Eesti Projekt]]i vanemarhitekt (kohakaaslus), hiljem konsultant [[1954]]–[[1958]];
-Helmut Oruvee oli alates [[1955]]. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.
+Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. ERKI/TKÜ/EKA arhitektuurikateedri professor ja juhataja [[1971]]–[[1990]], emeriitprofessor [[1994]]–[[2007]].
-Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.
-Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
+==Teadustöö põhisuunad==
-== Tunnustus ==
+Arhitektuuriakustika. Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema teadusuuringuid on rakendatud projekteerimis- ja ehituspraktikas enam kui 60 hoones (nt Tallinna laululava akustilise ekraani projekteerimisel ja ruumide akustika kujundamisel,  [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], Estonia, [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]] ja [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]], ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika, [[Tallinna Linnahall]] 1978). Samuti oli ta seotud kultuurimajadega [[Jõhvi]]s (1976), [[Paide]]s (1983) ja [[Põlva]]s (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).
-Eesti NSV riiklik preemia (1965, kollektiivis). Aastal [[1969]] anti talle [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetus.
+Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal, Tomski Ülikooli aulas ja paljudes teistes riikides.
+Avaldanud hulgaliselt publikatsioone, koostanud õppevahendeid ja diafilme, kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
+==Teadusorganisatoorne ja inseneritegevus==
+Oli mitme projekteerimisasutuse akustika konsultant. Eesti Arhitektide Liidu liige alates [[1955]]. aastast, kuulus kaua aega selle juhatusse ja aseesimees ning teooriasektsiooni juhataja, [[Eesti Raadio]] ja [[Televisiooni Komitee tehnikanõukogu]] liige.
+[[Tallinna Kalinini rajooni TS Nõukogu]] esimees [[1955]]–[[1960]]; [[Tallinna Linna TS Nõukogu]] saadik ning alalise ehituskomisjoni esimees [[1961]]–[[1965]], [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja- ja tegevliige.
+Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka [[Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskoor]]is.
+==Tunnustused==
+*[[Nõukogude Eesti preemia]] [[1965]] (kollektiiv);
+*[[Lenini orden]] [[1967]];
+*[[Eesti NSV teeneline teadlane]] [[1969]].
 ==Teoseid==
@@ 60. rida: / 72. rida: @@
 [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
 [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
+[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
 [[Kategooria:Sündinud 1923]]
 [[Kategooria:Surnud 2007]]