Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel
P (GR) File renamed: File:Võimsad rünkpilved (Cumulonimbus congestus).jpg → File:Võimsad rünkpilved (Cumulus humilis and mediocris).jpg File renaming criterion #3: To correct obvious errors in file... |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Võimsad rünkpilved (Cumulus humilis and mediocris).jpg|pisi|Võimsad rünkpilved (Cumulus medocris) Jõgeval 22.07.2014.]] |
[[Pilt:Võimsad rünkpilved (Cumulus humilis and mediocris).jpg|pisi|Võimsad rünkpilved (Cumulus medocris) Jõgeval 22.07.2014.]] |
||
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, |
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, madala [[suhteline niiskus|suhtelise õhuniiskuse]] puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref> ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus. |
||
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise |
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise [[ilm]]a korral, kui ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tekivad tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekib õhu konvektiivliikumine.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske tõusev õhk jõuab kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] tõusva voolu tipus kondenseerub ning kui konvektsioonitase on kohe natuke kõrgemal, siis tekivad väikesed valgeid [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis arenevad sageli järk-järgult suurteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui rünkpilved arenevad võimsateks ja kõrgeteks, siis võivad need koosneda pilve tipus ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, sadada nõrka vihma, hoovihma, rahet või lumekruupe)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>. |
||
Õhumassisisesed rünkpilved |
Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/> |
||
==Rünkpilvede alamliigid ja vormid== |
==Rünkpilvede alamliigid ja vormid== |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
Pilt:Cumulus-1.JPG|''Cumulus congestus'' |
Pilt:Cumulus-1.JPG|''Cumulus congestus'' |
||
File:Cumulus mediocris virga.jpg|''Cumulus mediocris virga'' |
File:Cumulus mediocris virga.jpg|''Cumulus mediocris virga'' |
||
Pilt:Brittany 01.jpg|''Cumulus radiatus'' |
|||
</gallery> |
</gallery> |
||
Redaktsioon: 25. detsember 2017, kell 18:30
.jpg)
Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nende aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3 km[1] ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised[2], millest ka nimetus.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui ebaühtlaselt soojenenud maapinna kohal tekivad tõusvad õhuvoolud, st tekib õhu konvektiivliikumine.[2] Soe ja niiske tõusev õhk jõuab kondenseerumistasemeni, veeaur tõusva voolu tipus kondenseerub ning kui konvektsioonitase on kohe natuke kõrgemal, siis tekivad väikesed valgeid villakuhilaid meenutavad pilved, mis arenevad sageli järk-järgult suurteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad veepiiskadest. Kui rünkpilved arenevad võimsateks ja kõrgeteks, siis võivad need koosneda pilve tipus ka lume- ja jääkristallide segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, sadada nõrka vihma, hoovihma, rahet või lumekruupe)[2].
Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui vesi.[2]
Rünkpilvede alamliigid ja vormid
- Tornjad rünkpilved (Cumulus castellanus ehk Cu castellanus)
- võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
- rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
- madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
- keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
- õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus (pilvetänavad)
-
Cumulus humilis -
Cumulus mediocris -
Cumulus congestus -
Cumulus mediocris virga -
Cumulus radiatus
.jpg){kind=link}
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rünkpilved |
Viited
- ↑ Облака вертикального развития
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009