Laiuse mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kirikumõis |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| on Laiuse kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit [[Laiuse kirikumõis]]}} |
{{See artikkel| on Laiuse kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit [[Laiuse kirikumõis]]}} |
||
'''Laiuse mõis''' (saksa ''Schloß Lais'') oli riigimõis [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]]. |
'''Laiuse mõis''' (saksa ''Schloß Lais'') oli riigimõis [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Jõgeva vald]]a [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. |
||
Varem kuulus Laiuse mõis [[Laiuse loss]]i alla, mida on mainitud esmakordselt 1406. aastal. 1623. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf|Gustav Adolf]] Laiuse lossi maad ooberst [[Henrik Klasson Fleming|Henrik Flemingule]]. Mõisamaade reduktsiooniga tükeldati endise Laiuse lossi maad ning osa lossi alla kuulunud mõisaid riigistati, sh ka Laiuse mõis. Endine mõisa härrastemaja, madal ühekordne puuehitis, seisis otse Laiuse lossi varemete kõrval. Tänaseks on härrastemaja hävinud. |
|||
19. sajandil kuulusid Laiuse mõisapiirkonda järgmised külad: [[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[Vilina]], [[Laiuse|Sootaga]], [[Raaduvere]], [[Kasevere]], [[Lõpe (Jõgeva)|Lõpe]], [[Palupere]], [[Kantküla (Torma)|Kantküla]], [[Küüravälja (Jõgeva)|Küüravälja]], [[Iravere]]. |
19. sajandil kuulusid Laiuse mõisapiirkonda järgmised külad: [[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[Vilina]], [[Laiuse|Sootaga]], [[Raaduvere]], [[Kasevere]], [[Lõpe (Jõgeva)|Lõpe]], [[Palupere]], [[Kantküla (Torma)|Kantküla]], [[Küüravälja (Jõgeva)|Küüravälja]], [[Iravere]]. |
Redaktsioon: 22. detsember 2017, kell 18:27
See artikkel on Laiuse kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Laiuse kirikumõis |
Laiuse mõis (saksa Schloß Lais) oli riigimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas.
Varem kuulus Laiuse mõis Laiuse lossi alla, mida on mainitud esmakordselt 1406. aastal. 1623. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf Laiuse lossi maad ooberst Henrik Flemingule. Mõisamaade reduktsiooniga tükeldati endise Laiuse lossi maad ning osa lossi alla kuulunud mõisaid riigistati, sh ka Laiuse mõis. Endine mõisa härrastemaja, madal ühekordne puuehitis, seisis otse Laiuse lossi varemete kõrval. Tänaseks on härrastemaja hävinud.
19. sajandil kuulusid Laiuse mõisapiirkonda järgmised külad: Alavere, Vilina, Sootaga, Raaduvere, Kasevere, Lõpe, Palupere, Kantküla, Küüravälja, Iravere.