Henry Power: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Kuupäevad eestipäraseks: aaaa-kk-pp -> pp.kk.aaaa
8. rida: 8. rida:


== Boyle'i seadus ==
== Boyle'i seadus ==
Koos sõber [[Richard Towneley]]'ga korraldatud eksperimentides avastas Power seose gaasi rõhu ja ruumala vahel, mis sai hiljem tuntuks [[Boyle'i-Mariotte'i seadus]]ena. Power kirjeldas seda oma teoses "Experimental Philosophy". Pärast teooria arutamist Towneley'ga ning "Experimental Philosophy" käsikirja lugemist viitas Boyle siiski hüpoteesile kui üksnes Richard Towneley avastusele. Boyle mainis seda teooriat aasta enne "Experimental Philosophy" ilmumist. Kuna Boyle teooriat ka propageeris ning oli tuntud teadlane, hakatigi seadust tema järgi kutsuma."<ref>{{cite journal|last=Webster |first=Charles |year=1965 |journal=Archives for History of Exact Sciences |title=The Discovery of Boyle's Law, and the Concept of the Elasticity of Air in the Seventeenth Century |volume=2 |number=6 |publisher=[[Springer Science+Business Media|Springer-Verlag]] |pages=441–502 |accessdate=2014-04-15 |doi=10.1007/BF00324880 |jstor=i40049658 |issn=1432-0657 |oclc=39966759}}</ref>
Koos sõber [[Richard Towneley]]'ga korraldatud eksperimentides avastas Power seose gaasi rõhu ja ruumala vahel, mis sai hiljem tuntuks [[Boyle'i-Mariotte'i seadus]]ena. Power kirjeldas seda oma teoses "Experimental Philosophy". Pärast teooria arutamist Towneley'ga ning "Experimental Philosophy" käsikirja lugemist viitas Boyle siiski hüpoteesile kui üksnes Richard Towneley avastusele. Boyle mainis seda teooriat aasta enne "Experimental Philosophy" ilmumist. Kuna Boyle teooriat ka propageeris ning oli tuntud teadlane, hakatigi seadust tema järgi kutsuma."<ref>{{cite journal|last=Webster |first=Charles |year=1965 |journal=Archives for History of Exact Sciences |title=The Discovery of Boyle's Law, and the Concept of the Elasticity of Air in the Seventeenth Century |volume=2 |number=6 |publisher=[[Springer Science+Business Media|Springer-Verlag]] |pages=441–502 |accessdate=15.04.2014 |doi=10.1007/BF00324880 |jstor=i40049658 |issn=1432-0657 |oclc=39966759}}</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 7. jaanuar 2018, kell 23:33

Henry Power (162323. detsember 1668, London) oli inglise arst ja füüsik, üks esimestest Londoni Kuningliku Seltsi valitud liikmetest.

Power astus Christ's College'isse Cambridge'i Ülikooli 1641 ning lõpetas bakalaureusekraadiga 1644. Ta pidas regulaarset teaduslikku kirjavahetust Sir Thomas Browne'iga, kes elas 1633-1635 Halifaxis. Powerkaitses magistrikraadi vabades kunstides 1648 ja meditsiinis 1654 või 1655. Ta praktiseeris algul Lääne-Yorkshire'is Halifaxis, kuid kolis siis Ellandi lähedale New Halli. 1. juulil 1663 valiti Power Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks koos sir Justinian Ishamiga.

Henry Power suri New Hallis ning maeti Kõigi Pühakute kirikusse Wakefieldis. Teda mälestab keskmise kantsli põrandal pronksplaat ladinakeelse kirjaga.

Poweri ainus trükitud teos oli kolmeköiteline "Experimental Philosophy" (1663). Selle köited käsitlevad: 1) mikroskoopiat ja kospuskulaarteooriat; 2) Evangelista Torricelli eksperimente; 3) vaakumit ning vastuväiteid jesuiit Jacobus Grandamicuse (Jacques Grandami, 1588–1672) teostes esitatud seisukohtadele.[1]

Boyle'i seadus

Koos sõber Richard Towneley'ga korraldatud eksperimentides avastas Power seose gaasi rõhu ja ruumala vahel, mis sai hiljem tuntuks Boyle'i-Mariotte'i seadusena. Power kirjeldas seda oma teoses "Experimental Philosophy". Pärast teooria arutamist Towneley'ga ning "Experimental Philosophy" käsikirja lugemist viitas Boyle siiski hüpoteesile kui üksnes Richard Towneley avastusele. Boyle mainis seda teooriat aasta enne "Experimental Philosophy" ilmumist. Kuna Boyle teooriat ka propageeris ning oli tuntud teadlane, hakatigi seadust tema järgi kutsuma."[2]

Viited

  1. Andrew Pyle (toim), "Dictionary of Seventeenth Century British Philosophers" (2000), lk 667-670
  2. Webster, Charles (1965). "The Discovery of Boyle's Law, and the Concept of the Elasticity of Air in the Seventeenth Century". Archives for History of Exact Sciences. Springer-Verlag. 2: 441–502. DOI:10.1007/BF00324880. ISSN 1432-0657. JSTOR i40049658. OCLC 39966759. {{cite journal}}: parameeter |accessdate= nõuab parameetrit |url= (juhend)