Otto Taanist

Otto Taanist (umbes 1310 – pärast 1350) oli Taani kuningakoja liige, kuningas Christoffer II poeg ja Valdemar Atterdagi vanem vend.

Otto ema oli Euphemia Pommerist. Lisaks Valdemarile, kes oli kuningapaari noorim laps, oli Ottol veel üks vend, Erik (1307–1331), ja kolm õde: Margrete, Agnes ja Heilwig.

Otto noorus langes Taani riigi lagunemise aega. Pärast tema isa surma 1332. aastal polnud riigil 8 aasta jooksul kuningat. Otto, kes oli troonipärimise järjekorras esimene, ei soovinud aga kuningakrooni vastu võtta ja loovutas selle õiguse oma vennale Valdemarile. Ta oli tihedalt seotud ka Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) minekuga Saksa ordule, olles Eestimaa hertsog ja Valdemari ning ordu läbirääkimiste vahendaja. Pärast Põhja-Eesti minekut Saksa ordu kätte 1346. aastal ning selle valitsemisõiguse loovutamist Liivi ordule 1347. aastal astus Otto ka ise Riias Liivi ordu liikmeks. 1350. aasta paiku sai ta Karksi foogtiks. Tema edaspidise elu kohta pole aga paraku midagi teada.

Kirjandus

• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 646 (lk 493–494).

Eelnev Detmar

Karksi foogt umbes 1350

Järgnev Robin von Eltz