Leer: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sün Rahvakult lex
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib üldmõistest; linna kohta vaata artiklit [[Leer (Saksamaa)]]}}
'''Leeriks''' ([[saksa keel|saksa]] sõnast ''Lehre'' 'õpetus'; murdekeeles ka ''peakool'') nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas [[katoliku kirik]]us ja [[luteri kirik]]us) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse ([[konfirmatsioon]]i) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud.
'''Leeriks''' ([[saksa keel|saksa]] sõnast ''Lehre'' 'õpetus'; murdekeeles ka ''peakool'') nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas [[katoliku kirik]]us ja [[luteri kirik]]us) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse ([[konfirmatsioon]]i) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud.



Redaktsioon: 20. detsember 2017, kell 00:54

 See artikkel räägib üldmõistest; linna kohta vaata artiklit Leer (Saksamaa)

Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse (konfirmatsiooni) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud.

Eeldused

Leeri läbimiseks peab inimene olema ristitud.

Dokumentatsioon

Leeri läbinule antakse pärast leeriõnnistust vastav dokument – leeritunnistus.

Kirjandus

Välislingid