Maasäär: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Baltic spits.png|thumb|right|[[Wisła maasäär]] (läänes) ja [[Kura maasäär]] (idas) [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul.]] |
[[Pilt:Baltic spits.png|thumb|right|[[Wisła maasäär]] (läänes) ja [[Kura maasäär]] (idas) [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul.]] |
||
[[Pilt:Ihasalu poolsaare tipp aerofoto.jpg|pisi|[[Uitru säär]] [[Ihasalu poolsaar]]e tipus.]] |
|||
'''Maasäär''' (ka '''säär''') on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti [[meri|merre]]) ulatuv kitsas ning madal peamiselt [[liiv]]ast ja [[kruus]]ast koosnev [[pinnavorm]]. |
'''Maasäär''' (ka '''säär''') on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti [[meri|merre]]) ulatuv kitsas ning madal peamiselt [[liiv]]ast ja [[kruus]]ast koosnev [[pinnavorm]]. |
||
Redaktsioon: 7. jaanuar 2018, kell 16:12
Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki.
Maasääre veepealse osa moodustavad rannavallid ja luited[1]. Maasääre veealust jätku nimetatakse allveesääreks.