Köisi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Järva
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Köisi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Keis'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]],
'''Köisi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Keis'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]],


==Ajalugu==
==Ajalugu==
13. rida: 13. rida:
==Mõisakompleks==
==Mõisakompleks==


Mõisa ühekorruseline kivist [[historitsism|historitsistlik]] peahoone ehitati [[19. sajand]]il mil mõis kuulus [[Otto Richard von Brevern]]ile.
Mõisa ühekorruseline kivist [[historitsism|historitsistlik]] peahoone ehitati [[19. sajand]]il, mil mõis kuulus [[Otto Richard von Brevern]]ile.


[[1940. aastad|1940]]–[[1950. aastad|1950. aastail]] tegutses härrastemajas kool.
[[1940. aastad|1940]].–[[1950. aastad|1950. aastail]] tegutses härrastemajas kool.


[[1954]]. aastal mõisahoone põles ja on sestsaadik varemeis. Ka enamus kõrvalhooneid on varemes.
[[1954]]. aastal mõisahoone põles ja on sestsaadik varemeis. Ka enamik kõrvalhooneid on varemes.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 22. detsember 2017, kell 18:04

Köisi mõis (saksa keeles Keis) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas,

Ajalugu

Köisi mõis asutati 1623. aastal, mil see läks Peter Hansson Stormcrantzi omandusse.

Hiljem läks mõis Berend Johann von Uexküllile.

1712. aastal siirdus mõis abielu kaudu Otto Johann von Tiesenhausenile. Tiesenhausenitele jäi mõis 1811. aastani, mil see müüdi Christoph von Brevernile.

Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Egmont von Bremen.

Mõisakompleks

Mõisa ühekorruseline kivist historitsistlik peahoone ehitati 19. sajandil, mil mõis kuulus Otto Richard von Brevernile.

1940.–1950. aastail tegutses härrastemajas kool.

1954. aastal mõisahoone põles ja on sestsaadik varemeis. Ka enamik kõrvalhooneid on varemes.

Vaata ka

Kirjandus

Välislink