Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel
80. rida: | 80. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited | allikad= |
|||
{{ netiviide |URL= https://ru.wikipedia.org/wiki/ |Pealkiri= Heebrea kiri |Failitüüp= Netiviide |Keel= Vene keeles |Kasutatud= 21.12.2017 }} |
{{ netiviide |URL= https://ru.wikipedia.org/wiki/ |Pealkiri= Heebrea kiri |Failitüüp= Netiviide |Keel= Vene keeles |Kasutatud= 21.12.2017 }} |
||
{{ netiviide |URL= https://ru.wikipedia.org/wiki/ |Pealkiri= Heebrea ruutkiri |Failitüüp= Netiviide |Keel= Vene keeles |Kasutatud= 21.12.2017 }} |
{{ netiviide |URL= https://ru.wikipedia.org/wiki/ |Pealkiri= Heebrea ruutkiri |Failitüüp= Netiviide |Keel= Vene keeles |Kasutatud= 21.12.2017 }} |
Redaktsioon: 21. detsember 2017, kell 23:02
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2017) |
Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri. Heebrea kiri on konsonantkiri, kuid mõnede tähtedega võidakse märkida ka täishäälikuid.
Tähestik
Tähestikus on 22 tähte. Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed kaashäälikud, kuid nelja neist (א alef, ח he, ן vav, י jod) on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Nüüd on nad täishäälikud. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (nekudot). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.
Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (gematria).
Tabel
Täht | Nimetus | Arv | |
---|---|---|---|
א | Alef | 1 | |
ב | Bet | 2 | |
ג | Gimel | 3 | |
ד | Dalet | 4 | |
ה | He | 5 | |
ו | Vav | 6 | |
ז | Zain | 7 | |
ה | Het | 8 | |
ט | Tet | 9 | |
י | Jod | 10 | |
כ | Kaf | 20 | |
ל | Lamed | 30 | |
מ | Mem | 40 | |
נ | Nun | 50 | |
ס | Sameh | 60 | |
ע | Ain | 70 | |
פ | Pe | 80 | |
צ | Tsadi | 90 | |
ק | Kof | 100 | |
ר | Reš | 200 | |
ש | Šin | 300 | |
ת | Tav | 400 |
Ajalugu
1. aastatuhandel eKr (960–585) hakkasid juudid kasutama vanaheebrea keelt. Babüloonia vangipõlve ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise ja 535 eKr hakati kasutama Babüloonia aramea kirja – heebrea ruutkirja.
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene Piibel, mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et keskajal kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid kalligraafia ja mikrograafia väga arenenud.
Ajalugu Toora järgi
Toora järgi olid esimesed käsulauad, mis Mooses Jumalalt sai, Jumala enda tehtud, sealhulgas ka kirjatähed, millega käsud olid nikerdatud.
Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti igapäevaseks otstarbeks, vaid ainult Toora rullraamatute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.
Müstiline tähendus
Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb kabalistlikus kirjanduses: Zohari raamatus ja Midrašis.
Pühakirjade tõlgendamiseks ja varjatud tähenduste otsimiseks kasutatakse gematriat.
Kuna Jumal lõi maailma kümne sõnaga, peetakse püha keele tähti ka Tema mõjude erinevateks ilminguteks maailmas. Seega, iga pühas keeles oleva asja nimi on peegeldus tema olemusest ja selles sisalduvast jumalikust energiast. Toora kommentaatorid selgitavad, et esimene inimene, Aadam, võis näha seda olemust ja seetõttu andis ta loomadele nimed.
Raamat Zohar selgitab, et mustade tähtede kontuurid valgel taustal annavad edasi kabalistide poolt mõistetud mitmesuguseid võimalikke suhteid loodusjõudude vahel, mis on inimese viiele meeleelundile ligipääsmatud.
Viited
"Heebrea kiri" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 21.12.2017.{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
"Heebrea ruutkiri" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 21.12.2017.{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
"Heebrea kiri" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 21.12.2017.{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
<ref>"Heebrea tähestik" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 21.12.2017.{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Heebrea kiri |