AirBaltic: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
122. rida: | 122. rida: | ||
** [[Düsseldorfi lennujaam|Düsseldorf]] |
** [[Düsseldorfi lennujaam|Düsseldorf]] |
||
** [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |
** [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |
||
** [[ |
** [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] |
||
** [[Müncheni lennujaam|München]] |
** [[Müncheni lennujaam|München]] |
||
* [[Slovakkia]] |
* [[Slovakkia]] |
Redaktsioon: 17. detsember 2017, kell 19:37
AirBaltic | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||
Asutatud | 1995 | ||||||
Kodulennujaamad | Riia lennujaam | ||||||
Boonusprogramm | PINS | ||||||
Lennukeid | 24 | ||||||
Sihtkohti | 60 | ||||||
Peakorter | Riia lennujaam | ||||||
Olulised isikud | Martin Gauss (CEO) | ||||||
Koduleht | http://airbaltic.com |
airBaltic on Läti lennufirma, mille kodulennujaam on Riia lennujaam. Firma tekkis 1995. aastal eraettevõtte Baltic International ja riigiettevõtte Latavio – Latvian Airlines liitumisel. Lennufirma omanikeks on Läti riik 52,6% ja AirBalticu tegevjuhi Bertold Flickile kuuluv ettevõte Baltijas aviācijas sistēmas 47,2%-ga.
Jaanuarini 2009 oli SAS Groupi valduses 47,2% airBalticu aktsiatest, mis 30. jaanuaril 2009 müüdi BAC-le 14 miljoni lati (umbes 20 mlj €).
2010. aasta detsembris avaldatud teadete kohaselt müüs Bertold Flick 50% ettevõte Baltijas aviācijas sistēmas aktsiatest Venemaa ärimehele Stanislav Kovtunile kuuluvale Bahama saartel registreeritud firmale Taurus Asset Management Fund Limited.[1]
Läti riigi võimalusi airBalticu tegevust enamusosanikuna suunata piirab 2009. aasta märtsis lahkumas olnud valitsuse transpordiministri Ainārs Šlesersi poolt allkirjastatud aktsionäride koostööleping. 2010. aasta septembris palus uue valitsuse peaminister Valdis Dombrovskis riigi peaprokuröril hinnata lepingu kooskõla riigi huvidega.
Bertold Flick on andnud teada, et tema ettevõte Baltijas aviācijas sistēmas plaanib alustada iseseisvat tegevust Leedu turul, kus juba tegutseb airBaltic.[2]
Sihtpunktid
- Pikemalt artiklis en:AirBaltic destinations
airBaltic lendab kuuekümnesse sihtkohta Euroopas ja Aasias.
Aafrika
- Egiptus
- Sharm el-Sheikh – suvehooajal
- Hispaania
- Tenerife – suvehooajal
Aasia
- Araabia Ühendemiraadid
- Aserbaidžaan
- Gruusia
- Iisrael
- Küpros
- Usbekistan
- Türgi
- Antalya – suvehooajal
Euroopa
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Itaalia
- Kreeka
- Leedu
- Läti
- Malta
- Moldova
- Norra
- Poola
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Soome
- Suurbritannia
- Šveits
- Taani
- Tšehhi
- Ukraina
- Ungari
- Valgevene
- Venemaa
Endised sihtpunktid
- Eesti: Kuressaare, Tartu
- Hispaania: Malaga
- Rootsi: Linköping
- Saksamaa: Köln, Stuttgart
- Suurbritannia: Manchester
- Türgi: Bodrum, Dalaman
- Ukraina: Dnepropetrovsk
- Valgevene: Gomel
Lennukipark
Seisuga november 2015 oli airBalticu lennukipargis 24 lennukit.[3][4]
Aircraft | Kasutuses | Tellimusi | Optsioone | Kohti | Märkmed |
---|---|---|---|---|---|
Boeing 737–300 | 7 | — | — | 144 | Vahetatakse järk-järgult välja Bombardier CS300 vastu 2017. aastaks |
Boeing 737–500 | 5 | — | — | 120 | Vahetatakse järk-järgult välja Bombardier CS300 vastu 2017. aastaks |
Bombardier CS300 | — | 13 | 7 | 148 | Alustavad lende 2016, asendavad lennukeid Boeing 737–300 and 737-500 |
Bombardier Dash 8 Q400 NextGen | 12 | — | — | 76 | |
Kokku | 24 | 13 | 7 |
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: AirBaltic |
- airBalticu koduleht (läti, eesti, inglise, vene, soome, saksa, rootsi ja leedu keeles)
- AirBalticu juhtkond plaanib osta SAS-i osaluse lennufirmas, Postimees, 18. detsember 2008
- AirBalticu juhtkond ostis SASi osaluse välja, Postimees, 30. jaanuar 2009
- AirBalticu kohal on sünged pilved, ERR Uudised, 14. oktoober 2010
- Läti majandusminister: Air Baltic on suures kahjumis, Postimees, 10. juuni 2011
Viited
- ↑ http://www.e24.ee/?id=359208
- ↑ Флик: Литва "без airBaltic" — идея премьера, rus.DELFI.lv, 22. september 2010.
- ↑ Our Fleet (airBaltic)
- ↑ airBaltic – CH-Aviation