Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lixive (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
11. rida: 11. rida:


===Ettevalmistused===
===Ettevalmistused===
Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" />
[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933-38 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslate ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini jaoks oluline Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest.<ref name="wrangell2303" />


Plaanitav massiivne sakslaste ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" />
Plaanitav massiivne sakslaste ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" />


Sakslaste ümberasustamise aluseks olid Saksamaa ja Eesti vahel sõlmitud lepingud, millega määrati kindlaks ümberasumise kord ja varanduslikud küsimused. Seega olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad (saksa keeles Vertragsumsiedler). Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.<ref name="delfi" />
Sakslaste ümberasustamise aluseks olid Saksamaa ja Eesti vahel sõlmitud lepingud, millega määrati kindlaks ümberasumise kord ja varanduslikud küsimused. Seega olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad (saksa keeles ''Vertragsumsiedler''). Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.<ref name="delfi" />


===Ümberasustamine===
===Ümberasustamine===
45. rida: 45. rida:
<ref name="tõlgendused">Olev Liivik. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/moningad-baltisakslaste-uemberasumise-tolgendused/ Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused] Sirp, 6. november 2009.</ref>
<ref name="tõlgendused">Olev Liivik. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/moningad-baltisakslaste-uemberasumise-tolgendused/ Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused] Sirp, 6. november 2009.</ref>
<ref name="delfi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-esimesed-umberasujad-viis-eestist-propaganda-teised-sojahirm?id=40617886 Ajaloolane: esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm] delfi.ee, 18. veebruar 2011.</ref>
<ref name="delfi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-esimesed-umberasujad-viis-eestist-propaganda-teised-sojahirm?id=40617886 Ajaloolane: esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm] delfi.ee, 18. veebruar 2011.</ref>
<ref name="wrangell2299">Wrangell, lk 2299.</ref>
<ref name="wrangell2303">Wrangell, lk 2303.</ref>
}}
}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
*Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387.
*Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387.
*Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch- deutscher Geschichte, Marburg/Lahn 1984.
*Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch-deutscher Geschichte, Marburg/Lahn 1984.
*Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000.
*Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03
56. rida: 58. rida:
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, 2007, lk 38−51.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, 2007, lk 38−51.
*[[Wilhelm Wrangell]]. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.
*Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 28. detsember 2017, kell 18:01

Umsiedlung'it kujutav plakat 1939. aastast

Umsiedlung (saksa sõna tähendusega 'ümberasumine; ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939. aasta lõpus ja 1940. aasta alguses valdav enamik Eesti ja Läti baltisakslastest ümber Saksamaa poolt okupeeritud Poola aladele.

1941. aasta veebruarist märtsini toimus Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise kokkuleppe alusel veel teine ümberasumislaine (Nachumsiedlung 'järelümberasumine').

Sündmuste käik

Molotovi-Ribbentropi pakti salajane lisaprotokoll, mis sai aluseks ka baltisakslaste ümberasustamisele Eestist ja Lätist.

Molotovi-Ribbentropi pakt

23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt lõi eelduse baltisakslaste massiliseks ümberasumiseks. Pakti alusel jäid rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti ja Läti Nõukogude Liidu mõjusfääri, samuti võimaldas pakt Saksamaal alustada sõjategevust Poola vastu, mille okupeeritud aladele ümber asustatud sakslased peagi paigutati.[1]

Ettevalmistused

Saksa kultuuromavalitsuse president aastatel 1933-38 Wilhelm Wrangell, kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles Volksdeutsche) tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslate ümberasustamisest.[2] Ka on teada, et Saksa riigi juht Adolf Hitler oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.[3] Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga Stalini usaldust võita.[1] Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini jaoks oluline Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest.[4]

Plaanitav massiivne sakslaste ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas Riigipäevas kõne, milles rõhutas vajadust Ida-Euroopa rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.[5][6]

Sakslaste ümberasustamise aluseks olid Saksamaa ja Eesti vahel sõlmitud lepingud, millega määrati kindlaks ümberasumise kord ja varanduslikud küsimused. Seega olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad (saksa keeles Vertragsumsiedler). Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.[7]

Ümberasustamine

Baltisakslased Poznańis (1940)
Umsiedlungi käigus ümberasunute edasised asumispiirkonnad

Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise üle, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), Der Deutsche (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.[viide?]

Oktoobris 1939 lahkus Roomassaare sadamast Saksa aurikuga Adler 310 Kuressaare baltisakslast. Kokku lahkus Saaremaalt üle 500 sakslase.[8]

1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.[7] Juudi rahvusest ümberasujad paigutati juutide piirkonda Lublinis.[9]

Järelmõjud

Saksamaal tegutseb mitmeid baltisakslaste organisatsioone, mille tegevuses osalevad ka nende juba Saksamaal sündinud järglased.

Saaremaalt lahkunud baltisakslased annavad välja ajalehte Arensburger Wochenblatt.[8] Saaremaa Rüütelkonna traditsiooni jätkatakse Balti Rüütelkondade Liidu raames.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Olev Liivik. Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused Sirp, 6. november 2009.
  2. Wrangell, lk 2299.
  3. Sirje Kivimäe. Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 51-76, siin lk 54.
  4. Wrangell, lk 2303.
  5. Sirje Kivimäe. Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 51-76, siin lk 58.
  6. Bosse, lk 300.
  7. 7,0 7,1 Ajaloolane: esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm delfi.ee, 18. veebruar 2011.
  8. 8,0 8,1 Baltisakslastest Saaremaal Saarte Hääl, 22. oktoober 2008.
  9. Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.

Kirjandus

  • Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387.
  • Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch-deutscher Geschichte, Marburg/Lahn 1984.
  • Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000.
  • Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03
  • Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine (1939−1940) eestlaste mälestuskirjanduses. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 19(26), 2012, lk 329−348.
  • Dietrich A. Loeber (Hrsg.). Diktierte Option: die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939-1941: Dokumentation. Neumünster 1974.
  • Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
  • Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, 2007, lk 38−51.
  • Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.

Välislingid