Karusnahk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistan mitte NPOV muudatuse |
Resümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
Juba [[renessanss|renessansiajastust]] peale märkis karusnahk prestiiži ja valge [[hermeliin]] oli lubatud vaid kuninglikule soole.<ref name="Lõugas, 2002" /> |
Juba [[renessanss|renessansiajastust]] peale märkis karusnahk prestiiži ja valge [[hermeliin]] oli lubatud vaid kuninglikule soole.<ref name="Lõugas, 2002" /> |
||
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[ |
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokkmüts]]. <ref name="Lõugas, 2002" />Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. <ref name="Lõugas, 2002" /> |
||
==Viited== |
==Viited== |
Redaktsioon: 1. jaanuar 2018, kell 23:16
Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ning parkimise lõpp-produktina.
Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ja valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]
Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokkmüts. [1]Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. [1]