Ehmja mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. detsember 2017, kell 19:12

Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010

Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne maakonna Lääne-Nigula valla territooriumile.

Mõisa keskus asus Ehmja külas.

Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k Echmes) on esmamainitud 1529. aastal, mil see kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.

Kunagisi omanikke:

1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie
1603 – mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest
1686 – Christoph Heinrich Kursell ja perekond
1768 – Friedrich Fromholdi p von Knorring
1783 – Friedrich Johanni p Wartmann
1821 – Wilhem Gustav von Essen
1837 – Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.

Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõis.

1869 – Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik

Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.

1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.–1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.^[1]

Viited

↑ Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis (vaadatud 9. jaanuaril 2015)

Välislingid

[1] Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis (vaadatud 9. jaanuaril 2015)

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:EhmjaManor.jpg|pisi|Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010]]
-'''Ehmja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Echmes'') oli [[rüütlimõis]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] territooriumile.
+'''Ehmja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Echmes'') oli [[rüütlimõis]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] territooriumile.
 Mõisa keskus asus [[Ehmja]] külas.
-Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k ''Echmes'') on esmamainitud 1529. aastal, mil ta kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.
+Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k ''Echmes'') on esmamainitud 1529. aastal, mil see kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.
+Kunagisi omanikke:
-Mõnda kunagistest omanikest:
+*1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie
+*1603 – mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest
+*1686 – Christoph Heinrich Kursell ja perekond
+*1768 – Friedrich Fromholdi p von Knorring
+*1783 – Friedrich Johanni p Wartmann
+*1821 – Wilhem Gustav von Essen
+*1837 – Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.
+Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõis.
-+ krahv Magnus Gabriel de la Gardie
+*1869 – Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik
-– mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv  täiendava pandiraha eest
-– Christoph Heinrich Kursell ja perekond
-. – Friedrich Fromholdi p von Knorring
-– Friedrich Johanni p Wartmann
-– Wilhem Gustav von Essen
-– Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.
-Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad.
-– Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik
 Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.
-. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.-1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.<ref>[http://www.mois.ee/laane/ehmja.shtml Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis] (vaadatud 9. jaanuaril 2015)</ref>
+. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.–1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.<ref>[http://www.mois.ee/laane/ehmja.shtml Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis] (vaadatud 9. jaanuaril 2015)</ref>
 ==Viited==
+{{viited}}
-{{viited}}2. [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 EHA fondiloend  Ungern-Sternbergi andmetega]
+==Välislingid==
-. [http://ajapaik.ee/photo/12872/ehmja-mois-moisahoone-jarve-poolt/ Ehmja mõisa pildid ca aastast 1890 Ajapaiga lehel]
+* [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 EHA fondiloend Ungern-Sternbergi andmetega]
+* [http://ajapaik.ee/photo/12872/ehmja-mois-moisahoone-jarve-poolt/ Ehmja mõisa pildid umbes aastast 1890 Ajapaiga lehel]
 {{Martna kihelkond}}