Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. detsember 2017, kell 17:57

Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri. Heebrea kiri on konsonantkiri, kuid mõnede tähtedega võidakse märkida ka täishäälikuid.

Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed konsonanttähed, kuid nelja neist (א alef, ח he, ן vav, י jod) on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (nekudot). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.

Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (gematria; vt tabel).

Ajalugu

1. aastatuhandel eKr (960–585) hakkasid juudid kasutama vanaheebrea keelt. Paabeli pagenduse ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise. Aastal 535 eKr hakati Paabelis kasutama aramea kirja (heebrea ruutkirja).

Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene Piibel, mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et keskajal kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.

Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid kalligraafia ja mikrograafia väga arenenud.

Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult Toora rullraamatute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.

Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb kabalistlikus kirjanduses (Zohar ja Midraš).

Tabel

Täht	Nimetus	Arv
א	Alef	1
ב	Bet	2
ג	Gimel	3
ד	Dalet	4
ה	He	5
ו	Vav	6
ז	Zain	7
ה	Het	8
ט	Tet	9
י	Jod	10
כ	Kaf	20
ל	Lamed	30
מ	Mem	40
נ	Nun	50
ס	Sameh	60
ע	Ain	70
פ	Pe	80
צ	Tsadi	90
ק	Kof	100
ר	Reš	200
ש	Šin	300
ת	Tav	400

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{liita|Heebrea tähestik}}
 [[File:Alefbet ivri.svg|pisi]]
-'''Heebrea kiri''' on [[heebrea keel]]es ning [[jidiši keel|jidiši]], [[ladiino keel|ladiino]]  ja muudes [[diasporaa juudi keeled|diasporaa juudi keeltes]] kirjutamiseks kasutatav [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Heebrea kiri on [[konsonantkiri]], kuid mõnede [[täht (kiri)|täht]]edega võidakse märkida ka [[täishäälik]]uid.
+'''Heebrea kiri''' on [[heebrea keel]]es ning [[jidiši keel|jidiši]], [[ladiino keel|ladiino]] ja muudes [[diasporaa]] [[diasporaa juudi keeled|juudi keeltes]] kirjutamiseks kasutatav [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Heebrea kiri on [[konsonantkiri]], kuid mõnede [[täht (kiri)|täht]]edega võidakse märkida ka [[täishäälik]]uid.
-Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed konsonanditähed, kuid nelja neist (א ''alef'', ח ''he'', ן ''vav'', י ''jod'') on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (''nekudot''). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.
+Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed [[konsonant]]tähed, kuid nelja neist (א ''alef'', ח ''he'', ן ''vav'', י ''jod'') on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (''nekudot''). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.
-Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (''[[gematria]], vt tabel'').
+Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (''[[gematria]]''; vt tabel).
 ==Ajalugu==
-[[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] (960–585) hakkasid juudid kasutama [[vanaheebrea keel]]t. [[Paabeli pagendus]]e ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise. Aastal 535 eKr hakati Paabelis kasutama aramea kirja (heebrea ruutkirja).
+[[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] (960–585) hakkasid [[juudid]] kasutama [[vanaheebrea keel]]t. [[Paabeli pagendus]]e ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise. Aastal 535 eKr hakati [[Paabel]]is kasutama aramea kirja (heebrea ruutkirja).
-Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
+Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma [[kirjastiil]], on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
-Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] väga arenenud.
+[[Arhitektuur]]is kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] väga arenenud.
-Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti igapäevaseks otstarbeks, vaid ainult Toora [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.
+Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti argiseks otstarbeks, vaid ainult [[Toora]] [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.
-Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb [[kabala|kabalistlikus]] kirjanduses: [[Zohar]] ja [[Midraš]].
+Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb [[kabala|kabalistlikus]] kirjanduses ([[Zohar]] ja [[Midraš]]).
 ==Tabel==