Cesvaine mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|on Cesvaine mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Cesvaine piiskopilinnus]] ja lossi kohta [[Cesvaine loss]].}}
{{See artikkel|on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Cesvaine piiskopilinnus]] ja lossi kohta [[Cesvaine loss]].}}
[[Pilt:Cesvaine loss 29.JPG|pisi|[[Cesvaine loss]] 2013. aastal.]]
[[Pilt:Cesvaine loss 29.JPG|pisi|[[Cesvaine loss]] 2013. aastal]]
{{koord|NS=56.969422|EW=26.312654|tüüp=maamärk|kaart=Läti}}
{{koord|NS=56.969422|EW=26.312654|tüüp=maamärk|kaart=Läti}}
[[File:Cesvaine kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Cesvaine mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904).]]
[[File:Cesvaine kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Cesvaine mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904)]]
'''Cesvaine mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schloß Seßwegen'', [[läti keel]]es ''Cesvaines muiža'', ka ''Cesvaines pils'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Võnnu kreis]]is [[Cesvaine kihelkond|Cesvaine kihelkonnas]]. Tänapäeval asub [[Läti]]s [[Cesvaine piirkond| Cesvaine piirkonnas]] [[Cesvaine]]s. Mõisa peahoonet tuntakse kui [[Cesvaine loss]]i.
'''Cesvaine mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schloß Seßwegen'', [[läti keel]]es ''Cesvaines muiža'', ka ''Cesvaines pils'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Võnnu kreis]]is [[Cesvaine kihelkond|Cesvaine kihelkonnas]]. Tänapäeval asub [[Läti]]s [[Cesvaine piirkond| Cesvaine piirkonnas]] [[Cesvaine]]s. Mõisa peahoonet tuntakse kui [[Cesvaine loss]]i.


12. rida: 12. rida:
Kõrvalhoonetest on säilinud tallid, aidad, sepa, aedniku, kavaleride, mõisavalitseja ja metsniku maja. Mõisa juures oli töökoda, kus pruuliti õlut. Lossi ümber on park, mida ehivad [[Cesvaine piiskopilinnus|keskaegse linnuse]] varemed ja barokne paviljon. Enamik hooneid on rajatud koos lossiga, aga kavaleride maja pärineb 18. sajandi lõpust.
Kõrvalhoonetest on säilinud tallid, aidad, sepa, aedniku, kavaleride, mõisavalitseja ja metsniku maja. Mõisa juures oli töökoda, kus pruuliti õlut. Lossi ümber on park, mida ehivad [[Cesvaine piiskopilinnus|keskaegse linnuse]] varemed ja barokne paviljon. Enamik hooneid on rajatud koos lossiga, aga kavaleride maja pärineb 18. sajandi lõpust.


==Pildid==
== Mõisa kõrvalhooneid ==
<gallery>
<gallery>
Cesvaine Palace, 2013, 8.jpg
Cesvaine Palace, 2013, 8.jpg
19. rida: 19. rida:
Cesvaine manor park.JPG
Cesvaine manor park.JPG
</gallery>
</gallery>

==Vaata ka==
*[[Cesvaine piiskopilinnus]]


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Commons|Category:Cesvaine Manor}}
{{Commons|Category:Cesvaine Manor}}
*[http://www.pilis.lv/lv/cesvaines-pils Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod] (''läti keeles'')
*[http://www.pilis.lv/lv/cesvaines-pils Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod] (''läti keeles'')

==Vaata ka==
*[[Cesvaine piiskopilinnus]]


{{Cesvaine kihelkond}}
{{Cesvaine kihelkond}}

Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 12:05

 See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Cesvaine piiskopilinnus ja lossi kohta Cesvaine loss.

Cesvaine loss 2013. aastal
Cesvaine mõis (Läti)
Cesvaine mõis
Asendikaart
Cesvaine mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)

Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Cesvaine piirkonnas Cesvaines. Mõisa peahoonet tuntakse kui Cesvaine lossi.

Ajalugu

Mõisa mainiti esimest korda 1399. aastal. Esimene loss ehitati Cesvainesse 15. sajandi alguses. Aastal 1577 lasi tsaar Ivan IV lossi ja selle ümbruses olnud asula hävitada. 18. sajandil oli Cesvaine mõis Simon von Zoritsch käes. Aastast 1815 kuulus von Wulfide perele.

Mõisaansambel

 Pikemalt artiklis Cesvaine loss

Kõrvalhoonetest on säilinud tallid, aidad, sepa, aedniku, kavaleride, mõisavalitseja ja metsniku maja. Mõisa juures oli töökoda, kus pruuliti õlut. Lossi ümber on park, mida ehivad keskaegse linnuse varemed ja barokne paviljon. Enamik hooneid on rajatud koos lossiga, aga kavaleride maja pärineb 18. sajandi lõpust.

Pildid

Vaata ka

Välislingid