Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma [[kirjastiil]], on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma [[kirjastiil]], on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.


[[Arhitektuur]]is kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja <ref>{{netiviide | URL = https://www.booksite.ru/fulltext/1/001/008/060/240.htm | Pealkiri = Ruut kiri | Kasutatud = 29.12.2017 | Keel = Vene keel }}</ref> . Seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] väga arenenud.
[[Arhitektuur]]is kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja <ref>{{netiviide | URL = https://www.booksite.ru/fulltext/1/001/008/060/240.htm | Pealkiri = Ruut kiri | Autor = D. Palant | Failitüüp = Interneti raamat | Aeg = 2002 | Koht = Jerusalem-Moskva | Kasutatud = 29.12.2017 | Keel = Vene keel }}</ref> . Seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] väga arenenud.


Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult [[Toora]] [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.
Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult [[Toora]] [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.

Redaktsioon: 1. jaanuar 2018, kell 14:45

Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri. Heebrea kiri on konsonantkiri, kuid mõnede tähtedega võidakse märkida ka täishäälikuid.

Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed konsonanditähed, kuid nelja neist (א alef, ח he, ן vav, י jod) on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (nekudot). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.

Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (gematria; vt tabel). [1]

Ajalugu

1. aastatuhandel eKr (960–585) hakkasid juudid kasutama vanaheebrea keelt. Paabeli pagenduse ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise. Aastal 535 eKr hakati Paabelis kasutama aramea kirja (heebrea ruutkirja).

Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene Piibel, mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et keskajal kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.

Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja [2] . Seetõttu olid kalligraafia ja mikrograafia väga arenenud.

Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult Toora rullraamatute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.

Heebrea tähtede müstiline tähendus

Heebrea tähtede müstiline tähendus ilmneb kabalistlikus kirjanduses (Zohar ja Midraš) [3] .

Tabel

Täht Nimetus Arv
א Alef 1
ב Bet 2
ג Gimel 3
ד Dalet 4
ה He 5
ו Vav 6
ז Zain 7
ה Het 8
ט Tet 9
י Jod 10
כ Kaf 20
ל Lamed 30
מ Mem 40
נ Nun 50
ס Sameh 60
ע Ain 70
פ Pe 80
צ Tsadi 90
ק Kof 100
ר Reš 200
ש Šin 300
ת Tav 400

Viited

  1. "Heebrea kiri" (Vene keel). Vaadatud 29.12.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. D. Palant (2002). "Ruut kiri" (Interneti raamat) (Vene keel). Jerusalem-Moskva. Vaadatud 29.12.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. "Heebrea tähtede müstiline tähendus" (Vene keel). Vaadatud 29.12.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)