Erich Raiet: erinevus redaktsioonide vahel
P ajalehelt jutumärgid maha |
P + kategooria |
||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] |
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] |
||
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] |
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] |
||
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1920]] |
[[Kategooria:Sündinud 1920]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1992]] |
[[Kategooria:Surnud 1992]] |
||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2018, kell 15:09
Erich Raiet (aastani 1940 Erich Freienthal, 16. jaanuar 1920 Venevere vald, Virumaa – 25. aprill 1992 Tallinn) oli Eesti keeleteadlane.[1]
Elulugu
Erich Raiet oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1938 Rakvere Ühisgümnaasiumi ja 1946 TÜ eesti keele ja rahvaluule erialal; filoloogiakandidaat (1966, Eesti Teaduste Akadeemia), väitekiri "Võõrsõnade kuju sõltuvus lähte- ja vahendajakeelest tänapäeva eesti kirjakeeles". Oli 1944–1945 Rakveres eesti k õpetaja ning ühtlasi ajalehe Viru Sõna kirjanduse kaastööline, 1946–1947 TÜ Eesti ja Sugukeelte Arhiivi vanem-laborant. 1947–1992 Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis noorem- ja vanemteadur ning 1966–1987 sõnaraamatute, hilisema leksikoloogiasektori juhataja. Oli juhtivaid õigekeelsuslasi ja sõnaraamatutegijaid eesti keele alal. "Väikese õigekeelsuse sõnaraamatu" (Tallinn, 1953), "Õigekeelsuse sõnaraamatu" (Tallinn, 1960) ja "Õigekeelsussõnaraamatu" (Tallinn, 1976) koostajaid ja toimetajaid. Osales vene-eesti oskussõnastike, nt "Poliitika ja majanduse oskussõnastiku" (Tallinn, 1955), "Vene-eesti mullateaduse sõnastiku" (Tallinn, 1971), "Vene-eesti keemia sõnaraamatu" (Tallinn, 1982) koostamises ning võttis osa suure "Vene-eesti tehnikasõnaraamatu" (Tallinn, 1975) oskussõnade erialati läbiarutamisest ja korrastamisest. Oli "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" koostamise algatajaid ja peatoimetaja aastast 1966, 1960 rajatud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige ja kauaaegne esimees. F. J. Wiedemanni keeleauhind 1990.[1]
Teadustöö
Põhiline uurimisvaldkond: eesti keele võõrsõnade päritolu peale praktilise sõnaraamatutöö. Üle 40 teadustrükise.[1]
Viited
Teoseid
- Küsimusi eesti liitverbi alalt. // Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. I. Tallinn, 1956
- Nimisõnade nimetavalisest ja omastavalisest liitumisest. // KK (1958) 12
- Arnold Kask tänapäeva eesti kirjakeele viljelejana. // Emakeele Seltsi aastaraamat 18 (1972)
- Über die Zusammenstellung des Wörterbuches der estnischen Schriftssprache. // Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. I. Tallinn, 1975
- "Eesti kirjakeele sõnaraamat" ilmumisjärgus. // KK (1983) 3.
Kirjandus
- EE 14, 41
- Karelson, R. Erich Raiet ist sechzig. // SFU (1980) 2, 146–148
- Erich Raiet 60. // Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1983), 170–174
- Karelson, R. Erich Raietit mälestades. // KK (1992) 6, 379–380.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.